Ulmefoorum.eu Ulmefoorum.eu
See on foorum kõigile ulmehuvilistele Eestis!
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Kes teist tegeleb kirjutamisega?
Mine lehele Eelmine  1, 2
 
Uus teema   Vasta teemale    Ulmefoorum.eu -> Mõtiskluste Planeet
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
tint
Veteran


Liitunud: 26 Veeb 2005
Postitusi: 583
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Nelj Apr 14, 2005 5:14 pm    Teema: Vasta viitega

Lost_Soul kirjutas:
ei tegelt on se kirjuatmine üx jube asi.. sessuhtes kui kribad ja kogu se staff siis mingi nõmeda asja tõttu kustub,, ja ise..hmm..ei suuda kirjutada,mitte ei oskaks vms.. lihtsalt ei sa,,ei suuda kribada tõsist ulmet.eii.peab ikk juba teisel lehel kõik ää rikkuma,, sest kuhu jääb lepatriinu välimusega olen kes tõstab mässu,,ja ühesõnaga tuleb kokku mingi ajuwaba huumori jutustus..nagu ka kunagu 9klassi lõpukrijandis ,päris müst teema oli,,hea et 2ei saand,sest jutus uppus kool ära jne.. jne..

ei aga sams. kui mõned kribavad,,mix mitte teha nii nagu ml mõned tuttavad seal hulgas ka ise,,kribame,,ütlex siis veerand vihiku lehest (arvutis) saadame teisele..tema jätkab sama palju ja teeb sama.. hetkel 7 krijutajat ja järg taas minu..ja txt on suht pikk juba,, just se on kõige parem kui keegi mõtleb kaval olla jätab pooleli mingil horror tseenil ja teine jätkab millegi taolisega et nn.horror tseen paisataxe segi ja tehaxe jälle huumorix..


Sinu posti lugedes on juba aru saada, et ega vist sinu kirjutised eriti lugema ei tõmba...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
Enterprise
one of a kind


Liitunud: 26 Nov 2004
Postitusi: 3238
Asukoht: Terra Firma

PostitusPostitatud: Laup Apr 16, 2005 6:07 pm    Teema: Vasta viitega

Kuidas nüüd võtta, kui ainult sisust rääkida, siis absurdsed jutud mulle tegelikult meeldivad...eriti kui absurdsus on normaalsusega maskeeritud. Kuid, teine asi, millele Tint vist vihjas, on õigekiri. Ja selle suhtes, Lost_Soul, palun katsu natuke hoolikam olla, ka meie foorumi reeglites on selle kohta märge - http://www.ulmefoorum.pri.ee/foorum/viewtopic.php?t=33 . Smile Käisin Su postituse korra üle ja muutsin asja natuke tavalisele silmale sõbralikumaks, loodan, et Sa selle peale ei pahanda, originaal on Tindi postituses olemas. Igatahes, edaspidi palun katsu vältida kirjavigu ja jututubade (või mis iganes) stiili.

Aga mõne vahva loo viitsid äkki ka siia postitada? Smile
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
Maahaata
Nooremleitnant


Liitunud: 14 Dets 2006
Postitusi: 40
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Reede Dets 15, 2006 7:46 am    Teema: Vasta viitega

Tegelen ja keskendun viimasel ajal põhiliselt just ulmele. Olen ka avaldanud, kuigi veel küllaltki algaja ja vastukaja on olnud ka nii- ja naasugust.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Tume Torn
Nooremleitnant


Liitunud: 25 Sept 2006
Postitusi: 44
Asukoht: Saku

PostitusPostitatud: Reede Dets 15, 2006 5:49 pm    Teema: Vasta viitega

Maahaata kirjutas:
Tegelen ja keskendun viimasel ajal põhiliselt just ulmele. Olen ka avaldanud, kuigi veel küllaltki algaja ja vastukaja on olnud ka nii- ja naasugust.

Oleks huvitatud sellest raamatust, kui pahaks ei pane siis tahaks teada raamatu nime ja kirjastajat.
_________________
Its fangs are in your flesh before its hiss leaves your ears.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail MSN Messenger
Maahaata
Nooremleitnant


Liitunud: 14 Dets 2006
Postitusi: 40
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Laup Dets 16, 2006 3:47 am    Teema: Vasta viitega

Ma ei mõelnud päris sel tasemel avaldamist. Olen veel sedavõrd uus kirjutaja, et tegutsen Poogna tasandil ja ka Algernoni on proovitud.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Soobel
Nooremleitnant


Liitunud: 26 Veeb 2005
Postitusi: 49

PostitusPostitatud: Teis Dets 26, 2006 6:58 pm    Teema: Vasta viitega

Minu poognad

Üks on vana asi, aga sobib lugeda praegusel aastaajal.

Teine lühem tekkis siis, kui tahtsin lõpuks kirja panna, et mis värk oli Kariinel selle kosmosekooli ja tsivilisatsioonlastega.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
rincewind
Veteran


Liitunud: 12 Sept 2005
Postitusi: 559
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Teis Dets 26, 2006 9:12 pm    Teema: Vasta viitega

Kirjandusõpetaja kunagi ergutas kirjutama, aga midagi ilukirjanduslikku ma ei pöidlast ega pastakast välja imeda ei suuda, kuigi põrsapõlves oleks mul äärepealt paar luuletust avaldatud. Samas on mulle öeldud, et kriitikuna oleks mul potentsiaali olnud... Very Happy
Nüüd on juba hilja, lootusetult roostes.
_________________
Pettumus on lootuse nukker lapsuke.-S.Vititski-
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
SoulHunter
Viitseadmiral


Liitunud: 16 Juun 2005
Postitusi: 235
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Teis Apr 02, 2013 4:36 pm    Teema: Vasta viitega

Üks meie seast, Shnappi nimelt, on saanud maha päris hea kirjatükiga Very Happy http://ulmeajakiri.ee/?jutt:-%C4rkamine
_________________
Minna alati sinna kus veel keegi pole käinud...
Ja loota, et ehk pääseb kuidagi ka tagasi...Very Happy
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Atslane
Kadett


Liitunud: 17 Sept 2016
Postitusi: 2

PostitusPostitatud: Laup Sept 17, 2016 4:30 pm    Teema: Vasta viitega

On vedelemas üks lühijutt, mis oleks sissejuhatuseks. Kas on võimalus seda kuidagi esitleda?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Atslane
Kadett


Liitunud: 17 Sept 2016
Postitusi: 2

PostitusPostitatud: Püh Sept 18, 2016 1:07 pm    Teema: Vasta viitega

Axe of war: ettevalmistus



Kalev Suurküla hingas kergendatult kui nende kauaaegne afgaani tõlk oma perega Humveese ronis ja uks nende järel suleti. Kalev ronis enda soomuki luugist mõnusasse jahedasse ja koduselt mootoriõli järgi lõhnavasse sisemusse. Konditsioneerist tingitud jahutus kulus keskpäeva 40 kraadises kuumuses hädasti ära. Kuid seda polnud vaja mitte eriti kauaks. Estcoy 26 missioon oli lõpule jõudmas. Eestlaste väeosa koos Ameeriklastega oli viimane, mis viis oma missiooni lõpule, et seejärel afgaanid alatiseks omapead jätta. Kalev kontrollis läbi raadioside kuulipilduja tornides valvet pidavatelt meeskonna liikmetelt, kas perimeeter on kontrolli all ja kõik liikuma hakkamiseks valmis. Peale positiivse vastuse saamist tõmbas Kalev kopsud jahedat õhku täis ja ronis soomuki kuulipilduja torni. Kõigest kolmkümmend kilomeetrit veel põrgukuumuses sellel jumalast hüljatud maal. Kalev tundis kerget pingelangust, kui masinad tolmu üles keerutades üksteise järel liikuma asusid. Oli vaja jõuda viimasesse aktiivsesse baasi, Camp Bastionisse, tõlgi perekonnale transport järele tellida ning seejärel baasi lahti lammutama hakata. Nad-e Ali piirkonnast välja jõudmine kulges ilma vahejuhtumiteta ja Camp Bastion lähenes iga kulgetud kilomeetriga. Marsruut viis läbi küla, viimaseks inimasustuseks, mis oli järgi jäänud kunagisest vohavast nn. kaubandusküladest ketist Camp Bastioni ümbruses. Seegi küla oli kokku kuivamas, peale koalitsioonivägede ametlikku lahkumist Afganistaanist oli tekkinud kaks peamist „metropoli“, ühel pool uusafganistanid läänelt saadud relvastuse taga peitudes, teisel pool Talibanid oma toore usu ja jõhkrate meetmetega.
Kolonni saabumisega külla ja seda läbivale kitsale teele vähendati kiirust. Hoolimata kärsitusest oma viimane missioon lõpetada ja asju koju lendamiseks valmis seadma jõuda, ei soovitud kedagi ilma põhjuseta sõidukite rataste alla ajada, isegi mitte vaesuses virelevate ja helge tulevikuta külaelanike kariloomi. Kolonni peatas peaaegu täielikult ameerika lippu lehvitav karjane, kes andis märku, et soovib midagi võimalikku söögipoolist, kui kellelgi midagi visata oleks. Olukord muutus hetkega pingeliseks, kuulipilduja tornides võeti mees sihikule, ka Humveedes tõsteti relvad. Kõik teadsid, et esimene koalitsioonivägede sõdur oli langenud teismelise Kalashnikovist, kes sellega vaevu sihtida suutis, teeäärsetel karjastel oli läbi aegade uskumatuid trikke sõna otseses mõttes varrukast võtta. Karjane sai olukorra tõsidusest aru ja tõmbas ennast kiiresti tee äärde ja veel kiiremini tuldud teed tagasi. Tänu kolonni esimeste sõidukite aeglustamisele olid kolonni viimased sõidukid sunnitud täielikult peatuma. Kalevi soomuk oli kolonnis viimane ja peatus kerges tolmupilves täielikult. „Situatsioon kontrolli all, vältisime kohaliku karjuse alla ajamist. Jätkame endisel kiirusel. Hoia perimeetril silm peal. Lubatud avada tuli kuni home base’ni. Side lõpp.“ tuli Kalevi kiivrisse ehitatud kuulari kaudu esimeselt soomukilt teade.
„Kinnitatud, luba tuli avada kuni baasi jõudmiseni.“ lausus Kalev vastu. Ennem kui Kalevi soomuk liikuma hakkas, silmas ta soomukile liiga lähedale uudistama tulnud poisikest, kes oli riietatud vaid aluspükstesse. Neil tekkis silmside, kuid ennem kui Kalev jõudis teha eemale peletava käeliigutuse, viskas poiss soomukit liiva või mudapalliga. Igatahes jäi visatu sisust liivane või mudane mügarik. Kalev suunas kiirelt oma kuulipilduja sihiku poisi suunas. Näpp sihikul survestas päästikut juba niipalju, et iga hetk oleksid pidanud paukuma kõrvu lukustavad tumedad matsakad ja poiss oleks rebitud nii väikese vahemaa pealt tükkideks. Sel hetkel võpatas soomuk liikuma ja Kalev kergendas survet päästikul. Kiirelt analüüsides sai Kalev aru, et midagi siiski ei plahvatanud ja see oli väikese tatika raev nende maad aastakümneid kündnud soomukite ja võõraste võimutsemise vastu. Meeter meetri järel kaugenedes tuvastas Kalev siiski poisikese pilgus midagi põrgulikku, midagi mida ta polnud kohanud ka kõige julmema vangistatud Talibani väepealiku pilgus. Näpp päästikul tõmbus pingesse ja tahtis päästikut vajutada, kuid aju andis käsu mitte viimast millimeetrit päästikul tõmmata. Poiss lehvitas üleoleva ilmega hüvastijätuks ja Kalev tõstis samuti lehvituseks kergelt kätt. Jäägu siis nii, mõtiskles Kalev üha kiirust koguva soomuki kuulipilduja taga, kuid selle visatud pleki pesen küll kohe baasi tagasi jõudes maha.
Juba enne baasi väravatest sisse sõitmist maabus kopter, mis pidi olema transpordiks afgaani tõlgi perele. Rootoritest tingitud tolmupilves aidati afgaani pere kiiresti kopterisse ja anti märku lendu tõusuks. Kui soomukid ja Humveed olid oma ettenähtud kohale pargitud, koguneti keset Camp Bastioni väljakut. Kõrgeimate aukraadide omanikud nii Eesti kui Ameerika väeüksustest ütlesid paar head sõna koostöö sujuvuse kohta ja tõid esile üksteise positiivseid külgi. Seejärel jagati tööülesandeid baasi lahti monteerimiseks ja kokku pakkimiseks. Kaitsemüüride mahavõtmine pidi toimuma varahommikul koos transpordi üksuste saabumisega. Kalev, keda kutsuti baasis Boaks, kuna ta sõi vaid 1-2 korda ööpäevas ja meeletus koguses, seadis esmalt sammud oma soomuki poole, et pesta ja puhastada külapoisikese poolt visatud mudaplekk. Jõudnud soomuki juurde ja otsides kohta, kus pidanuks siiani olema väike mügarik, ei tuvastanud Kalev enam mitte mingit plekki. Kalev kratsis kukalt, ta oli täiesti kindel, et baasi saabudes leidis ta mügariku ülesse ja lubas endale peale rivistust tulla ja pleki maha pesta. Nojah, kui pole plekki siis pole, mõtiskles Kalev endamisi sammudes ja proovis mõtted poisikese pilgus peituvast eemale saada ja oma telgi kokkupanemisele kontsentreeruda. Jõudes oma telgini, sõnas ta oma telgikaaslase, keda hüüti Vene Karuks. „No kuidas on? Koju naise juurde saamise rõõmust täna öösel kõhuli magada ei saa?“
„No guradi gurat. Vihhale ajab siin ollemine. Tahdsin naisele hjelistada, mitte midjagi ei tööta, gjurat.“ Pomises Vene Karu vastu. „Ej telefon, ej internjet, ei midjagi. Kjõik tjäiesti pime.“
„Või nii, siis küll sitasti.“ sõnas Kalev. „Aga mine laena kelleltki teiselt telefoni, sul number ikka ju peas.“
„Piab vist jah.“ vastas Vene Karu ja trügis ennast Kalevist mööda telgist välja.
Kalev kehitas õlgu ja suundus oma nari suunas. Ta viskas pilgu käekellale, mis oli elektrooniline ja täiesti ilmastiku kindel. Display oli tühi. Mida kuradit, see maksis ju sitaks, mõtles Kalev omaette. Patareid pidid ju kestma igavesti. Kalev tõmbas lahti nari kõrval oleva öökapi sahtli ja võttis kätte isikliku mobiiltelefoni, iPhone 6-e. Seegi ei näidanud elumärke, kuigi aku sai laetud enne missioonile sõitmist. Nüüd kuulis Kalev väljas üha rohkemat sagimist ja hüüdeid. Ta suundus telgist välja ja oleks peaaegu maha joostud ameeriklaste parimast it-mehest, kellel oli süle täis erinevaid pabereid ja mappe, mõlema kaenla all laptopid. „This situation is very strange, Boa. Never seen this before. Its going to be fucking dangerous.“ Peale seda ütlust tormas baasi vastutav it-mees edasi. Nüüd eristas Kalev baasis toimuvat sebimist, see ei olnud enam varustuse ja ehitise kokku pakkimise juurde kuuluv sebimine, see oli paaniline sebimine. Järgmisena tormas tema poole Vene Karu. „Boa, tjäisvarustus peale. Kogu baas on jelektrita. Mitte mjidagi ei tööta. Kõik on persses, sjide on ka maas ja masinad ei käivitu. Tjee kiiresti.“
„See pole võimalik.“ pomises Kalev omaette, samal ajal kerkis silme ette poisi pilk, mida ta missioonilt tulles külas nägi. See pilk teadis, et keegi siit baasist ei lahku elusalt. Kalev tormas Vene Karu järel telki, et haarata oma varustus. Järgmine hetk seisis ta rivistuses koos oma kaaslastega, et olukorrast kiiret ülevaadet saada. Olukord oli muutunud tundidega kriitiliseks. Mitte ükski elektroonikat sisaldav seade ei olnud funktsionaalne. Ei olnud baasil välismaailmaga sidet, ei käivitunud mitte ükski masin ega sõiduk, vooluga varustamine oli lõppenud, ei olnud töökorras ka ükski varuaku, generaatoritest rääkimata. Baasi kaitsevõime oli muutunud olematuks. Ei tõusnud õhku mitte ükski lennuseadeldis, ei käivitunud ükski sõjamasin. Palju elektroonilist lisa sisaldasid ka muuhulgas modernsed käsirelvad. Snaiprite ja jalaväelaste automaatidele monteeritud sihikute optika oli elektrooniline, varustatud öönägemise, infrapunasihikuga ja elektrooniliselt kohanduva optilise suurendusega. Ühendus välismaailmaga oli põhimõtteliselt katkenud, mille põhjust ei osanud keegi selgitada. Iroonilisel kombel oli ka baasi peavärav elektriliste hingedega, siiski oli baasil ette nähtud paar nn. avariiväljapääsu, mis teada ainult asjaosalistele. Sealtkaudu aga sõdurist laiemat eset välja ei mahtunud. Ameeriklasest baasi ülem käskis varustus üle vaadata, juhuks kui mõni elektrooniline seade peaks tööle hakkama. Samuti soovitati üle kontrollida ja varuda võimalikult palju laskemoona. Nüüdsest pidi baas ise hakkama saama, transpordiüksused koos lisajõududega pidid saabuma alles järgmise päeva varahommikul. Kõrvetav päike ei olnud aga veel plaaninud loojumagi hakata. Vaatamata baasi keskele kogunenud sõjaväelastele pidasid vahitornides valvet vahetuses viibinud snaipritega varustatud jalaväelased. Ühest neist kostus sekundiline karjatus ja järgmisel hetkel maapinnalt tume mats.
„Man down! Medic!“ kostus kõvahäälne käsklus järgmisest vahitornist. Rivistuses seisnud tegutsesid käsklust ootamata ja tormasid müüri äärde neile ettenähtud lahingupositsioonidele. Kalevi positsioon oli hädaolukorras tegelikult vahitornis, kuid et tema vahitorn oli hõivatud, tormas ta suunas, kus mees oli langenud. Meedikuga samal ajal maas lebava sõdurini jõudes nägi Kalev kohe, et sõduri nägu oli saanud snaipri kuulist täistabamuse. Näo asemel asetses suust kõrgemal õõvastav kraater.
„Sa vana kurat!“ lausus Kalev. „Snaiprid!“ ütles Kalev inglise keeles meediku poole pöördudes. „Ma lähen ise üles. Hoian oma pead alla. Proovin perimeetrit kontrollida. Meil vana Estcoy kombe kohaselt ikka veel vanad klaasoptilised binoklid, see töötab vähemalt.“
„Minu poolt luba antud, Boa. Mul pole siin palju teha. Ole ettevaatlik ja hoia pea all!“ vastas meedik.
„Hoian pea all!“ kinnitas Kalev trepist üles suundudes ja kaitseriivi oma automaadilt maha võttes.
Poolel maal tornini kuulis ta kuidas karjuti mitmest vahitornist vaheldumisi. „Meil on külalisi, väga palju külalisi!“ seejärel oli kuulda kuulide vihinat ja hetkelisi karjatusi. „Avan tule vastu!“, „Tuli vastu avatud!“ kostus üha sageneva snaipri ja automaadi valangu taustal. Kalev jõudis torni ja hoidis ennast esialgu kaitsva seina taha varju. Kiiresti tõusis ta veidike, et binokliga ümbrust uurida. Kaugusest, vähemalt pooleteise kilomeetri kauguselt eristas ta selgelt vilgast tegutsemist. Talibani sõdurid korraldasid mingi eseme kokku monteerimist ja nendest eespool küngaste varjus seadsid snaipriüksused ennast koos vaatlejatega positsioonidele. Kalev varjus kiiresti kaitsva seina taha, et nähtut analüüsida. Talle tundus esmapilgul, et nad on 360 kraadi ulatuses ümber piiratud. Nende endi snaipritel suuremal osal digizoomiga sihikud ei toiminud, vanamoeliste optiliste sihikutega snairipüsse oli vaid loetud sõrmedel. Automaadi laskeulatusest jäi vaenulikud väed välja. Lagedal väljal lähivõitlusesse tormata ilma rasketehnikata ei olnud aga mõeldav, abijõudude kutsumisest rääkimata. Kalev otsustas veel kord katse ümbrust uurida. Ta asetas oma kiivri kaitsemüüri servale, tõstis maas lebava langenud kaaslase koti paarkümmend sentimeetrid kiivrist vasakule ja piilus ettevaatlikult binokliga koti kohalt. Tal oli õigus. Nad olid ümberringi ümber piiratud ja käis äge snaiprite vaheline kaugmaa tulistamine. Talibanid olid siiski edukamad. Vähemalt tundus nii, kuna nad olid oma vägedega edukalt lähenenud, hoides endi ees mingisugust barrikaadi. Isegi neil polnud mingeid masinaid, mis kinnitas, et ümbruskonnas ei tööta ükski elektrooniline seade. Isegi kui keegi baasist välja luurates vaenuvägedest mööda hiiliks, ei oleks telefonist ikkagi kasu. Kalev jõudis veel kiiruga silmata mingisugust tribüüni sarnast ehitist, kus istusid inimesed binoklitega ja jälgisid baasi. Kalevi suunas binokli tribüünile tagasi ega uskunud oma silmi. Osa seltskonnast oli talibani vormides, osa saudide Kuningliku Vägede vormides oma turbanitega, mõned hoopis tundmatutes vormides, kuid asiaadid. Viimaks jäi silm pidama poisikesel, kes tuli külast tuttav ette ja tundus vaatavat Kalevile täpselt binokli sisse, mis tekitas Kalevile kananaha ihule. Kalev liigutas binoklit ja üllatustel ei tahtnud tulla lõppu. Mitmest suunast liginesid baasile kõrget kiitsakad konstruktsioonid, katapuldid. Järgmisel hetkel tabas kuul kaitsemüüril lebanud kiivrit, lennutades selle hooga baasi. Kalev heitis välkkiirelt ennast müüri taha peitu, tundes kerget vibratsiooni, mis tabavad kuulid teisepool müüri tekitasid. Kalev pidi kiiresti baasi juhtimiskeskuses viibijaid hoiatama. Võis küll tunduda, et on naljakas raporteerida keskaegsete vahenditega planeeritavast rünnakust, kuid olukorda arvestades vaevalt keegi muigama kipub. Kalev kuulis redeli suunas roomates kuskilt vahitornist. „Sissetulev...“ mis vaikis poole hingetõmbe pealt. Üles vaadates nägi Kalev kõrgelt üle müüri lendavat vaati, mis põles. Vaat maandus kaarega, napilt enne müürist üle lendamist, vastu baasi siseseina, lahvatades selle tuld võtva sisemuse suurte tulepritsmetega mööda müüri laiali. Kalev mõtles ümber, ta hakkas vahitorni poole tagasi taganema. Järgmine põlev vaat langes baasi kohale juba vähe täpsemalt sihituna. Kalev silmas seda üle pea lendamas ja pööras pilgu baasi servas oleva juhtimiskeskuse poole. Kas üldisest ärevusest või lollusest võttis juhtimiskeskuse ees viibiv valves sõdur põleva vaadi sihikule ja avas selle suunas valangu. Vaat plahvatas õhus ja kattis tulega pool juhtimiskeskuse telki ja pool selle kõrval asunud masinaparki. Sealt suunast kostus seejärel karjeid ja vandesõnu, Kalev ei mõelnud enam pikemalt, kui nägi järgmist leekides vaati üle oma pea lendamas. Tagasi vahitorni, mõtles Kalev, pigem üle ääre hüpata kui aeglane tulesurm. Jõudnud uuesti oma endisele positsioonile vahitornis, mõtles Kalev sekundiks, näppides vööl rippuvaid nelja käsigranaati. Baasi õuest kostus üha enam leekide käest põletada saanute karjeid ja oli vaid aja küsimus millal sõidukite kütusepaagid koos lahingumoonaga selles põrgukuumuses tuld võtavad. Kalev silmitses teisi vahitorne, need olid tühjad. Vaenulikud snaiprid olid oma töö teinud või siis hoidsid mehed ennast põrandale. Pöörates pilgu baasile, oli kogu hoov juba leekides, võimalik, et sinna oli langenud veelgi süütepomme. Kuumus hakkas ka juba Kalevini jõudma. Ta tõusis ja sihtis kiirelt üle kaitsemüüri serva. Tema imestuseks olid imeliku konstruktsiooniga katapuldid jõudnud väga lähedale, neid sai juba ilma probleemita sihtida ja tulistada. Kalev võttis välkkiirelt sihikule läbi hõreda karkassi järgmiseks lendu saadetava vaadi, millele ta enne tule süütamist ise kolmese valangu teele saatis. Vaat plahvatas ja katapuldi meeskond jooksis leekides laiali. Kalevi rõõmuhüüe jäi lühikeseks, järgmine hetk tundis ta vasakul tripsepsil meeletut valu ja kukkus põrandale selili. Ta teadis, et see oli snaipri laastav kuul. Ta teadis, et on paljastatud. Ta oli kindel, et järgmine süütepomm plahvatab vastu tema torni. Kuna keha polnud veel saadud haavast ¹hokki langemas, otsustas Kalev tegutseda kiiresti. Ta haaras parema käega vöölt käsigranaadi, aktiveeris selle ja viskas üle ääre suunas, kus arvas varem silmamas teist katapulti. See vise oli tugev, viies granaadi kaugele, nii nagu õppustel kui ka reaalses lahingutegevuses oli harjutatud. Toimus plahvatus, kuid ei midagi enamat. Ta võttis kohe järgmise granaadi, aktiveeris ja viskas samas suunas, kuid veidike paremale. Kostus vali plahvatus ja karjeid. Kiiresti aktiveeris Kalev eelviimase granaadi ja viskas kohe üle ääre, kaitsemüüri vahetusse lähedusse. Ülesse lõi tugev tolmupilv. Kalev kordas sama protseduuri, visates oma viimase granaadi üle müüri ääre, mis pani seljataguse võppuma ja võimendas veelgi tolmupilve. Sel hetkel võttis Kalev kokku julguse ja jõu ning vinnas ennast üle müüri. Viimasel hetkel, ennem kui soomukite kütusepaagid koos Apache lahingukopteriga plahvatasid ja erinevaid tükke koos tulemerega vahitorni lennutasid.
Kalev ei teadnud, kaua ta teadvuseta oli lamanud. Igal juhul äratas teda põrgulik valu vasakul käel, kuulist rebitud tükk oli jätnud järgi tulitava augu, mis põletas hullemini kui põrgutuli. Ta avas silmad, kuid sulges need kohe. Ta silmas enda ümber liikuvaid inimkogusid. Tema ümber toimus liikumist. Isegi kui ta ei proovinud ennast liigutada, tundis Kalev et on mingil määral halvatud, jalad olid tundetud ja selgroos jooksis tuline jutt edasi tagasi. Kalev liigutas ettevaatlikult paremat kätt, kontrollides, kas Sig-Saueri püstol on ikka alles. Tal ei olnud soovi saada talibanide piinanukuks. Kalev arvas eristavat inglise keelt, mis kostis põhimõtteliselt tema pea kohalt. Ta imestas, et talle peale ei astutud. Ju siis mingi pahna all leban, tuli Kalev mõttele, samal ajal vestlust oma kohal kuulates.
„Siin on praktiline tõestus meie vahendite efektiivsusest. Usun, et see näide on teile piisavaks tõendiks, et olete võimelised mis tahes vaenlase hävitama. Ettevalmistused on tehtud, homme hommikul, mu härrased, on aeg välja kaevata sõjakirves oma põlisvaenlase vastu. Nüüd aga võime lahkuda, kui te ei soovi tulemöllu edasi vaadelda.“
Kalev tundis kuidas kellegi jalg astus talle haavatud vasaku käsivarre peale. Metsiku röögatuse peale püüdis Kalev ennast tolmukihi alt püsti ajada, samal ajal parema käega Sig-Saueri järgi haarates. Saanud istuli, sihtis ta enda kõrval seisnud poisikest, kelle pilk tuli otsekohe mälusopist meelde. Ta nägi poisikest tema poole haaramas ja tulistas kaks kiiret lasku läbi poisi labakäe. Seejärel löödi Kalevilt relv käest. Iga sekund pidi kostuma Kalevi jaoks viimane lask, kuid poisike karjus. „Stopp. Mitte tulistada!“
Kalev oli poolistukil, toetudes oma tervele käele, kui poisike, kes lähemalt vaadates ei tundunudki enam nii poisike, pöördus Kalevi poole, valust grimassitades räbalaks lastud käest kinni hoides. Ta tõstis valust oiates käe Kalevi silme ette, vaadates samal ajal põrguliku pilguga Kalevile otsa. Kalev arvas esialgu, et ta peaks äkki andeks paluma, kuid pilk jäi pidama puruks lastud käelabal. Selle ümber hõljus justkui kerge udu, veri lakkas tilkumast ja seejärel üldse voolamast. Udukogus käe ümber nägi Kalev selgelt kuidas käsi muutus üha tervemaks, veri kadus üha enam ja käe struktuurid taastusid. Mõnekümne sekundi pärast oli käsi terve ja veatu, ilma mingisuguste armideta. Kalev arvas, et ta ongi juba teispooluses või on kogu sündmuste jada olnud üks paha ja kiireloomuline uni.
„See on järjekordne näide minu pakutud efektiivsusest.“ sõnas poiss. „Esitlesin teile lähedalt ja reaalselt nanomaailma võimalusi.“ seejärel virutas poiss esialgseks tervenenud rusikaga Kalevile näkku, mis purunes hoobist nagu arbuus seda teinud oleks.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Enterprise
one of a kind


Liitunud: 26 Nov 2004
Postitusi: 3238
Asukoht: Terra Firma

PostitusPostitatud: Kolm Sept 21, 2016 5:33 pm    Teema: Vasta viitega

Foorumis pole viimasel ajal enam erilist aktiivsust, nii et ma ei oska öelda, kui laiale publikule eelnev postitus silma jääb.

Aga muidu tänan postitamast, oli üsna huvitav jutuke ning detailidele näis olevat terast tähelepanu pööratud - huvi pärast kontrollisin Wikipediast üle, et millal iPhone 6 ikka täpselt välja tuli ja Camp Bastion kinni pandi. Very Happy
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Ulmefoorum.eu -> Mõtiskluste Planeet Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele Eelmine  1, 2
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


Space Pilot 3K template by Jakob Persson.
Powered by phpBB 2.0.11 © 2001 phpBB Group