[Enterprise]

Kuna märkasin, et selle sarja jaoks meie foorumis veel teemat ei ole, siis leidsin, et on viimane aeg see teha.

Sisututvustuse kopeerisin Ulmefoorumi portaalist:
Space: Above and Beyond on lühikeseks jäänud ulmesari läinud sajandi 90ndatest, mille tegevus toimub 21. sajandi keskpaigas, kus inimkond on leidnud võimaluse ussiaukude kaudu tähesüsteemide vahel reisida, kuid äratanud sellega ka salapärase ja vaenuliku tulnukate rassi tähelepanu, keda inimesed hakkasid kutsuma nimega chigs.
S:AAB ei ole tavaline kosmoseseiklus, nagu Star Trek või Andromeda, pigem on tegu tavapäratus keskkonnas toimuva sõjadraamaga, millest ei puudu kannatused, surm ja kurbus. Selles osas on ta kindlasti olnud eeskujuks näiteks praegu väga populaarsele Battlestar Galactica uusversioonile. Sarjal tekkis oma pühendunud fänkond, kellest aga kahjuks ei piisanud ja tootmine lõpetati peale kõigest ühte hooaega.


S:AAB oli minu arvates kahtlemata hea sari. Seda just oma aja kohta, sest praegu ei mõjuks ta ilmselt enam nii uudsena, eriti arvestades sisututvustuses mainitud BSG uusversiooni. Samas pean tunnistama, et päris esimest episoodist peale see sari mind väga vaatama ei tõmmanud, sest mind segas peategelase Nathan Westi ja tema kallima armulugu, mis ei mõjunud sugugi reaalselt. Hiljem aga hakkas S:AAB mulle rohkem meeldima.
Tegelased on alati iga sarja ühed olulisimad osad ning S:AAB-i suhtes on mul nende suhtes erinevaid tundeid. Nathan Westi arengut oli selgelt näha - noorest ja rohelisest mehest sai lõpuks karastunud sõdur, kuid oma inimlikkust ta seejuures ei kaotanud, nagu ei kaotanud ka ükski teine rühma liige. Siinjuures tasuks mainida Cooper Hawksi, kes oli üks InVitrotest ehk tehislikult toodetud inimestest. Tema oli minu jaoks ka sarja kõige huvitavam tegelane ning tema muutumine oli sündmuste arengu käigus ehk kõige paremini märgatav. Alguses polnud tal põhimõtteliselt mitte kedagi lähedast, kelle nimel võidelda, et koju tagasi pääseda. Samuti ei olnud tal mingit soovi teenida riiki, kes oli ta oma orjaks loonud. Tema ja teiste "tankide," nagu neid kutsuti, käsitlus oli ka selle poolest huvitav, et pöörati olulist tähelepanu nende ühiskondlikule positsioonile. Loomulikult oli tegu suhteliselt tüüpilise allegooriaga tänapäeva rassiküsimustele, kuid see ei vähenda selle probleemi tähtsust. Samas, nagu kolonel McQueenist (kes oli samuti üks mu lemmiktegelasi) järeldada võib, oli "tankidel" siiski võimalik omale teatav positsioon saavutada. Sarja lõpuks oli Hawks igatahes leidnud omale perekonna 58. eskadrilli kaasvõitlejate näol.
Ülejäänud tegelased kahjuks eriti meeldejäävad ei olnud ning tundusid pigem olema põhimõtte pärast kohal - mustanahaline Vanessa Damphousse, asiaat Paul Wang ja lisaks veel üks naistegelane Shane Vansen. Kõrvaltegelastest oli ehk kõige meeldejäävam Saratoga kapten kommodoor Ross, keda mängis ulmefännide vana tuttav Tucker Smallwood. Eriti jäi ta mulle meelde episoodist "The River of Stars," kus ta kadumaläinud 58. eskadrilli süstikule raadio teel kitarri mängis.

Nagu ka Ulmefoorumis kuskil mainitud on, meenutas S:AAB suuresti Teise maailmasõja filme, seda just maapinnal toimuvate lahingute poolest. Ulmesarjade kõrval, kus enamasti näeb väheusutavaid lahingustseene ning väga kahtlasi ja läbimõtlematuid manöövreid (nagu Star Trekis), mõjus S:AAB väga värskendavana.
Vaenlased olid nii ja naa. Kohati tundus, et nende käitumine on liiga sarnane kõiksuguste "paha sellepärast, et ta on paha" tegelastega, kuid viimane osa tõi selles osas meeldiva üllatuse: ka nemad võisid olla pärit Maalt. Iseenesest ei muutnud see neid küll vaenlastena kuidagi mõistetavamaks, kuid ühe huvitava aspekti lisas loole siiski.

Eriefektid olid oma ajale vastavad, kuigi kohati tundusid nad isegi hullemad kui B5 esimese hooaja eriefektid. Samas mõned kosmoselahingud nägid jälle väga head välja.


Igatahes kokkuvõtteks võib öelda, et oli hea sari ja soovitaks seda vaadata. Need, kes aga juba on näinud, palun võtke sõna ja rääkige, mida arvate.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[FLT]

Väga hea sari, efektid on oma ajakohta ka head, pole midagi halba õelda. Ei ole veel täitsa lõpuni vaatand, aga palju puudu pole. Korra liikusid kuulujutud, et tehakse võibolla ka teine hooaeg. Sari ei ole just väga röömsates toonides, tumedamad toonid on käivad koguaeg läbi. Jääb mulje nagu sõdiks ise seal. Surm on igapäeva külaline...
_________________
In the name of everything still holy to us

[Artzz]

Vaatasin seda millalgi '97 või '98 - siis üsna värske sarjana, mingilt vene kanalilt ja olin päris vaimustuses sellest. Sari oli tõesti suhteliselt sünge, kuid minu arvates kaasahaarav. Pean mainima, et siis jäid mulle need tehislikult loodud inimesed (InVitrod) veidi saladuslikeks. Võibolla, kui ma saaksin selle sarja uuesti läbi vaadata, siis oskaks juba targema pilguga seda vaadata. Ja kas lõpp-kokkuvõtte ei tulnud välja, et ka kolonel McQueen oli "tank"? Või mäletan ma midagi valesti.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[Enterprise]

[TrekRanger]

Nüüd on ka minul lõpuks see omanäoline sari nähtud ja kuigi ta ei kuulu nüüd just minu lemmiksarjade hulka, siis suurt tunnustust väärib ta kindlasti.

Sarja kõige meisterlikum osa on minu arvates tume ja rusuv atmosfäär, millega tuleb paraku silmitsi seista igas sõjas. Üldiselt ei suudeta seda sarjades (eriti ulmesarjades) väga veenvalt luua, kuid SAAB sai sellega enam kui hästi hakkama. Sari oli selles osas nii reaalne, et otsesele sõjategevusele keskendunud episoodid tõmbasid mind vaatajana lausa kaasa ja nagu FLT mainis, tekkis tunne, nagu oleks ise rühma liige.

Sellest hoolimata, et sari keskendus peamiselt lahingutele, andsid mitmed episoodid ka palju mõtteainet. Keeruline on hetkel seda sõnades väljendada, kuid olen kindel, et need, kes on sarja näinud, teavad, millest ma räägin.

Näitlejad mulle sarja alguses üldse ei meeldinud, kuid episoodide möödudes muutusid nad mulle järjest lähedasemaks. Eriline kiitus läheks minu poolt McQueeni, Hawksi ja Vanseni osatäitejatele. Kõik kolm suutsid ennast väga veenvalt väljendada ja nende juttu oli raske ignoreerida. Teised osatäitjad olid ka päris head, aga ei jäänud päris sama tugevalt silma.
Saratoga komandöriks oli samuti valitud väga hea näitleja, kes suutis olla nii veenev liider kui ka vajalikul hetkel piisavalt inimlik.

Eriefektid mind ei häirinud ning sobisid minu arust sarja atmosfääriga hästi kokku. Midagi pole teha, et 90'ndate keskel polnud veel tänapäeva tasemel visuaalefekte. Mis puutub aga lahingumanöövritesse (kosmoses), siis olid need kahtlemata ühed parimad kõikide ulmesarjade peale kokku.

Natuke kommenteeriks ka sisu.
Alguses tundus mulle Cigide verejanulisus veidi liiga ülepingutatuna ja kohe tekkis küsimus, et miks peaaegu alati tulnukad nii agressiivsed olema peavad? Järele mõeldes aga, tulin ideele, et võibolla asustasid inimesed oma kolooniaga tõepoolest Cigidele kuuluva planeedi ning viimased võtsid seda lihtsalt vallutusena. Seda järeldust näis kinnitavat ka viimane episood, kus üks vaenlastest küsis, et miks inimesed eeldasid, et asustatav planeet kellelegi ei kuulu. Selles osas võiks antud sarja sõda võtta hoopis väikse õppetunnina inimeste arrogantsusest. Kunagi ei saa eeldada, et see asi, mis on näiliselt vaba, kellelegi ei kuulu. Samas ei saa kõige sellega põhjendada ka Cigide julmust.
Aga see selleks, sest sari oli ilmselt tehtud natuke teistel eesmärkidel.
See, et Cigid pärinesid samuti Maalt, ei paistnud vähemalt esimese hooaja lõpus eriti midagi tähendavat. Tuli lihtsalt üllatusena.

Viimane episood oli selline nagu ta oli. Selle vajalikkuses, et kõik Wildcardide liikmed peale Hawksi ja Nathani surma said, ma päris kindel polnud, kuid samas aitas see muuta sündmusi veidi reaalsemaks. Alati ei saagi sõjas kõik ellu jääda, midagi pole parata.
Kuigi rahu ei saabunud ja mitmed peategelased said surma, oli esimese hooaja lõpp siiski paljus rahuldav, sest mingisugunegi poolik lõpplahendus loole tuli. Kasvõi juba Kyleni leidmine aitas alustatud sündmusi Nathani vaatenurgast lõpetada.

Nüüd on juba suhteliselt palju öeldud ja targem oleks vist lõpetada.

Ütleks siis veel lõpetuseks, et sari erines päris kardinaalselt teistest omaaegsetest ja andis päris palju mõtteainet.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"