[Jedi Riddick]

Mis te arvate millised kosmoselaevad tulevad? Millal me saame teise päikese süsteemi?

Ise pakuks, et teise päikse süsteemi jõutakse Päikese Purjede abil. Päikese purjed on väga kerged, mis on tehtud peegelduvast materjalist.
Ning see kasutab edasi liikumiseks Footoneid ehk valgusjoa osakesi. Millal aga selline asi valmis saab? Vat, seda ei oska öelda, aga usun, et selle 30 aasta sees.

Alguses mõtlesin, et 50'mnendate Ulmefilmid on väga napakad (inimesed elavad kuul ning avastavad lendava taldrikutega kosmost), aga enam mitte. Lugesin ühest kohast, et NASA kavandab üht mikrolainetel töötavat taldrikut mis võimaldab 6 tunniga inimese kuule viia ning üks on juba tehtud. See töötab infrapunaste laserite abil, kus särav taldriku pind peegeldab ning fokuseerib laseri ringi sisse . Õhk läheb taldriku ümber 5 korda kuumemaks kui päiksel ning seejärel plahvatab ja lükkab taldrikut edasi. Aga see sõiduk on väga lärmakas ja väike.

[Soobel]

Korralik tähelend võib kaunis lähedal olla. Selleks on vaja vaid kobedamat ja kerget elektrijaama, millega vingemaid ioonmootoreid käivitada. Krempel tuleb orbiidil ehitada ja ta tuleks päris pirakas.

Vihje: prantslased planivad tuleval kümnendil tõsimeeli termotuumajaama käima panna.

[Enterprise]

Mina nii optimistlik ei oleks.
Põhiliselt seisab asi ikkagi raha taga ja ma ei näe, et situatsioon selles osas lähemal ajal eriti muutuks. Kui nüüd mõelda, siis oleks selline projekt seotud suurte riskidega. Esiteks, sellise kosmoselaeva (ka mehitamata sondi) ehitamine maksaks tohutult, teiseks on tähtedevahelisel lennul tohutult asju, mis võivad valesti minna. Hetkel on selles võrrandis veel liiga palju tundmatuid, et asi end ära tasuks.

Üldiselt arvan ma nii, et enne kui tähelendudele mõelda, tuleks oma tagahoov ehk siis meie päikesesüsteem läbi uurida ja majanduslikud ressursid sellele koondada, sest tõenäoliselt on see hulga kasumlikum.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[TrekRanger]

Ma olen täiesti nõus Enterprise-iga ning arvan tegelikult isegi nii karmilt, et Päikesesüsteemist välja saamisele ei saa ilmselt reaalselt mõelda ka veel selle sajandi vältel.
Kõigepealt tahaks ma näha, et esimesed inimesed Marsile maanduvad ning sellenigi läheb veel umbes 30 aastat, heal juhul 25.

Muidugi on päikesepurjede ja ioonmootorite idee väga huvitav ja kunagi kindlasti sealt ka midagi tuleb, kuid arvan, et meie silmad seda paraku näha ei saa. See peab paika vaid siis, kui lähiaastatel ei maandu meie planeedile mingid mehikesed, kes on abivalmilt nõus oma tehnoloogiat meiega jagama.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[tint]

Mingisugune hübernatsioon on juba leiutatud, probleemiks aga on pigem see, et kosmonaudid ei taha kogu teekonna ajal lihtsalt magada, magavad äkki midagi maha. Seda on öeldud ja seda isegi arvestatakse.
Põhimõtteliselt on asjalood niimoodi, et maailmas kui sa toodad mingi jõu, siis see on mingi asi mingit moodi ümber töödeldud. Ja kulutamisega samamoodi, asi jääb ikka alles. Kui saaks luua mingi süsteemi, mis võimaldaks lihtsalt mingi liikuma paneva energia niiöelda ringlema panna, oleks asi suht lihtne, hübernatsioonis näiteks. Küll aga praegusel rakettmeetodil kaob see energia kuskile kosmosesse, kuumuse näol siis. Muidugi see kuumus jõuab kiirtena kuskilt mujalt meile tagasi, aga ikkagi, igale poole see kaa ei jõua.
Tõenäolisem on, et inimesed kasutavad tõepoolest lendavaid taldrikuid, võibolla kasutatakse juba praegu, sest tõepoolest, Maa ümber neid väga palju lendab. Eks näis kas need lendavad taldrikud on tulnukate tehnoloogia, põhinevad tulnukate tehnoloogial või on inimeste endi poolt aegamööda saavutatud tulnukate tehnoloogia, viimane variant oleks tulnukad välja jätta.
Tegelikult ma isegi vaikselt kahtlen, kas me üldse kuhugi jõuame. protsess on, see on isegi kiire, ainult see on väga kaootiline protsess, tundmatusse areng. Läbilöövaid kosmoserändude ja Kuu ja Marsi koloniseerimise projekte on küllalt olnud, isegi vajalik tehnoloogia on olemas, ometi asi seisab. Asi on ka tobedas poliitikas muidugi. Tegelikult on isegi kaheldav, et inimene vabalt Kuul käinud on, keegi on sinna lihtsalt jõudnud enne meid. Kuid kui see keegi on kuskilt kaugemalt tulnud (ehk siis see keegi pole kunagine Marsi asukas vms), siis oleks see tõestuseks, et kaugele on võimalik rännata. Valguskiiruse võib vist härra Einsteini teooriat uskudes välja jätta, kuigi ka sellele on ümberlükkeid olemas. Muidugi, kui ajamasin on leiutatud, oleks võimalik seda ka siinkohal ära kasutada. Tegelikult märke ajamasinast on leitud, ja kunagi mingi Itaalia munk isegi ehitas vist Kronoviisori, aga ta lammutas selle laiali peale Kristluse taassünni vaatlemist ja saatis jupid mööda maailma laiali. Praegu on vist paar inimest ainult elus, kes sellest midagi rohkemat teavad. Ent seda, kas see tõepoolest eksisteeris, võime me ainult nende alusetute juttude põhjal oletada.
Veel üks võimalus kaugele rännata, oleks teleportatsioon, ükskõik kas siis kasutades ära universumi poolt loodut, või kasutades mingit moodulit mis on ennem kaugele kosmoseavarustesse saadetud, umbes nagu see must monoliit mida on kirjeldanud A. Clarck teoses "2001: Kosmoseodüsseia". Tehnoloogiat tuleks mõlemal juhul kasutada, sest praegu on areng toimunud selles suunas lihtsalt. Pealegi, on mingite aineosakeste teleporteerimine juba läbi viidud mingil algsel tasemel. Kuid meie endi teleportasiooniks (Kui see üldse võimalik on) on arvatavasti väga palju aega, ja ma kahtlen, kas see aeg üldse tuleb.
Tegelikult, võibolla kui oleks evolutsiooni areng natuke teises suunas arenenud, kui inimene oleks endiselt looduses püsinud ja omal käel hakkama saanud, siis oleks me võibolla füüsiliselt paremini arenenud, ja koos sellega ka vaimselt. Võibolla suudaks me sellise reaalsuse puhul kunagi ennast näiteks energiakoguks konvertida, jättes maha füüsilise keha, ja rännata niimoodi läbi dimensioonide. Justkui vaimuna. Kes teab. võibolla peale surma saamegi võimaluse niimoodi rännata, kui oleme oma elu eesmärgi täitnud.

Mis puutub nüüd minu enda uskumusse tulevikku. Siis ma eriti ei usu, et inimene teistesse galaktikatesse lendab, see võib olla võimalik, ja võibolla oleme me kunagi sellel ka üsna lähedal, ent enne kärvame me siin Maal ära ja pool inimpopulatsiooni on Marsil. Maa tsivilisatsiooni hävinemisega kaasneb ka teadmiste häving ja inimene peab uuesti midagi arendama hakkama, otsast peale. Ja tulemus võib olla sama -- uus epohh.
Kuid mis nendesse Maa ja Marsi vahel kulgevatesse reisi- ja kaubalaevadesse puutub, siis usun, et isegi suur massiivsus on võimalik. Kujutan ette kuidas kogu metallitööstus on üle kolinud Marsile, sest Maal ei tasu see enam ära, ainult vanametall. usun, et fossiilseid kütuseid enam ei kasutata, samuti ka igasuguseid mittefosiilseid raketikütuseid (vesinik näiteks), vaid midagi muud. Seda juba põhjusel, et fossilsed kütused on otsa lõppenud. Suuremat kasutust on saanud elekter ja selle abil toodetud igasugused kiired ja väljad.
Kujutan juba ette kuidas Marsi pinnalt tõusevad õhku magnetväljadel põhinevad sõidkuid kus inimesed sees ringis istuvad, see sõiduk viib neid atmosfääri äärealadele, suurde baasi mis kulgeb edasi kosmosesse. Sealt suubuvad inimesed suurde silindrikujulisse kosmoselaeva mis töötab samuti mingite väljadega. Keskmise suure silindri küljes tiirlevad terve silindri ulatuses suured rõngad mis toodavad gravitatsiooni mis koondatakse mingite aparaatide abil kindlasse kohta, et reisjad end hästi tunneksid, pealegi oleks suure ja mahuka laeva puhul see lihtsalt vajalik. Osades kohtades laevas on gravitatsioon, ja osades ei ole. kaubalaevad ei ole kõik sigarikujulised, sest väga suur osa kaubast ei vaja gravitatsiooni, see võimaldab laeva kuju muuta ja anda rohkem ruumi. Vat sellised suured laevad, mille väikesed aknad moodustuvad kaugelt vaadates laeva pinnall tulukesed, liiguvad Marsi juurest Maa juurde. Enamasti vastupidi, sest Maal on elukvaliteet halvenenud, olgugi, et väga suur osa planeedi pinnast on kaetud linnaga, metsa enam pole. Suured linnad on prügile ehitatud, linnade all on kaevandused ja töötluspunktid mis prügi ümber on hakanud töötlema, olude sunnil. Linnu ümbritsevad õhugeneraatorid mis õhku toodavad ja puhastavad, looma on hakatud suuri kasvuhooneid. Marsil on mets.

Kurat, rääkisin enamik oma kirjandusmaterjalist ära nüüd.