[skycat]

The team fights to retake control of Atlantis when the control room is infiltrated by an old enemy.

7 punti siis minu poolt, vähemalt ühe kurjamiga on nüüd vast 1:0, kuigi jh keegi ei keelaks mõnel tema abilisel asju üle võtta, kuid samas sari saab vist otsa liiga ruttu selleks

ning miks (sgc on samamoodi) peab olema värav ja kontroll ruum samas kohas koos, turva kaalutlustel oleks värav mõttet panna teise linna otsa kui kontroll ruum, et isegi kui keegi vallutab värava ruumi ei saaks ta kohe võimu linna üle oma kätte ning ehk isegi panna värava ruumi ümber sekundaarne jõuväli, et isegi kui keegi pettuse läbi saab atlantisse oleks nad seal lõksus ning kergesti kahjutuks tehtavad - mitte nagu hetkel kõik pirukad ilusti ühes korvis

[LillPearu]

Väga hea osa, See, et Michael varastas Jumperi selleks, et Atlantisessse pääseda oli väga hea mõte nendel kirjutajatel, aga, see on väga loll, et nad salvestavad IDC'd Jumperisse, ning enamus infost.

Ja see, on ka tõsi, et neil on värava ruum samas kohas kus pea kontrollruum on, nad ei saanud isega ZPM'i ruumist elektirt sisse.

Ning kui kõikidel teistel laevadel, on Asgard'i Beaming tehnoloogia, siis miks ei võiks olla seda Atlantisel. Selles osas oleks see tulnud küll kasuks.
Muidugi see teeks natukene seisu atlantise ekspeditsioonile paremaks.

Aga jah 9/10
_________________
For Distant Worlds We Pledge To Respect.

[TrekRanger]

Ausalt öeldes olen sellistest episoodidest juba ammu tüdinenud.
Episood oli puhtalt actionile üles ehitatud ja mingit sisu sellel sisuliselt polnud. Ainus eesmärk oli ühe pikaaegse pahalse efektne kõrvaldamine ja sellest üksi on natuke vähe.

Hetkel ei tule ühtegi asja meelde, mis mulle selle osa juures muljet avaldas, täiesti tavaline action episood, mille lõpp on juba ette teada pärast mõneminutilist vaatamist.

Kuna sari hakkab juba lõpule jõudma, siis ootaks midagi enamat, vähemalt midagi meeldejäävat.

Ainukese positiivse asjana võiks esile tuua McKay ja Sheppardi mänguautode võistluse, see pani küll muigama.

5 punkti.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[FLT]

6 puntki, kui keegi Atlantist ründab, siis pole kunagi kahtlust, et too ebaõnnestub ja leiab lõpu. Parem lõpp Michaelile oleks olnud lahingus kosmoselaevade vahel, vähemalt oleks jäänud variant, et tuleb tagasi... Sisu oli väga etteaimatav ning kuna aega sisustas, siis ka 6 punkti.
_________________
In the name of everything still holy to us

[Enterprise]

Nõustun siin TrekRangeriga, et episoodi parim osa oli tõesti see, kui Sheppard ja McKay raadio teel juhitavate autodega mängisid. Sellised väiksed detailid muudavad tegelased tihti tunduvalt inimlikumaks ja vaatajale lähedasemaks, nii et selles osas oli tegu väga õnnestunud ja lõbusate stseenidega.

Samas pean märkima, et episoodi üldist taset ma siiski nii negatiivselt ei hindaks, kui eelkõnelejad seda teinud on. Jah, tõsi ta on, et Michaeli ettevõtmine oli juba eos määratud läbikukkumisele, sest SGA episoodid lihtsalt ei saa teistmoodi lõppeda. Ja Atlantise ülevõtmises polnud ju ka midagi põhimõtteliselt uut, kuid viis, kuidas seda seekord kujutati, oli minu arvates üsnagi värskendav. Eriti meeldis mulle see, et meeskonnal läks üsna pikalt, et üldse aru saada, mis on juhtunud ja kes linna tunginud on. Samuti on nn stun bubble, mis sai energiat jumperist, suhteliselt geniaalne mõte.

Nagu ka eelmise osa puhul, on mind kogu Michaeli teema juures tegelikult natuke ärritanud tema vaenlasena kujutamine. Jah, lõplik valik kurja teha oli muidugi tema oma, kuid selle olukorra tingis otseselt Atlantise meeskonna tegevus ning sellele vastutuse küsimusele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Michaeli lõpp oli klassikaline selles mõttes, et pahad kipuvad ikka kuskilt alla kukkuma, kuid et sellele aitas kaasa Teyla, muutis selle pisut talutavamaks, sest see arendas minu arvates natuke tema tegelaskuju ja oli ka loogiline lõpplahendus arvestades seda, mis Teyla, tema lapse ja Michaeli kolmnurgas toimunud on.

7 punkti.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.