[Enterprise]

http://www.imdb.com/title/tt1535108/
http://en.wikipedia.org/wiki/Elysium_(film)

Elysium on kriitikute poolt suure heakskiidu pälvinud District 9 režissööri Neill Blomkampi uus ulmefilm.

Eeltoodust on paratamatu, et "9. rajooniga" tekib vaatajal võrdlusmomente ja nii ka minul, kuid üritan neil mitte liiga pikalt peatuda. Võib öelda, et Elysium on stiililiselt eelmainitud filmile suhteliselt sarnane, kuid on ka mõningaid olulisi erinevusi. Üheks oluliseks sarnasuseks võib kindlasti lugeda selle, et mõlema filmi puhul on tegemist sotsiaalse kommentaariga ning ühtlasi ka kriitikaga meie maailmakorra aadressil. Seda annab visuaalselt muuhulgas hästi edasi see, et mõlema filmi tegevus toimub suures osas vaesunud slummides, kuhu on suur osa elanikkonnast elama sunnitud. Peab ütlema, et isiklikult oli minu jaoks Elysiumi juures sellise kulunud, getostunud ja industriaalse keskkonna rakendamine oluliseks plussiks, sest see muutis filmi kuidagi tõsiseltvõetavamaks ja realistlikumaks - ega tolmuses ja räpases keskkonnas ei saagi kõik uuena särada. Ning samas sellele vastandus suurepäraselt Elysiumi väga hoolitsetud, ilus ja samas steriilne keskkond ning John Carlyle'i (keda kehastab ulmefännidele tuttav ning minu arvates suurepärane karakternäitleja William Fichtner) punane lendav Bugatti.

Carlyle'i tegelaskuju juures mainiks nüüd ära ka selle, mis mind Elysiumi vaadates natuke segama hakkas. Nagu enne viitasin, siis on filmi näol tegemist sotsiaalse kriitikaga, kuid mulle tundus kohati, et filmis oli nn rikaste ja ilusate maailma tegelaste negatiivne käitumine ja suhtumine kohati absurdini viidud ning seetõttu muutis filmi minu jaoks kohati jälle mitteusutavaks. Ja sellega seonduvalt võiks ka mainida seda, et kuigi ma olen poliitiliselt pigem keskmisest eestlasest mõnevõrra rohkem vasakule kaldu, siis antud juhul ei ole ma üldse kindel, et mulle selle filmi sõnum (või vähemalt mis mulle sõnumina paistis) eriti meeldis. Ilma filmi sisu täpsemalt ümber kirjutamata (sest kes on näinud, teavad niigi) võiks siin esitada küsimuse, et kas need, kes on suutnud teenida piisavalt raha, on tõesti kohustatud tingimata oma vara teistega jagama? Antud juhul meenutas mulle nn peakangelaste suhtumine filmis pigem kommuniste enne oktoobrirevolutsiooni - stiilis, et võtame rikastelt vara ära ja jagame laiali, aga mis siis saab, kui kõik on laiali jagatud, selle peale eriti ei mõeldud. Siinjuures siis selgituseks eelpool öeldu kohta, et seetõttu mulle tunduski, et nn rikaste käitumine oli filmis tehtud ebarealistlikult vastikuks (põgenike laeva allatulistamine, Carlyle'i suhtumine töölistesse jne), et neid vaataja silmis halvaks teha ja paremini õigustada pigem Maxi ja tema seltskonna tegevust.

Aga samas tuleb tunnistada, et selles filmis ei olnud ükski tegelane nii-öelda üdini hea, vaid nad kõik olid oma pahedega ja võib-olla oligi filmi eesmärk vaataja lihtsalt sügavamalt nende küsimuste üle mõtlema panna, kui et edendada üht konkreetset vaatenurka.

Näitlejate osas mainiks veel ka seda, et lisaks William Fichtnerile jäi hästi meelde ka Jodie Fosteri roll kaitseminister Delacourtina, ehk siis nn pahad jäid mulle Elysiumist hoopis paremini meelde kui Matt Damoni kehastatud Max ning tema love interest Frey. Ja kindlasti ei saa mainimata jätta Sharlto Copleyt agent Krugerina, kes mängis peaosa eelmises Blomkampi filmis District 9. Pean tunnistama, et ei tundnud teda üldse ära ning sain sellest alles hiljem teada, et rollis oli just tema. Igatahes oli see hämmastav, kui erinevaid rolle suudab üks näitleja kehastada.

Lõpetuseks lisaks veel klassikalise lause, et eriefektid olid filmis suurepärased ning kindlasti oli minu jaoks tegemist ühe selle aasta parema ulmefilmiga. Julgen soovitada teistelegi.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.