[Enterprise]

Siia teemasse siis palume teie arvamused nimetatud episoodi kohta.


Minu poolt läheb sellele osale 10 punkti.
Enterprise'i viimane hooaeg on olnud vaimustav ning nüüd on siis käes tõe hetk. "Terra Prime" on viimane "päris" ENT'i osa ja võib öelda, et sarja lõpetamiseks oli see suurepärane osa. Väga kurb, aga väga hea; see võttis Enterprise'i olemuse väga hästi kokku, näidates, kui väga ta eelnevatest Star Treki sarjadest erineb.
Kuid "Terra Prime" erines omakorda oluliselt tüüpilisest Enterprise'i episoodist, mille üheks ilmestavamaks näiteks oli vast seik, et tegevus toimus meie oma päikesesüsteemis - kohas, kus kõik algas. Sellel on omamoodi sümboolne tähendus, mis, nagu sarja üks produtsentidest, Manny Cotogi, ütles, näitab, et kõige suuremad takistused on meis endis.

Näitlejatöö oli lähedal täiuslikkusele, erilist tähelepanu võiks siin pöörata T'Polile ja Tuckerile ning nende tütre Elizabethi traagilisele loole. T'Poli stseenid lapse ja Tuckeri vahel olid ülimalt hästi välja kukkunud, see, kuidas ta last, keda ta alles kohanud oli, hoidis, oli imetlusväärne.
Üks vahva koht oli veel see, kui Tucker üritas vangistusest pääseda - see osa meenutas natuke MacGyverit, isegi muusika oli sarnane.
Paxton (Peter Weller, "Robocop") on hea näitleja ja jättis igati ekstermisti mulje, kuid samas jäi tema tegelaskuju natuke liiga pinnapealseks. See, et ta oli haige ja pidi irooniliselt tulnukatelt saadud ravimit kasutama... noh, sellest jäi väheks minu arvates.

Ainuke "õhuke" koht selle osa juures oli too verteron-relv. Marss ju pöörleb ümber oma telje nagu kõik teised planeedid ja mingil ajal poleks ju selle relvaga olnud võimalik Maad sihtida. Aga see selleks, igatahes saime me sellest episoodist veel hulgaliselt informatsiooni toimuvast, näiteks sellest, et Marssi terraformeeritakse ning seal saab nüüd ilma skafandrita liikuda ja lisaks nägime väikest "Pathfinderit", mille maandumiskohta oli nüüd püstitatud ausammas.
Eriefektid oli samuti ilusad, kokkuvõttes hea lõpp.



_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[mallow]

10.. lõppes nii nagu pidi ei mingeid jõnkse ega konkse. Mulle meeldis väga kui nad Marsi pinnale astusid.. väga kaasaegne teema meile tänapäev, aga neile... 32 planeet ja Phloxil oli neid päris palju .. Kena graafika, mõnusalt õel pahalane ja Star Trekilikult sügav mõte.

Verteron relva lubati kasutada 24h pärast..seega Marsil oli piisavalt aega pöörelda õigesse asendise

Osa lõpp oli magus-hapu, lootsin ikkagi, et Trip ja T'Pol hakkavadki emmeks-issiks.. aga ju see vist oli eelmäng järgmisele osale ...
_________________
I am Pentium of Borg. Accuracy is irrelevant. You will be approximated

[TrekRanger]

Nõustun seekord täielikult Enterprise'i kommentaariga ja panen seega samuti kümme punkti!

Näitlejad olid tasemel, sündmustik oli põnevalt üles ehitatud, Tripi ja T'Poli lapse traagiline saatus oli väga hästi tehtud ning samuti meeldis mulle see, kuids Malcolm oma salateenistuse karjäärile kriipsu alla tõmbas.
Äärmiselt hästi oli tehtud ka meeskonnaliikmete Marsile minek ja Malcolmi jutt, et see on tema 32. külastatud planeet. Muidugi meeldis mulle ka Pathfinderi monument.

Siiski kõige rohkem selle episoodi juures avaldas mulle muljet lõpp ja Archeri kõne, see läks kuidagi nii sügavalt südamesse, et kohati isegi tekkis tunne, et aastal 2063 maanduvadki Vulcanid meie planeedil.

Olen seekord üpris tumm ja ei oskagi rohkem kommenteerida, osa oli lihtsalt fantastiline ja ma poleks tõesti osanud oodata paremat otsade kokku tõmbamisest kui oli see episood.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"