[TrekRanger]

Viimastel päevadel on Kapten Kirk teinud väga kummalisi otsuseid ning käitunud nii, nagu ta mittekunagi enne käitunud ei ole. Tema otsused seavad ohtu terve meeskonna elud!

Enterpise leiab hädas Klingonite laeva, mis on ilmselgelt olnud lahingus Föderatsiooni laevaga.

Kapten Kirk (mina): härra Sulu, seadke kurss otse Klingonite laeva poole, me peame sellega põkkuma ja selle meeskonda abistama

Mr. Spock: kapten, kas ma võin mainida teie idee tundub väga ebaloogiline, eriti arvestades seda, et nende laevale minnes peetakse meid kindlasti sissetungijateks

Kapten Kirk: mind ei huvita teie arvamus Mr. Spock, nad on elusolendid ja nende elud tuleb päästa

Mr. Spock: vaatab imestunult Dr. McCoy poole, kes tuli just sillale, et välja uurida, miks laev peatus

Dr. McCoy: Jim, kas sa oled hulluks läinud, Klingonid on loomad, sa sead ohtu terve meie meeskonna, nad võivad meid nähes oma laeva hävitada

Kapten Kirk: turvamehed, eemaldage Dr. McCoy silla pealt!

Dr. McCoy: Spock, me ei saa lasta sellisel asjal sündida, tee midagi!

Mr. Spock tõuseb otsustavalt püsti.....
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[Enterprise]

"Mr. McCoy, teie ärritumine ei aita olukorra lahendamisele kuidagi kaasa. Enterprise'i esimese ohvitserina olen sunnitud kapteniga nõustuma. Palun lahkuge ise sillalt, meil ei ole mingit soovi teie vastu jõudu kasutada," kõneles Spock kindla ja rahuliku häälega. "Spock! Kes sul midagi öelda palus?" karjus vihane kapten Kirk; "Kas tahad ka kartsa minna?"
"Ei, kapten, kuid lubage teie tähelepanu juhtida..." "Vait, Spock!".
Silmnähtavalt vihane McCoy(mina ) tõmbas end turvamehe haardest vabaks ning lahkus sillalt. Turboliftis mõtlesin: "Mis talle küll sisse on läinud? Peaks selle segaverelisega asja arutama, tema vahetus lõpeb...mis ta nüüd oligi, pooleteise tunni pärast." Väljusin turboliftist ja astusin laatsareti poole. Järsku kostis teade: Sild Dr. McCoyle Läksin esimese sidepunkti juurde. "McCoy siin, mis on?" Siin kapten Kirk. Suundu kohe koos meedikute tiimiga põkkumisport B juurde. Sa oled endiselt laeva kõrgeim meditsiiniline ohvitser, niisiis ma ootan, et sa oma kohust täidaksid. Kirk out. "Mis seal ikka..." Haarasin oma kommunikaatori ning võtsin laatsaretiga ühendust....
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[Shadow]

Mõnikord on mul tunne, et olen ainus kaine mõistusega inimene sellel laeval", mõtles leitnant Uhura (kes siis pean mine olema, kuna TOSis naistegelaste valikuga on lood nagu nad on), kes kuldse kolmiku järjekordset nääklemist tüdinud ilmel jälginud oli,"Meie tore kapten on kas üle töötanud või järjekordselt armunud või vist ülearu pruukinud Sauria brändit. Hell knows, kui see jama läbi saab, peaks ta puhkust võtma."
Pikalt aega kapteni tujude üle juurdlemiseks ei jäänud, vahepeal tabas Uhura treenitud kõrv signaali klingoni laevalt ning see loomulikult ei ennustanud midagi head.
"Hr kapten", sõnas Uhura, "Klingoni laev soovib meiega ühendust võtta. Avastasin just nende signaali".
"Saada see siis peaekraanile, mida sa ootad", nähvas Kirk närviliselt.
Hetke pärast ilmus ekraanile klingoni pealiku sõjakailmeline nägu:


to be continued ... (Shadow on algaja fiction-writer ja see on tema esimene abitu katsetus)
_________________
Hallucinations cant harm us.

[Enterprise]

..."Chapel, siin McCoy. 5 minuti pärast olgu kaks meedikute tiimi ja sa ise põkkumisport B juures. Ma ei tea, mis toimub, aga ilmselt on seal midagi klingonitega pistmist." "Klingonitega, doktor!? Aga kuidas..." "Hakka tegutsema! Ja veel, jaga kõigile meedikutele faserid välja, neid võib ehk vaja minna." Astusin mõtlikult edasi...Miks Jim mind sinna nõuab? Kas ta tahab tõesti klingonitele abi osutada? Või tahab ta nende laeva vallutada ja kardab kaotusi Enterprise'i meeskonnaliikmete seas? Ma ei saa temast aru, minu arust oleks parem see värk rahule jätta ja siit võimalikult kiiresti kaduda....klingonid....võeh, nagu need elukad meile vähe kahju oleks teinud." Ma olen kindel, et minu tusane nägu ehmatas nii mõnegi noorema kadeti ära. Samal ajal jõudsingi ettenähtud kohta ning meedikute tiimid koos Chapeliga olid mind juba ootamas. "Suurepärane kiirus teie poolt, ma märgin selle kindlasti oma logis ära!" ütlesin neile tunnustuseks. Kõik noogutasid rahulolevalt. Tahtsin just sillaga ühendust võtta, kui koridorist hakkas kostma raskeid marsisamme...
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[TrekRanger]

....Koridorides kuuldavad marsi sammud olid klingonite omad, nimelt oli kapten Kirk klingonite laeva kapteni koos oma kõrgemate ohvitseridega laevale kutsunud (transporteri ruumis pidi Scotty peaaegu ära minestama, nähes klingonite laevale transportimist)....

Mr. Sock küsis kapteni käest mis on teoksil...

Kapten vastuseks: Klingonid võivad föderatsioonile osutuda olulisteks liitlasteks, seega ma palun teid, et neid koheldaks suurima austusega.
Kapten ja tema kaaskondlased on täna minu külalised, käsi kõrgematel ohvitseridel riietuda peovormi.

Spock kergitab kulmu

McCoy (panen ainult ühe lause suhu ): Palun luba sisenemiseks klingonite laevale

Kapten Kirk: Võite minna Dr. McCoy, päästke nii palju mehi kui te saate ning valmistage kogu klingonite meeskond transpordiks Enterprise'ile....
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"