[TrekRanger]

Episood on eetris esmaspäeval, 8. mail 2006 kell 23:25 ETV's

"Kogu meie minevik"
Planeedi Sarpedon päike on plahvatamas ja Enterprise'i ülesanne on selle elanikud päästa. Ent planeedil maabudes leiavad nad eest, vaid eriliste kassettidega “raamatukogu” ja kellegi Atoze. Ka Atoz kiirustab meeskonda lahkuma, et minna oma perele järele. Selgub, et sisestades kasseti Atavachroniks nimetatud masinasse, on elanikkond lahkunud minevikku. Tahtmatult satub kapten Kirk nõiajahtide ajastusse ning talle järgneda püüdnud Spock ja McCoy jääaega. Ent ajas rändamine muudab aju ülesehitust ja ettevalmistamata inimene on määratud hukule. Tähelaeva Enterprise juhid satuvad minevikku lõksu ega saa loota teineteise abile. Lisaks muutub Spocki teadvus nii tõsiselt, et ta armub.


_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[Enterprise]

Mul pole kombeks enne osa eetrisse minekut kommenteerida, aga seda osa soovitan kõigil kindlasti vaadata! Minu arvates üks paremaid TOS'i episoode.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[TrekRanger]

[Enterprise]

Kahtluseta 10 punkti.
Star Treki Originaalseerias on vaid neli episoodi, mis mulle tõelise elamuse on pakkunud ning see on üks neist. Ülejäänud on "Balance of Terror", "The City on the Edge of Forever" ja "The Empath".
"All Our Yesterdaysi" juures oli kõik omal kohal, osa oli nii emotsionaalselt kui ka visuaalselt meeldejääv. Kogu episoodi ümber oli selline tõsiduse aura, puudus tüüpiline TOS'i cheese, mis mõned osad tänapäevasele vaatajale tobedaks muudab.

Parimad stseenid selles episoodis olid minu jaoks need, mis toimusid jääajas Spocki, McCoy ja Zarabethiga. Zarabeth ise oli kindlasti üks tähelepanuväärsemaid külalistähti TOS'is, kelle tegelaskujul oli olemas sügavus ja hästi põhjendatud motiivid ning kes seejuures suutis usutavalt ja realistlikult mõjuda. Lõpp oli selles osas eriti kurb, kui ta pidi jälle sinna üksi jääma... ei tulegi meelde, et ükski teine TOS'i episood nii kurb oleks olnud. Kui, siis ehk ainult eelpool mainitud "The City on the Edge of Forever", kuid seal sai naispeaosaline surma ega olnud määratud eluaegsesse üksindusse, mis minu arvates isegi hirmsam saatus on.
Spocki ja McCoy vaidlused olid jälle rõõmuks nii kõrvale kui silmale; Nimoy suutis muutunud vulkanuslast väga hästi portreteerida, olles piisavalt erinev, kuid mitte ülepingutatult vägivaldne.

Kirki seiklused jäid natuke lahjemaks, kuigi ka need stseenid olid igati üle keskmisest TOS'i tasemest.

Ainuke asi, mis mind ärritas, oli see, et UFP ei teinud varem midagi nende inimeste päästmiseks, kuigi oli teada, et täht supernoovaks muutub. Ma saan aru, et neil kehtib Peadirektiiv, mis keelab tsvilisatsioonide loomulikku arengusse sekkumise, ent kui on võimalus päästa hulk inimese ja seda ei tehta, siis... Huvitav moraalne dilemma, eksju.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[Sigma]

8 punkti.

Üldiselt hea osa, kuid draama ei töötanud minu jaoks. Ma ei teagi milles asi, võibolla asi selles, et ma pole pidev TOS vaataja - tegelastest (eriti veel jääaja naisest) lihtsalt ei hoolinud. Polegi mida rohkemat öelda.
_________________
Happiness makes up in height for what it lacks in length. - Robert Frost
http://aeneafilmid.blogspot.com/

[Shadow]

Minu poolt tulid ka maksimumpunktid sellel korral. Mäletan, kui seda osa sada aastat tagasi vaadatud sai, siis ei meeldinud see mulle üldse - vat kuidas arvamus ajas muutuda vôib!

Minu meelest meenutab see osa kahte varasemate hooaegade episoode This side of Paradise (Spocki muundumine ja pôgus traagiline love story) ja City on The Edge of Forever (ajarännu teema). Aga see ei tee asja halvemaks. Seekord oli naiskôrvalosaline täiesti tôsiseltvôetav ja Zarabethi kuju igati välja joonistatud ja meeldejääv.
Enterprise jôudis juba ära öelda, et parimad stseenid toimusid seal jääajas ja mul jääb üle ainult nôustuda. Kirki seiklused jäid kahvatuks. Koht kus Kirk teatab uhkelt, et on vaba mees ja sööstab uljalt môôgavôitlusse, meenutas mulle miskipärast stseeni "Viimsest reliikviast"

Paar momenti jäid ainult arusaamatuks - mis pôhjustas Spocki taandarengu barbaarsete esivanemate tasemele? Miks seda ei juhtunud Kirki ega McCoyga? Vôib-olla ma ei olnud lihtsalt tähelepanelik aga ei märganud, et seda oleks kuidagi seletatud.

Teine asi - Zarabeth oli määratud igaveseks sinna kus ta oli, kuna transporteerimise käigus läbi ajamasina olevat tema füsioloogia muudetud/muutunud ning pagemine oleks lôppenud surmaga. Sedasama väitis ta ka Spockile - et nad ei saa tagasi minna. Ometi me nägime, et see oli siiski vôimalik. Ilmselt ta siis valetas, et teisi iga hinna eest kinni hoida? Kust ta pidi teadma, kes saab tagasi minna ja kes mitte? Ja kui ta nägi, et teised pääsesid siiski eluga läbi ajaportaali, miks ta siis ei proovinud järgneda? Kartis surra? Minu meelest ei olnud tal oma olukorras küll midagi kaotada. Ok, see selleks, lihtsalt minu uitmôte.
_________________
Hallucinations cant harm us.

[TrekRanger]

Tegu oli meeldejääva episoodiga, mis meeldis mulle väga juba esimesel korral ning seekord tõusis minu arvamus sellest veelgi.
Kõik seigad olid hästi läbi mõeldud ja asjade üle jala tegemise märke ei olnud kusagil. Kordagi ei pidanud tegelaste või tegevustiku pärast häbi tundma, tobedaid seiku lihtsalt ei olnud. TOS'i tegijad tõestasid, et nad on võimelised head ideed ikka veel suurepäraselt ellu viima.
Isegi esemete kujundus tundus selles episoodis kuidagi loogilisem ja reaalsusele lähemal. Näitena võiks tuua raamatukogu kassettid või kasvõi jääaja koopa sisemuse.

Sarnaselt eelkõnelejatele jättis mulle kõige suurema mulje tegevus jääajas. Zarabethi saatuse traagilisus jõudis vaatajani väga edukalt, eelkõige tänu heale näitlejatööle. Samuti oli põnev teada saada, mida Spock sügaval sisimas McCoy pidevast norimisest arvas: "I don't like it and I don't think I ever did".
Mis puutub Spocki taandarengusse, siis isiklikult seletaks ma seda järgnevalt. Vulcanid olid 5000 aastat tagasi oma olemuselt täiesti teistsugused olendid, kuid inimesed olid enam-vähem samasugused, sellest hoolimata, et ühiskond oli jõudnud kõrgemale arengutasemele. Sellest tulenevalt ei muutunud ka Kirki ja McCoy käitumine.
Kirki tegevus jäi tõesti mõneti Zarabethi ja Spocki loole alla, kuid samas saime ka sealt teada huvitavaid fakte. Näiteks nägime, mis sai inimestest, kes pidid põgenema mingisse perioodi oma planeedi minevikust. End usumehena maskeerinud mees oli sunnitud terve elu teesklema, et elama jääda.
Lisaks oli huvitav vaadata Kirki mõõgavõitlust, mis nagu Shadow mainis, sarnanes tõepoolest "Viimse reliikvia" samalaadsele olukorrale.

[Equ]

Tre,

Mina jällegi ütleks oh why, oh why milleks on vaja kõik teha "Maa" moodi. Jälle mingi keskaeg ja jura. Võiks ju natukenegi oma imagination-it pingutada. See häiris tõsiselt. Häiris ka see rakumuutmise värk, et ei saaks ajas tagasi tulla. Sorry I don't buy it. Ei ole usutav. Miks peaks mingi rakumuutmine mingil teisel ajahetkel segada elada. Prrr. Muidu üldine idee kui selline väga hea. Olen rahul.
Andsin ühesõnaga 7 punkti. Tundub võibolla natuke ebaaus aga ma ei saa sinna midagi parata

Equ
_________________
Live long and prosper!

[Enterprise]

[Equ]

Tre,

[Wendelh]

Note to self: ma pean hakkama märkmeid tegema.

Aga episood ise oli tõepoolest väga hea, isegi mingil määral kasutatud vanad nõksud olid oskuslikult esitatud - paremini ja uues kuues. Siiski ei tahaks ma päris kümmet panna - mõtlesin sellele juba osa vaatamise ajal - sest kohati mõjus miski väga kohmakalt. Aga jah, loogilisusega oldi selle episoodi puhul küll kümnesse pandud, sama moodi jäi silma näitlejatöö ja loomulikult, nagu ka kõik eespool on maininud, Zarabethi tegelaskuju.

9/10.
_________________
To take a chance on something that just might end up being the most profoundly impactful moment for humanity, for the history... of history.