[Elanus]

[SoulHunter]

Ausalt öeldes kuulsin nendest esimest korda... Aga jah, need on juba anomaalne nähtus, nii öelda...
_________________
Minna alati sinna kus veel keegi pole käinud...
Ja loota, et ehk pääseb kuidagi ka tagasi...

[Luury]

[SoulHunter]

[valge roos]

no kui sealt juba vett leiti,siis arvatavasti pidi seal elu olema või alles tuleb mitme miljoni aasta pärast.Elu tekkimiseks on vaja ju ka muid tingimusi peale vee.Seda ma aga ei arva,et kuskil Marsi koopasügavustes mingid inimsilmale veel nähtamatud olevused elaksid

[Soobel]

Minu mäletamist mööda leiti Antarktika jääst mõni aasta tagasi meteoriidikild, mis olla pärit Marsilt ja milles olid usjate mikroobide jäljed.

Järelikult on küll elu. Või vähemalt oli. Ja keegi ei tea, mis Marsi pnna all paari meetri sügavusel toimub.

[TrekRanger]

[rincewind]

Kusagilt sai loetud, et Maa sarnase elu tekkeks on vaja rohkem kui vaid vett ja sobivat temperatuuri.Üks teadlane (nime ei mäleta) väitis, et kõige suurem osa elu tekkes Maal on Kuul. Ta on sobivas kauguses, sobivas suuruses ja sobiva massiga. Tänu Kuule toimib Maal mõõna-tõusu süsteem ja vulkaaniline tegevus, mis on elu arenguks määrava tähtsusega.
Ma ise ei arva , et ainult vee olemasolu tõendab elu võimalikust planeedil. Aga kui see (elu siis) on Marsil kunagi eksisteerinud, siis on ta mingil kujul kivimites, jääs, koobastes etc., alles
_________________
Pettumus on lootuse nukker lapsuke.-S.Vititski-

[alariroh]

Viimases Horisondis antakse teada, et vee olemasolu Marsil leiab üha uusi tõendeid. Isegi väidetakse päris kindlalt, et vesi on seal voolanud millalgi viimase seitsme aasta jooksul. Midagi igatahes toimub.
Kui nüüd tõepoolest fantaseerida ja uskuda nagu oleks seal kunagi eksisteerinud kõrgetasemeline tsivilisatsioon, siis tekkib igati õigustatud küsimus. Mis juhtus? Miks on selles nii vähe jälgi? Needki pole tõestatud.
_________________
solaris

[Artzz]

Noh, teadlased on ka arvanud, et Marss asus kunagi nn "rohelises tsoonis", kus praegu asub maa - st piirkonnas, kus elul on kõige paremad võimalused areneda ja ellu jääd (jätame siinkohal ära suured kataklüsmid). See oli siis Päikes noorusaegadel, kui ta oli veel piisavalt hele, et selline puhvertsoon luua Marsi orbiidi ümbruses. Maa oli siis umbes sellises seisus nagu praegu on Veenus - liiga kuum.
Nii et elu Marsil oli täiesti võimalik - ainult kui kaugele sai evolutsioon jõuda, enne kui Marss sellest tsoonist välja jäi. Kus on elu jäljed Marsil? Vot seda ma ei tea; äkki leitakse kunagi midagi ja äkki mitte. Elame näeme.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[Zinera]

see tsooni värk oli minu arust vastupidi. Maa jõuab kohe varsti sellest välja ja siis tekivad Marsil päris soodsad tingimused eluks(taaskord)...
Ja veel selle kohta, et mis juhtuda võis arvan nii, et lihtsalt äkki sealsed inimesed keerasid oma elu ja planeedi samamoodi hukka nagu meie seda praegu teemegi...ehk ei olnud lihtsalt elu võimalik seal ja nad lahkusid oma kosmoselaevadega(jah, tean, vaatan liiga palju telekat)...
ja kui mõelda, et nad ei jätnud erilisi jälgi enast, siis äkki nad ei elanudki planeedi pinnal...ja need ehk ei olnudki mingid inimese sarnased olendid, vaid midagi muud, mis lihstalt ei tahtnud enam siin päikesesüsteemi elada...

[Enterprise]

Marsi kohta niipalju, et minu teada poleks seal ka Päikese praeguse tugevuse poolest häda midagi, kui vaid atmosfäär paksem oleks. Kõrgeim mõõdetud pinnatemperatuur peaks olema +20C ligi, nii et kui Marsi atmosfääri piisavalt kasvuhoonegaase lisada, peaks seal soojemaks minema, mille tagajärjel sulaksid poolused ja see omakorda tihendaks atmosfääri veelgi.
Miks Marss oma atmosfääri kaotas, pole kindel. Võib-olla oli planeedi gravitatsioon liiga nõrk, et atmosfääri kinni hoida, aga võib-olla kadus see tohutute meteoriiditabamuste järel, nagu spekuleeritakse raamatus "Marsi müsteerium."
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[SoulHunter]

[alariroh]

Meteoriidi teooria on täiesti tõsiselt võetav,aga ma siiki kahtlen selles.Tsivilisatsioon kes suutis Marsilt lahkuda oleks suutnud ka meteoriidi ohu ellimineerida.Veelgi enam selleks et sealt õigeaegselt lahkuda pidid nad ohust olema varakult teadlikud.

Lisaks ei viita maapealseis mälestistes miski maavälisele päritolule.Kõik on ikka väga maine.
_________________
solaris

[tint]

[Keegi]

Kahtlemata võis Marsil leiduda primitiivset elu, aga siinkohal tahtsin ma postitada tegelikult hoopis muust...

...Nimelt sellest, miks ikkagi Maa on unikaalne Päikesesüsteemis? Eelnevalt käis siin läbi mõte, et võiks vaadata palju laiemalt eluvormidesse kui sellistesse ja et Maa kliima on väga püsiv jne. Üldiselt siiski pooldatakse versiooni, et elu tekkimisel mängis suurt rolli just Maa kliima, atmosfääri jne heitlikkus - st ülikõrged temperatuurid, elektrilahendused, kiirgused, jne. Ja tegelikult on ka tõdetud, et C (süsiniku) baasil eluvormide kõrval oleks vabalt võinud tekkida mingil muul ainel põhinev eluvorm, peaasi, et saaks palju ja erinevaid sidemeid teiste elementidega moodustada. Siis vastavalt baaselemendi olemusele saab selgeks, kas elu jätkab evolutsiooniga või mitte (st kas keskkonnatingimused on elemendile sobivad, et ta saaks reageerida ja moodustada ühendeid).

Niisiis - tõepoolest, elule tuleks läheneda palju laiemalt ja võtta arvesse, et see võis areneda väga vastakates tingimustes, kuid väga kaugele ei saa ennast ka mõelda (a'la neutriinoolendid ja -220-kraadises külmuses heeliumelukad). Tundub, et elu areng on ikkagi ülimalt juhuslik ja antroopsusprintsiipi ma väga uskuda ei taha...

[alariroh]

...tundub et elu areng on ikkagi ülimalt juhuslik...Miks siis elu areng emaüsas on ülimalt täpne,kõik protsessid toimuvad päevade,tundide,minutite täpsusega.Isegi väikseimgi kõrvalekalle võib käivitada enesehävitus mehanismi.
Kas ültse võib kusagil looduses täheldada ülimat juhuslikkust.
_________________
solaris

[Popol Vuh]

Ei või tõesti.
Juba ammu usun seda, et kõiksus käib ikka väga kindla süsteemi järgi
_________________
Mõttemaailma ustavad teenrid

[Keegi]

Ma ei mõelnud elu juhuslikkuse all praegust olukorda vaid pigem evolutsioonitee algusperioodi. St, kuidas moodustusid aminohapped, valgud jne. Et miljarditest variatsioonidest toimus ka just see, et said kokku vastavad struktuurid, et moodustuksid elualustalad ja sellest tulenevalt RNA ja sealt edasi. Et siin oli tegu juhusliku õnnestumisega.

Selle kallal, kas ja mis on juhuslik, võiks tõepoolest palju vaielda. Kas või selle koha pealt, et kui mõnel elementaarosakesel oleks spinn/mass/laeng suurem või väiksem, kui ta on, siis meid ei eksisteerikski...Aga ma hetkel mõtlesin tõesti pigem seda, et miljardeid aastaid tagasi oli Maa nagu hiiglaslik labor, kus siis oli miljardeid katseklaase ning ühes nest toimus üsna juhuslikult õnnestumine ning tekkida said elu alused, mis seejärel spetsialiseeruma ning tugevalt arenema hakkasid.

Nii näiteks on juhuslikud ka mutatsioonid (mis viivad kohastumiseni) - nad on juba eelnevalt olemas, mitte nad ei teki vastavalt uue olukorra vajadustele.

[alariroh]

Mulle jääb arusaamatuks kuidas saab areng olla üsna juhuslik.Elu võib hävida küll juhuslikult kuid arenemiseks vajab ta üsna põhjaliku planeerimist.

See on nagu lastega...ilma vanemate vaevata jõuavad nad üsna kindlalt vangimajja!

Elu aga ei iseloomusta ainult aatomite võnkumine ega keemiline koostis.Hoopis olulisem on siin elu jätkamise tahe,kogu loodut iseloomustav eneseohverdamise vaim.
_________________
solaris