[vicebarbar]

star trek patrianide ülestõus on kõige lahedam...
_________________
Trust me, Im a Jedi.

[nn3]

[grunt]

1) A. C. Clarke - Linn ja Tähed
2) U. K. Leguin - Pimeduse Pahem Käsi
_________________
"Dont watch daytime TV - It will only make you feel stupid." - Sean Kennedy
http://www.rantmedia.ca/

[egomon]

Läbi aegade on olnud mitmeid eirnevaid lemmikuid, nüüd aga on mu lemmikuteks saanud nõukogude ulmekirjandus 50-60-70 tõeliselt head raamatud ja asjale annab veel lisapunkte ülihead illustratsioonid....hetkel parimad mida olen lugenud.

[egomon]

just lõpetasin "451 fahrenheiti" Ray Bradbury

väga väga hea raamat

[tint]

Oi raisk, vot see oli tõesti hea raamat. Bradbury on üldse väga hea kirjanik, mees on mingi 90 aastat vana ja endiselt kirjutab nii, et...

Küsikski siin kohe, et kas neid tema uuemaid raamatuid Eestist ka saada on? Näiteks "Greetings, carbon based bipeds" (oli vist selline nimi?) vms?


Aga muidu huvitaks mind nüüd just see NSV Liidu aegne kirjandus, ise pole seal nii pikalt elanud, ainult titena viimased aastad. Ei tea neid autoreid. Palun?

[egomon]

Ok siit siis mõned NSV liidu autorid

G. Martõnov "220 päeva tähelaevas"
A. Palei " Planeedi avarusse"
V. Zahhartsenko "Teekond homsess"
B. Ljabunov "Maailma avastamine"
F.Kandõba "Kuum maa"
V.saparin " Uus planeet"
V.Ohhotnikov " Teed sügavusse"


tõelised nõukogude aegsed maiuspalad

[egomon]

Ja muidugi ka vendade Strugatskite looming

[tint]

Nonii, lugesin siis Strugatskite "Asustatud saare" lõpuks läbi ja pean nentima, et seda saaks isegi bradburyga kõrvutada, ainult asi on väga poliitiline ja lisaks ka natukene kaetud, et tolleaegsest korrast läbi tungida.

Raamat ise oli küll väga filosoofiline ja arutas sõja ja sõpruse küsimuse üle suht palju.

Pikemalt ei viitsi seletada, vähemalt praegu.

[velz83]

[rincewind]

Minu lemmikuteks nagu paljudel teistelgi on Asimovi Asumi raamatud, Clarke Kosmoseod[sseiad ja Simaki"Nagu õieke väljal". Alguse sai minu huvi nõuka aegu ilmunud raamatust "Andromeeda udukogu", mille autori kahjuks olen unustanud

[egomon]

"andromeeda udukogu" I. Jefremov

[limbo]

S.King "Dark Tower" saaga laskur Rolandist tema murenevas maailmas otsimas torni , maailmadevahelistest ustest rannal, küberneetilisest karust, mõistatusi armastavast rongist, exnarkomaanist ja skisofreenilisest neegrinaisest ratastoolis, poisist, kes suri 2 korda. Kahjuks pole seda eesti keeles.
_________________
limbo, see on koht, kuhu satuvad pahad lapsed peale surma

[egomon]

stanislaw lem " eeden"

[shadowman]

[egomon]

Täpselt minu sõnad, pole enam midagi juurde lisada

[Wendelh]

[tint]

Tehnilised kirjeldused? Kus mis?

Kirjeldused on minumeelest lahedad. Meeldib lugeda asju kus kirjeldatakse mingit maailma või olustikku.
Tundub, et ma olen oma elu rohkem eluta asjadele pühendanud kui elus asjadele, et mind eluta toimumine rohkem huvitab. Või noh, võibolla meeldib lihtsalt asjades elu näha..., ehk siis olen isegi eluinimene...

[egomon]

Kuna ma olen suht kannatamatu lugeja ja Solarises oli ni palju igasugust kirjeldust-ni tehnilist kui ka muud siis ma lõpupoole juba hakkasin neist lihtsalt üle "hüppama" ja ma ei tea kas sellest või mingist muust põhjustest aga ma e isaanud üldse raamatu lõpust aru -plaanis siis nüd se kunagu paari aasta pärast jälle lugemisse võtta

[tint]

See Stanislav lemi raamat "Solaris" on ikka tõsimeelne teaduslik ulme? Päkapikuvaba?

Muidu raamatutega on nii, et tavaliselt jään ma realismiaegse kirjanduse söögilauakõnede juures magama, näiteks "Isa Gorio" puhul... Igav on lugeda midagi sellist, mille sarnane on toimumas iga päev sinu ümber.
Ei ütle, et teos kehv on või midagi, vaid lihtsalt minu maitse pole selline söögilauadraama. Realism küll, aga kirjeldusi oli ikka vähe.
Otsene kõne on tuim.