[Yoda]

Suurepärane teema, ainult kahjuks pole mul hetkel aega seda edasi arendada..
_________________
Addo mihi septem animus inter orbis terrarum quod vos lucror.

[huviline]

Ehk saaks ka eesti keeles
need sündmused, palun...
Kõige kummalisem tundub olevat täpsus, lausa üksikute aastate kaupa. Huvitav, mille alusel?

[Artzz]

Ma millegipärast kipun arvama, et tegemist on mingisuguse ilukirjandusliku teosega ning seetõttu pole ka probleemi esitada mingisuguseid võimalikke variante aastase täpsusega.

Igatahes enam see variant paika ei pea ja arvatud on liiga optimistlikult.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[padawan]

Vahelduseks sellest, kuidas sajanditagused ennustused tänapäeval kehtivad.
1900. aastal ilmus ajakirjas Ladies Home Journal artikkel, kus kirjeldati maailma saja aasta pärast:

1. Kogu Ameerikas elab 350–500 miljonit inimest. Pärast Panama kanali valmimist palub USA juhitavasse ühendusse vastvõtmist ka Nicaragua, talle järgneb Mehhiko. Lõuna-Ameerikat ihaldav Euroopa sunnib paljusid sealseid riike Euroopa ühendusse astuma.

Rahvaarvu kasvu saja aasta eest siiski korrektselt ennustada ei suudetud. Juba ainuüksi USA elanikkond ulatus 2000 aastal peaaegu 300 miljonini ning on tänaseks selle piiri ületanud. Mehhiko rahvaarv ületab saja miljoni piiri, Brasiilias elab aga natuke vähem kui 200 miljonit inimest. Samuti ei ole Ladina-Ameerika riigid sugugi nii varmad oma iseseisvusest loobuma, kui tollal arvati.

2. Inglise tähestikust on kaotatud C, X ja Q, sest nende järele puudub vajadus. Kirjapilt on kohandatud häälduspõhiseks. Inglise keel on olulisim keel maailmas, talle järgneb vene keel.

Siin on selgelt alahinnatud traditsioonide jõudu. Need tähed tunduvad ka eestlase vaatevinklist tarbetud, kuid tänapäeval ei usu enam ilmselt keegi, et inglased oma tähestikku reformima hakkavad. Vene keel oli külma sõja aegses bipolaarses maailmas tõepoolest küllalt oluline, kuid on tänaseks oma tähtsuse suures osas minetanud. Järgmise saja aasta jooksul kasvab eeldatavasti pigem hiina keele tähtsus.

3. Toatemperatuuri hakatakse reguleerima sooja ja külma õhuga sarnaselt sellele, kuidas vannivee soojust reguleeritakse erineva temperatuuriga veega. Tsentraalsed sooja õhu jaamad jagavad seda ümbritsevatele majadele. Ahjude ja kaminate kütmine jääb minevikku. Majadel pole enam korstnaid, sest nende järele puudub vajadus.

Peaaegu õige. Keskküte on tõepoolest laialt levinud, eriti linnade korruselamutes, kuid sooja õhu asemel kasutatakse radiaatorites siiski kuuma vett. Ahjud ja kaminad pole aga kaugeltki kadunud ega kao tõenäoliselt ka järgmise saja aasta jooksul.

4. Sääsed ja kärbsed on peaaegu väljasurnud. Sääsevõrgud on ajahämarusse kadunud, sest neid tüütuid putukaid praktiliselt enam ei ole. Kõik seisva veega veekogud on keemiliselt töödeldud ning sood kuivendatud, nii et sääskedel pole enam võimalust paljunemiseks.

Õnneks ei ole see ettekuulutus realiseerunud. Sääsed ja kärbsed on tõepoolest tüütud, kuid neil on toiduahelas täita väga oluline roll. Ka kõik sood ja rabad ei ole õnneks kuivendatud, ehkki nõukogude aja maaparandusel näis see olevat eesmärgiks. Sellele vaatamata on vägagi tõenäoline, et kärbseid on vähem kui saja aasta eest. Seda lubab oletada peamiselt kontsentreerunud põllumajanduslik tootmine.

5. Suurte linnade tänavad on autovabad. Kogu liiklus on suunatud maa all olevatesse hästi valgustatud ja ventileeritud teedele. Linnad on seetõttu praegusest kõrvulukustavast mürast vabastatud.

See ennustus on küll täiesti mööda. Ilmselt on siin alahinnatud maaaluste teede rajamise tohutut maksumust. Küll on aga märgatav areng toimunud selles suunas, et läbi linnade kulgevad liikluse sujuvamaks tegemiseks kiirteed, mis on ümbritsevaist elumajadest sageli helibarjääriga eraldatud.

6. Fotosid telegrafeeritakse suvalisest maailma punktist. Kui näiteks Hiinas käib saja aasta pärast sõda, jõuavad pildid sellest kõigest tunni ajaga ajalehtedesse. Fotod on looduse enda värvides.

Suurepärane ennustus, mis on täielikult tõeks osutunud. Telegraafi asemel kasutatakse küll internetti, kuid see ei muuda asja olemust olulisel määral. Ka värvifotod on tänapäeval tavaline asi.

7. Hobused asendatakse autodega. Autodega sõidetakse, koristatakse heina ja veetakse kaupa. Lapsed sõidavad talvel automootoriga saaniga. Ka politsei, kiirabi ja isegi tänavakoristajad kasutavad autosid.

Jällegi õige. Tuleviku ennustamine võib küll raske olla, kuid mõned trendid olid juba ilmselt saja aasta eest üsna ilmselged. Erinevatele „autodele” on tänapäeval küll antud palju erinevaid nimesid nagu traktor, kombain, mootorsaan ja ATV, kuid taaskord ei muuda see ennustuse sisu.

8. Kasutatakse õhulaevu, kuid peamiselt sõjalistel eesmärkidel. Reisijate ja kauba vedamises õhulaevad autode ja laevadega võistelda ei suuda.

Lennuk oli 1900. aastal veel leiutamata ning seetõttu ei suudetud õhutranspordi potentsiaali täielikult ennustada. Küll on aga õige see, et lennuk ei suuda laevadega võistelda kaubaveos. Lennukite kasutamine on kallis ning nende kandevõime piiratud, seetõttu käib mandritevaheline kaubavedu valdavalt siiani meritsi.

9. Ülikooliharidus on kõigile tasuta. Vaestele üliõpilastele on tagatud prii elamine, söök, riided ja arstiabi.

Natuke liiga sinisilmne. Rahal on lääne ühiskonnas endiselt väga tähtis roll, mille üle ei maksa ka imestada, sest raha paneb rattad käima ning ilma selleta on USAs väga raske head haridust saada.

10. Traadita telefoni saab kasutada kõikjal maailmas. Olles laevaga keset Atlandi ookeani, saab mees helistada oma abikaasale Chicagosse. Inimesed saavad ühenduse üksteisega otse, ilma kaugekõnejaama tüdruku vahenduseta.

Satelliittelefon on tõepoolest olemas ning kasutatav ka keset ookeani. Suurem osa traadita sidest käib aga mobiiltelefonide vahendusel ning kaugekõnejaama operaatorid on tõesti pidanud leidma uue töö.

11. Ameeriklased on keskmiselt ühe kuni kahe tolli võrra pikemad (2,5–5 cm). Selle põhjuseks on parem toit, suurem füüsiline aktiivsus ning kvaliteetsem arstiabi.

Pikenemine on toimunud, kuid huvitaval kombel USAs oluliselt väiksemal määral kui Euroopas. Näiteks hollandlased olid saja aasta eest tuntud kui üsna lühikesekasvuline rahvas. Tänaseks on aga hollandi noorte meeste keskmine pikkus 183 cm, mis on üks suuremaid Euroopas ning ületab selgelt ka USA vastava näitaja, mis jääb alla 180 cm. Küll on aga inimesed varasemast oluliselt enam laiusesse kasvama hakanud. Rasvumisest on saanud USAs ja teistes heaoluühiskondades üks teravamaid terviseprobleeme, selle üheks põhjuseks on vastupidiselt ennustatule vähenenud füüsiline aktiivsus.

12. Keskmine eluiga pikeneb kolmekümne viielt aastalt viiekümne eluaastani.

Väga tagasihoidlik ennustus. 1900. aastal sündinud ameeriklase eeldatav keskmine eluiga oli 47 aastat. Tänaseks on see jõudnud umbes 80 aastani. Veelgi suurem on progress olnud arengumaades – näiteks Indias oli keskmine eluiga 20. sajandi keskel 32 aastat, tänaseks on see kahekordistunud 64 eluaastani. Tähtis osa selles on kindlasti väikelaste suremuse olulisel vähenemisel, mis on omakorda aidanud kaasa maailma rahvaarvu plahvatuslikule kasvule.

13. Valmis tehtud soojade toitude ostmine ja koju tellimine on sama tavaline kui praegu pagari juures käimine. Toite valmistavad ettevõtted ostavad hulgi suuri toiduainekoguseid ning saavad seega müüa toite odavama hinnaga, kui läheks maksma nende kodus valmistamine. Eraldi koka pidamine või ise toiduainete poest ostmine on muutunud haruldaseks.

See pole siiski päris nii. Näiteks pitsade koju tellimine on küll üsna levinud, kuid ise kodus tehtud toit on vaatamata väiksemale kogusele enamasti tellitust odavam ning reeglina ka maitsvam.

14. Kivisütt ei kasutata enam kütteks ja elektri tootmiseks. Selle asemel kasutatakse laialdaselt hüdroenergiat ning merelainete energiat. Elektri tootmiseks on ära kasutatud pea kõik suurema languga jõelõigud.

Kivisöe kasutamine on suurlinnades tõesti vähenenud ning kurikuulsad kivisöesuitsu ja udu segunemisest tekkinud Londoni sudud on tänaseks kadunud. Küll aga ei saa öelda, et kivisöe kasutamine oleks absoluutarvudes vähenenud. Tegemist on siiani ühe odavaima elektrienergia tootmisviisiga ning kiirelt arenevas Hiinas ehitatakse uusi kivisöega töötavaid soojuselektrijaamu üha juurde. Merelainete energia laialdase kasutamiseni ei ole veel jõutud. Hüdroenergia on küll oluline energiatootmisviis, kuid ei suuda kindlasti kogu inimkonna energiavajadust rahuldada. Jõgedest energia tootmine ei tundu tänapäeval ka enam nii hea idee, sest selle jaoks ehitatud tammid mõjutavad oluliselt jõgede elustikku.

15. Rongid kihutavad kiirusega üle 200 km/h. Reisile kiirrongiga New Yorgist San Franciscosse kulub kõigest üks ööpäev. Rongide ja autodega ei kaasne suitsu ega tahma, sest nad kasutavad reostusvabu elektrimootoreid.

Tänaseks on ehitatud ronge, mis sõidavad oluliselt kiireminigi kui 200 km/h, kuid need raudteelõigud on võrdlemisi lühikesed. Ühelt USA rannikult teisele liikumiseks kasutatakse rongi asemel märksa kiiremat ja mugavamat lennukit. Ilmselt ongi lennuliiklus rongiliikluse arendamisele peamise tagasilöögi andnud, sest lennukiga konkureerimiseks peaks rongiliiklus olema väga kiire, kuid selliste rongiliinide ehitamine on kallis ja piletihinnad ei suudaks odavlennuliinide pakutuga konkureerida. Ka areng elektrimootoriga sõidukite loomise suunas on olnud väga aeglane ning tänagi kuuluvad nad pigem tuleviku- kui olevikutehnoloogiate hulka.

16. Inimesed on sportlikud ning koolides pööratakse liikumisele ja kehalisele kasvatusele suurt rõhku. Kõik koolid ja linnad on varustatud avalike spordisaalidega. Kui inimene ei suuda järjest kõndida kümme miili (16 km), peetakse teda nõrgukeseks.

Spordisaale on küll rohkesti ning kehaline kasvatus on koolides kohustuslik, kuid inimesed on keskmiselt jäänud kehaliselt pigem hädisemaks. Peamiseks põhjuseks on ilmselt suurenenud istuvat tööd tegevate inimeste osakaal. 16 kilomeetrit järjest kõndida ajab paljudele tänapäeva inimestele hirmujudinad peale ning suur osa rasvunud USA elanikkonnast sellega ilmselt hakkama ei saaks.

17. Metsikuid loomi võib leida vaid loomaaedadest. Rotid ja hiired on välja surnud. Hobuseid on väga vähe ning neid peavad vaid mõned rikkuritest entusiastid.

Saja aastaga on toimunud oluline nihe inimese mõtlemises. Metsikut loodust peeti siis inimese vaenlaseks ning tiigreid, madusid, rotte ja teisi kahjulikke ja ohtlikke loomi hävitamisväärseiks. Õnneks on tänapäeval inimese teadvusse hakanud jõudma tõsiasi, et Maa pole koduks mitte ainult meile, vaid samavõrra on siin õigus elada ka teistel loomadel. Paljude liikide väljasuremise takistamiseks tehakse hoopis suuri jõupingutusi. Hiired ja rotid on aga täie elujõu juures ega näita mingeid märke kadumisest. Õige on vaid ennustus hobuste kohta, kelle tööjõudu enam ei vajata.

18. Kaugel eemal toimuvaid sündmusi on võimalik vaadata ekraani abil, mis on juhtmetega ühendatud vastavat sündmust jäädvustava kaameraga. Nii on ameeriklastel võimalik oma kodust vaadata näiteks Euroopa kuningate kroonimist.

Väga hea ennustus, arvestades seda, et televisiooni leiutamiseni läks veel mõnikümmend aastat.

19. Maasikad on sama suured kui õunad praegu. Sama võib öelda ka vaarikate, põldmarjade, mustikate ja teiste marjade kohta. Jõhvikad ja maasikad kasvavad kõrgete põõsaste küljes. Melonid, kirsid, ploomid, viinamarjad ja õunad on seemneteta.

Kõik nimetatud arengud on viimase saja aasta jooksul toimunud, kuid mitte nii suures ulatuses. Seemneteta viinamarju on võimalik osta ning põllu peal kasvatatud maasikad ja mustikad on tõesti oluliselt suuremad kui nende metsikud sugulased, kuid õuntega nad suuruses veel siiski konkureerida ei suuda.

20. Väga väheseid ravimeid neelatakse tablettide kujul. Enamik ravimeid siirdatakse organismi läbi naha ning transporditakse kohale elektriliselt. Arstide käsutuses olevatele võimsatele mikroskoopidele on kogu organism nähtav. Arstid mitte ainult ei näe töötavat südant, vaid saavad seda ka igalt küljelt pildistada ning lähemaks uurimiseks suurendada.

Tabletid on endiselt peamine ravimite manustamise viis. Küllalt hästi on aga ette ennustatud ultraheliuuringute ja kompuutertomograafia arengut, ehkki selles vallas on sajandi eest ette kujutatud tasemele jõudmiseks vaja siiski veel kõvasti areneda.

[Artzz]

Ma juba mõtlesin hakata vaidlema, et 1900. aastal ei olnud veel lennukit leitatud, kuid põhimõtteliselt on see ka õige väide. Samas lennuk iseenesest oli leiutatud ja teda testiti 1890. aastatel. Muidugi ei olnud tegemist veel motoriseeritud versiooniga ninga ka inimlende veel ei tehtud, kuid katsetusi tehti aktiivselt. Esimeseks tõeliseks läbimurdeks loetakse kuupäeva 17. detsember 1903, kui vennad Wright'id sooritasid esimese motoriseeritud juhitava lennu. Lennu pikkuseks oli küll ainult umbes minut ja lennukõrguseks ehk paar meetrit (lennukaugus 260 meetrit), kuid ots oli lahti tehtud ning edaspidi läks asi ülesmäge ning purustati aina uusi ja uusi rekordeid kiiruses, kõrguses, kauguses ja lennuajas.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[Yoda]

@padawan

Kust sa need ennustused said?
_________________
Addo mihi septem animus inter orbis terrarum quod vos lucror.

[kangur1000]

[padawan]

[Yoda]

[Thor]

Kahjuks ei ole ma nii optimistlikute vaadetega kui ülejäänud kes on siin teemas sõna võtnud. Ma ausaltöeldes ei usu et inimkonnast saab kõrgtehnoloogiliselt arenenud rass kes kihutab mooda kosmost ringi, koloniseerib planeete vms. Inimkond on lihtsalt liiga barbaristlik, vägivaldne, ahne, laisk ja omakasupüüdlik, et pea võimatu on inimkonda ette kujutada nii arenenuna. Inimene ei suuda isegi oma enda kodu eest hoolt kanda: meie planeedi olukord ju aina halveneb. Ma ennustaks et üks globaalne tuumasõda käesoleva sajandi jooksul juhtub, ning inimkond saab siit planeedilt ka ära pühitud. Muidugi oleneb asi ka inimestest, ega kõik sellised ei ole. Aga kahjuks on voorustega(ma ütleks arenenud) inimesi väga vähe.