Ulmefoorum.eu

Jon Snow · Postitatud: Nelj Dets 21, 2006 4:24 pm Teema:

Sorry jah offtopicusse kaldumise eest. Seda, et ma arvan, et peale surma ei tule enam midagi, kirjutasin ma juba enne.
6000 aastat tuleb aga välja Jeesusest Aadamani esiisasid kokku lugedes.
Mis mind aga tõsiselt huvitab, öelge oma arvamus enesetapu ehk vabasurma kohta. Kas need kes usuvad elu jätkumist mingil teisel kujul pärast surma, peavad enesemõrva positiivseks või negatiivseks asjaks või ehk siis ei suhtu kuidagi?
_________________
Lord Jon has spoken!

alariroh · Postitatud: Nelj Dets 21, 2006 8:37 pm Teema:

Elanus · Lipnik Liitunud: 21 Dets 2006 Postitusi: 29

Kuna kristlikus piiblis peetakse enesetappu nõrga inimese tunnuseks, siis seda ka ei soosita seal, ning väidetakse, et see ei ole aksepteeritav Jumala silmis.
Osades kultuurides, eriti aasia omades, on enesetapp aga vägagi au sees. Samuraid tapsid näiteks end ära kui langesid vaenlaste kätte vangi.

Jon Snow · Postitatud: Reede Dets 22, 2006 11:49 am Teema:

Samuraisid ma mõtlesingi. Nad ei tapnud end mitte ainult vangi langedes, vaid ka meie silmis täiesti tühistel põhjustel, näiteks daimyo'le meelehärmi valmistamisel, mis oli tingitud nende tegevusest või tegematajätmisest. Meie silmis lausa kummalistel, et mitte öelda võigastel põhjustel ühesõnaga. Huviline võib lugeda 7-8 aastat tagasi ilmunud raamatust "Jaapani legende" nende tavadest lugusid, mis meile tunduvad täiesti uskumatuna. Näiteks raius üks samurai maha oma väikese poja pea, et vaenlased peaksid seda printsi peaks ja jätaksid ta rahule, nii et prints saaks rahus kuskil turvapaigas elada. Näiteid oli teisigi. Aga jah, jaapanlased ei pidanud enesetappu mingiks nõrga inimese tunnuseks, otse vastupidi. Enesetapp lunastas seal vääritu käitumisega tekkinud pleki aule, mis oli jaapanlaste silmis kõige tähtsam.

Jaapanlaste uskumusi ma ei tunne, aga kuna kristlus peab enesetappu patuks, siis on kristlaste meelest põrgu täis ka jaapani samuraisid. Ma pole päris kindel, aga minu meelest uskusid jaapanlased hingede rändamist, nii et hing siirdus peale seppukut kuhugi järgmisele tasemele.
_________________
Lord Jon has spoken!

tero · Postitatud: Laup Dets 23, 2006 2:15 pm Teema:

Briti ajaloolane Arnold Toynbee ütles:"Inimese sünni hetkest alates on pidevalt olemas tõenäosus,et ta võib iga hetk surra;ja paratamatult saab sellest võimalusest lõpuks fakt." Inimkond on alati pidanud leppima surma kohutava reaalsusega.Ja milline abitustunne meil on kui sureb keegi,keda me armastame! Millist lootust pakub Piibel surnutele? Piiblis on lugu sellest,kuidas Jeesus äratas surnuist üles Laatsaruse,kes oli olnud juba neli päeva surnud(Johannese 11:38-44). Piibli järgi tähendab ülestõusmine inimese tagasitoomist elutust surmaseisundist-kogu tema isikupära taastamist.Kuna Jehoova Jumala tarkus on piiritu ja tema mälu täiuslik,suudab ta inimese vaevata üles äratada.Elu algataja suudab taastada inimese endise isiksuse uuestiloodud kehas.Kes siis Piibli järgi ellu äratatakse? Need kes on Jehoova teenijatena õiglast elu elanud ja need kes ei ole tundnud Jumala nõudeid või polnud neil vajalike muudatuste tegemiseks piisavalt enne surma aega.Piibel tõotab:"Tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine"(Apostlite teod 24:15).Valdav enamik inimesi äratatakse ellu siia maa peale(Laul 37:29).Looja on tõotanud,et ta teeb lõpu praegusele kurjale ühiskonnale,mis allub Saatana kontrollile.Uues maailmas tunnevad kõik rõõmu suurest rahust ei ole surma ja haigusi ei ole kurjust,verevalamist,reostust,vaenu ega vägivalda.

Maahaata · Postitatud: Laup Dets 23, 2006 6:54 pm Teema:

Surma küsimuses on väga oluline asjaolu, kas teadvus saab kehast lahus olemas olla. Seda toetavad mitmed ulmekirjanikud, näiteks Clarke, kes kirjeldavad teadvuste säilitamist andmebaasides ja uutesse kehadesse paigutamist. Ei saa olla kindel, et teadus tegelikult millegi selliseni jõuda ei võiks. Ehk on tõepoolest võimalik "inimhing" mingil digitaalsel kujul säilitada (sarnaselt kehade külmutatud säilitamisega, mis hakkab ulmest tegelikkuseks saama).

rincewind · Postitatud: Laup Dets 23, 2006 7:31 pm Teema:

Maahaata · Postitatud: Püh Dets 24, 2006 3:48 pm Teema:

Nojah, sellised uued "võimalused" muudavad küsitavaks senised mõisted ja määratlused. Surm on tegelikult väga mitmetähenduslikult arusaadav - üks võimalus on bioloogiline surm, sel juhul hinge siirdamine tähendab surma ja bioloogia peab oma sõnavara täiendama taassünni mõistega. Kui me räägime vaimusurmast (või millestki sellisest), siis tuleks hinnata, kuivõrd säilib eraldatud teadvusest see, mis selles enne oli, kas jääb alles isikupära. Ja kas teadvus saab üldse surra või sulab ta kokku mingi oletusliku inimeste ühisteadvusega. Või toimub meie keskel pidevalt midagi hingede rändamise taolist, nagu toetavad mitmed usundid... Raske on siinjuures kindlaid oletusi teha.

FLT · Postitatud: Laup Dets 30, 2006 3:55 pm Teema:

Pisike OT:
http://www.youtube.com/watch?v=SzHlMs2rSIM&mode=related&search=
Punkt.

Peale surma ei ole midagi.
_________________
In the name of everything still holy to us

rincewind · Postitatud: Püh Dets 31, 2006 12:58 am Teema:

AlienX · Postitatud: Püh Dets 31, 2006 2:22 pm Teema:

rincewind · Postitatud: Püh Dets 31, 2006 7:41 pm Teema:

alariroh · Postitatud: Esm Jan 01, 2007 5:55 pm Teema:

Chained Lady · Postitatud: Laup Jan 27, 2007 9:59 pm Teema:

Ma ei tea, mis tuleb peale surma, kuid seda ei tea ka keegi teine täiesti kindlalt. Mulle meeldib mõelda, et me sünnime uuesti, et me ei hävine lõplikult, kui keha sureb. Oleks ka väga meeldiv, kui uuesti sündides jääks alles mälestus eelmistest eludest. Kuid kui ükski "hing" ei hävine, vaid elab kellegi teise kehas edasi, siis kas see tähendab, et paljudes inimestes on tuhandete eelmiste elude kogemused koos, samas kui paljud teised sünnivad nii öelda puhta lehena, sest rahvaarv teatavasti kasvab koletu kiiresti ning igale uuele kehale ei ole ju vanu ja "kogenud" hingi kusagilt võtta...
_________________
Kõige paremini on Kuu seletatav vaatlusveaga: tegelikult pole Kuud olemas!

Artzz · Postitatud: Kolm Jan 31, 2007 10:40 am Teema:

Mina isiklikult ei usu, et peale surma saabuks nn afterlife, kus elu lihtsalt jätkub, kuid mingis teises vormis. Kuid ma ei saa ka seda päris välistada, kuna ei suudaks selle olemasolu v mitte olemasolu kunagi tõestada. Praegu arvan, et kui elusolend jõuab staadiumisse, kus ta sureb, siis rakukestes olev energia (võiks seda nimetada ka ehk "hingeks") niiöelda väljub ja hajub ümbritsevasse keskkonda. Organismi teadvus lakkab olemast ja ega ei oskagi enam siia midagi lisada.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

alariroh · Postitatud: Nelj Veeb 01, 2007 9:25 pm Teema:

Kuid mis siis on see teadvus. Kas tõesti meie mõtted ja unistused on ainult "keemilised reaktsioonid"?
_________________
solaris

Artzz · Postitatud: Nelj Veeb 01, 2007 11:35 pm Teema:

alariroh · Postitatud: Reede Veeb 02, 2007 9:45 pm Teema:

See pole üldse mitte lihtne ülesanne. Arvan, et ilma "hinge" mõisteta seda siiski ei seleta. Ehk on meie aju nagu omapärane vahendaja liha ja vaimu vahel. Olen näinud dokfilmi, kus tunnustatud kirurg kirjeldas juhtumit patsiendist, kelle kõik meeled olid eksimatult välja lülitatud, kuid kes hiljem seletas peensusteni operatsiooni kulgu.
_________________
solaris

Artzz · Postitatud: Laup Veeb 03, 2007 2:16 am Teema:

alariroh · Postitatud: Laup Veeb 03, 2007 8:30 am Teema:

Hing on algselt tähendanud hingeõhku, tuulepuhangut. Hiljem on seda kasutatud meie tõelise, igavesti kestva olemuse tähenduses, mis kestab edasi kui meie "maine telkhoone"on maha kistud. Vaimu on kasutatud sageli kattuvas tähenduses, kuid tundub, et tegemist on hulga ulatuslikuma mõistega, mille all mõeldakse kogu sealpoolset maailma, aga ka meie mõtteid, ideesid, üldist meelsust, meie tegemisi suunavat nähtamatut jõudu ja palju muud.
See muidugi ei ole valdkond, kus keegi suudaks midagi tõestada, kuid siiski on olemas üks fakt.
Ihu ilma vaimuta on surnud!
_________________
solaris