[Artzz]

Reuters: mustast august tõuseb hävitav "surmakiir"



Teadlaste sõnul avastati kaugel kosmosest must auk, millest eralduv võimas osakeste ja radiatsiooni voog suudab tõenäoliselt hävitada oma teel kõik. Maal inimesed esialgu kartma siiski ei pea.

Kümne triljoni kilomeetri ehk umbes 1,4 miljardi valgusaasta kaugusel maailmaruumis asuvad kaks galaktikat, kusjuures mõlema keskel on massiivne must auk, vahendas Reuters.

"Surmatäht" asub ekspertide väitel neist kahest suuremas, mis kannab tähistust 3C321. Sealt lähtubki hävitav kiir, mis kujutab endast osakeste ja magneetilise radiatsiooni voogu, sealhulgas röntgen- ja gammakiirgust.

Astronoomid tõdevad, et kiir teeb oma laial teel arvatavasti lõpu igasugusele eluvõimalusele. Eeskätt ähvardab oht väiksemat naabergalaktikat, mis asub kiire trajektooril. Selles on kümneid või isegi sadu miljoneid tähti, mille ümber tiirleb kindlasti ka planeete.

Seni rahuliku ülimassiivse musta augu aktiviseerumise põhjuseks võis teadlaste sõnul olla kahe tähesüsteemi miljard aastat väldanud lähenemisest tekkinud magnetväli.

The Astrophysical Journalis ilmunud artiklis avaldati ka NASA observatooriumist saadud pildid hävitavast plahvatusest, mis galaktikast 3C321 välja paiskub.

Sarnaseid nähtusi on astronoomid jälginud ka varem, kuid nüüd nähti esimest korda, kuidas üks galaktika hävitab teist.

PS. Vaadake ka videot algallikast, st Postimees.ee'st.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[Artzz]

Vene teadlane peab esimesena Marsi vallutamist reaalseks



Venelased peavad reaalseks viia esimese riigina maailmas inimese Marsile, sest nad hindavad oma kogemustest tulenevat lähtepositsiooni antud hetkel võrreldes teistega parimaks.

"Meie lähtepositsioon selles võidujooksus on parim, kuna meil on kõige suurema kogemustepagasiga kosmosepiloodid," ütles Venemaa Kosmoseuuringute Instituudi direktor Lev Zeljonõi täna, vahendas AFP.

"Eesmärk olla esimene riik maailmas, kes viib inimese Marsile, on tehniliselt ja majanduslikult saavutatav aastaks 2025," arvas Zeljonõi.

Mehitatud lend Marsile oleks soiku jäänud kosmosevõidujooksus Venemaale prestiižikaim auhind, mille läbi õnnestuks maailmas kergitada oma poliitilist ja teaduslikku mõju.

"Võidujooksu Kuule me ju kaotasime," meenutas Zeljonõi.

Esimesena jõudsid Kuule ameeriklased 1969. aastal, viimane mehitatud lend Kuule toimus aastal 1972.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[padawan]

NASA kosmosesond jõuab Merkuurini

Messenger on üle 33 aasta esimene komosesond, mis jõuab Päikesele lähima planeedi Merkuurini, kirjutab Reuters.

Auto-suurune sond Messenger tiirleb umbes 200 kilomeetri kõrgusel Merkuuri pinnast.

"Ma usun, et meid ootavad ees mõned suured üllatused," ütles eilsel pressikonverentsil missiooniga seotud teadlane Faith Vilas.

Messenger saab olema esimene sond, mis võtab Merkuuri pinnaselt proove, uurib tema magnetvälju ning teadlased loodavad saada infot ka planeedi gravitatsioonivälja kohta.

Teadlaste sõnul võib planeetidest Päikesele kõige lähemal asuval Merkuuril leiduda alatiselt varjus asuvates kraatripõhjades vett ja jääd. Lisaks on planeedil tohututes kogustes rauda, mis võib moodustada 60% Merkuuri massist.

Messengerilt loodetakse saada hulga rohkem infot kui eelmiselt Merkuuri-sondilt, Mariner 10-lt, mis teostas vaatlusi ainult planeedi ühel poolkeral.

Merkuuri diameeter on 4800 kilomeetrit ja on veidi suurem kui Kuu. Merkuuri pind on kaetud kraatrite, tasandike ja kaljuahelikega. Planeet on Päikesest 57,6 miljoni kilomeetri kaugusel ja teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa-päevaga.



Täiendatud 15.01.2008

SA kosmosesond paljastab lõpuks Merkuuri varjatud külje

NASA kosmosesond Messenger alustas täna möödalendu Merkuurist, et jäädvustada seninägematud vaated Päikesele kõige lähemal asuvast planeedist ning koguda andmeid selle tekkeloo väljaselgitamiseks.

Vaatlusoperatsioon on praeguseks juba alanud ning kestab Eesti aja järgi homme õhtuni. 55 tunni jooksul loodetakse salvestada infot ligi 700 GB suuruses mahus, vahendas BBC.

Tegemist on esimese uurimissondiga, mis jõuab Merkuurini pärast rohkem kui 30 aasta pikkust pausi. Eesti aja järgi õhtul kella üheksa ajal peaks see olema planeedi pinnast vaid 200 kilomeetri kõrgusel.

1975. aastal külastas viimast korda Merkuuri uurimissond Mariner, mis lendas oma kümnenda missiooni ajal planeedist mööda kolm korda ja suutis pildistada 45 protsenti selle pinnast.

Messenger peaks seekord hankima teavet tookord vaatluse alt välja jäänud poolkerast, samuti loodetakse nüüd saada märksa kvaliteetsemaid andmeid planeedi pinnavormide ja -elementide ning sisemuse kohta.

Päikesesüsteemi südame suunas läkitatud sondi missioon kestab kokku seitse aastat ning veel ühel korral möödub see Merkuurist märtsis 2011.

Juba järgmisel aastakümnel kavatsevad oma sondid Merkuuri suunas teele saata ka Euroopa ja Jaapani kosmoseagentuurid.


Täiendatud 16.01.2008

Kosmosesond valgustab Merkuuri varjupoolt

USA kosmoseagentuuri NASA sond Messenger lendas esmaspäeval vaid 200 kilomeetri kauguselt mööda Merkuurist, pildistades Päikesele lähimal asuva planeedi seni avastamata poolkera.

«Kõik möödus tõeliselt hästi,» ütles Messengeri insener Eric Finnegan möödalennu järel ajalehele New York Times. Manöövri ajal tegi sond 1200 pilti varem fotografeerimata aladest ning mõõtis planeedi atmosfääri, külgetõmbejõudu ja pinnavormide keemilist koostist.

Pühapäeval alanud vaatlusoperatsioon kestis Eesti aja järgi teisipäeva õhtuni.55 tunni jooksul salvestati ligi 700 gigabaiti infot, vahendas BBC.


_________________
Armasta oma vaenlasi - kas või selleks, et neile närvidele käia.

[padawan]

Kosmoses sünnivad üliprussakad

Kosmoses sigitatud prussakad kasvavad kiiremini ja saavad tugevamaks kui maapealsed liigikaaslased. Nähtuse avastasid Vene teadlased, kes jälgisid septembrikuise kosmoselennu järel oktoobris ilmale tulnud prussakate arengut.

Kosmoses sigitatud prussakatel kasvavad tavapärasest kiiremini nii kere kui ka jäsemed. Lisaks sellele jooksevad nad teistest kiiremini ning on ka muidu energilisemad ja vastupidavamad.

Ka päris tavalised prussakad on juba niigi eriliselt vastupidavad olendid. Mõned liigid suudavad olla kuni tund aega hapnikuta või kuu aega toiduta ning võivad ellu jääda ka väga kõrge radioaktiivsustaseme juures.

Tehiskaaslane Foton-M3 saadeti koos kapslisse korjatud prussakatega Baikonuri kosmodroomilt orbiidile mullu 14. septembril. Kosmoseprussakad maandusid edukalt 26. septembril Kasahstanis.
_________________
Armasta oma vaenlasi - kas või selleks, et neile närvidele käia.

[Artzz]

Maa lähedalt möödub hiigelasteroid



Järgmisel nädalal tuhiseb meie planeedist mööda hiiglaslik asteroid, mida saavad teatud aja vältel väiksemate teleskoopidega vaadelda ka amatöörastronoomid.

Maale kõige lähemale jõuab läbimõõdult 150 kuni 600 meetri suurune asteroid teisipäeva hommikul, Greenwichi aja järgi kella poole üheksa paiku, vahendas AFP.

Teadlaste hinnangul põhjustaks selliste mõõtmetega asteroidi kokkupõrge maapinnaga regionaalse katastroofi, ent seekord midagi kartma ei pea. 2007 TU24 tähistusega taevakeha möödub meie planeedist 534 000 kilomeetri kaugusel.

"Lühikese aja vältel võib asteroidi pimedas ja selges taevas vaadelda kolmetolliste (7,5 sentimeetrit) amatöörteleskoopidega," teatas NASA.

USA kosmoseagentuuri andmetel möödub nii suur asteroid Maast keskmiselt ühel korral viie aasta jooksul. Sedavõrd lähedale jõuab järgmine sama suur või suurem asteroid aga alles aastal 2027.

2007 TU24 avastati alles möödunud oktoobris, kui see jäi silma Arizona ülikooli taevavaatlusprogrammi teadlastele.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[Artzz]

Atlantise õhkutõus õnnestus pärast kuid kestnud edasilükkamisi

Kosmosesüstiku Atlantis start õnnestus neljapäeval kell 21.45 Eesti aja järgi pärast mitu kuud kestnud edasilükkamisi.

NASA kosmosesüstik startis Floridast Canaverali neemelt hoolimata halvenenud ilmaoludele ning suundus rahvusvahelisse kosmosejaama, vahendas AFP.

Seitsmeliikmeline meeskond, kuhu kuulub ka üks prantslane ja üks sakslane viib kosmosejaama eurooplaste kümnetonnise kosmoselabori Columbus.

Columbuse kosmosejaama külge kinnitamiseks on hoolimata seda sooritavast robothoovast planeeritud ka kolm väljumist avakosmosesse.

Laborit Columbus juhitakse Münchenist Saksamaalt ning selles nähakse eurooplaste kosmoseambitsiooni tugevat väljendust.



_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[padawan]

Hiidplaneedilt leiti orgaanilisi molekule, kuid mitte elu

Esmakordselt leidsid teadlased väljaspool meie Päikesesüsteemi asuvalt planeedilt orgaanilisi molekule – metaani kujul.
Hiigelplaneet asub paraku oma kodutähele liiga lähedal selleks, et leitud metaani põhjal saaks teha järeldusi elu olemasolust. Samas annab leid lootust, et astronoomid suudavad tulevikus analüüsida rohkem Maaga sarnanevate planeetide atmosfääre.

Planeedil valitseb väga suur kuumus – atmosfääritemperatuur on umbes 700 kraadi Celsiuse järgi."Kui temperatuur on nii kõrge, siis peaks süsinikku leiduma süsinikoksiidi, ehk vingugaasi kujul, aga mitte metaanina,” ütles Seager.

Uuringu autorite sõnul võib metaani leidumine viidata mingile tundmatule keemilisele reaktsioonile, mille tõttu metaan kontsentreerub planeedi atmosfääri jahedamatesse osadesse või mille tõttu tekib metaani lisaks. "On veel üks võimalus: metaan viitab asjaolule, et planeet on väga süsinikurikas," lisas Seager.
_________________
Armasta oma vaenlasi - kas või selleks, et neile närvidele käia.

[padawan]

Saturni kuul loksuvad süsinikjärved

Saturni kuu Titaani pinnal on süsivesinikke sadu kordi rohkem kui kogu Maal naftat ja maagaasi. Süsivesinikud sajavad taevast vihmana ning asuvad harjumuspärase vee asemel Titaani pinnal olevates järvedes ja luidetes. Sellistele järeldustele jõudsid John Hopkinsi ülikooli teadlased eesotsas Ralph Lorenziga, uurides kosmosesondi Cassini saadetud andmeid. Tulemused avaldati ajakirjas Geophysical Research Letters, kirjutas Physorg.

„Titaan on kaetud süsivesinikega. Tegemist on hiiglasliku orgaaniliste molekulide tehasega,” ütles Lorenz. Titaani pinna temperatuur on väga külm –179 ºC. Seetõttu ongi peamiselt metaani ja etaani kujul esinevad süsivesinikud selle taevakeha pinnal vedelas olekus.

Cassini on radariga kaardistanud siiani 20 protsenti Titaani pinnast. Leitud on mitusada järve ja merd, millest igaüks sisaldab rohkem süsivesinikke, kui on Maal naftat ja maagaasi. Luited aga sisaldava orgaanilist ainet palju rohkem kui Maa kivisöevarud.

Ehkki tervet Titaani pinda ei ole kaardistatud, eeldavad teadlased, et ka kaardistamata osa on seniuuritule sarnane. Järvede sügavus ei ole teada, mistõttu võtsid teadlased appi Maa järvede uurimisel kindlaks tehtud seaduspärasused. Keskmine sügavus arvestati ümbritsevate alade topograafia alusel. Rusikareeglina võib öelda, et järved on Maal keskmiselt umbes kümme korda madalamad kui ümbritsevad maapinna kõrgemad tipud.

„Samuti teame me seda, et mitmed uuritud järvedest on kindlasti sügavamad kui 10 meetrit, sest vastasel korral suudaksime me radariga saada ka õrna kujutise järvepõhjast,” ütles Lorenz. „Me otsime universumist süsinikul põhinevat elu, mistõttu on Titaani süsinikulabori uurimine oluline”

Cassini järgmine möödalend Titaanist toimub 22. veebruaril, mil sond kaardistab ala, kuhu maandus Euroopa kosmoseagentuuri sond Huygens.
_________________
Armasta oma vaenlasi - kas või selleks, et neile närvidele käia.

[tint]

Spioonisatelliit on kukkumas alla...

2006. aasta detsembris üles viidud USA luuresatelliit tõrkus juba alguses ja on nüüd täielikult kontrollimatu, iga hetk alla kukkumas. Kardetakse kõige rohkem just satelliidi kukkumist populeeritud alale, kus selle üliohtlik kasutamata kütus võib palju kahju teha nii keskkonnale kui ka inimestele.

USA kulutab $60 miljonit dollarit, et satelliit lõhki tulistada.

Loe: http://www.cnn.com/2008/TECH/02/15/spy.satellite/index.html
_________________
Jaapanipärased Hääled

Music for the space traveller

[padawan]

Päike aurutab Maalt elu. Pääsetee: tuleb muuta Maa orbiiti

Ühel hetkel tõmbab hiigelsuureks paisunud Päike Maa endasse. Hea uudis: see ei juhtu veel lähema 7,6 miljardi aasta jooksul. Halb uudis: elu Maal lõppeb ammu enne seda.

Suurbritannia Sussexi ülikooli astronoomide uued arvutused näitavad, et Päike neelab Maa umbes 7,6 miljardi aasta pärast. Seda juhul, kui Maa orbiiti ei õnnestu muuta

Astronoom Robert Smith ütles, et hiidtähe – punase hiiu faasi jõudev Päike lükkab küll Maad endast kaugemale kosmosesse, kuid mitte piisavalt, et Maa alles jääks. Varasemad arvutused, mille Smith nüüd ümber lükkas, on väitnud, et Maa pääseb küll täielikust hävingust, kuid selle protsessi käigus saab meie koduplaneet tublisti vintsutada ning kõik söestub.

Kuid ammu enne Maa lõplikku hävimist kaob planeedilt elu. Arvutuste järgi on elul võimalusi veel miljard aastat, siis ajab aeglaselt paisuv Päike ookeaniveed keema. Aurustuvad ookeanid täidavad atmosfääri veeauruga, mis on süsinikdioksiidist tõhusam kasvuhoonegaas. Ühel hetkel on ookeanid tilgatumaks keenud, veeaur lahkunud kosmosesse ning Maast saanud väga kuum, kuiv ja eluks kõlbmatu paik.

Elu on Maal viimaste andmete põhjal olnud juba 3,7 miljardit aastat. Sellest esimesed kolm miljardit saab rääkida siiski vaid vees loksunud elu algetest. Uued arvutused näitavad, et elu meie helesinisel planeedil on alustamas oma viimast vaatust.

Kas on mingeid lahendusi, kuidas meie järeltulijad saaks end päästa. Smith arvab, et miks mitte. Ta tugineb California ülikooli teadlaste väljapakutud ideele: tuleks taltsutada asteroid, mille gravitatsiooni kasutades oleks võimalik Maad Päikesest pisut kaugemale nihutada. Väike nihutus iga 6000 aasta kohta suudaks Maa päästa probleemidest, mida tekitab paisuv Päike, see võiks anda elule pääsemislootust vähemalt viieks miljardiks aastaks. Võib olla võiks Maa isegi Päikese punase hiiu faasi üle elada.

Samas on tegu äärmiselt riskantse ettevõtmisega. Üks väike arvutusviga ning asteroiditabamusel võivad olla elule Maal sama katastroofilised tagajärjed kui kuumeneval Päikesel.

„See jutt näib ulmena,” ütles Smith. „Kuid näib, et lähimate sajandite jooksul võidakse vastav tehnoloogia välja töötada.”
_________________
Armasta oma vaenlasi - kas või selleks, et neile närvidele käia.

[Artzz]

NASA rammib veeotsingute käigus Kuu lõunakraatreid

Kuu lõunapooluselt jäätunud vee jälgi otsiv USA kosmoseagentuur NASA kavatseb tuleva aasta alguses selleks rammida Maa kaaslase pinnast kahe kosmoselaevaga.

LCROSSi-nimelise missiooni eesmärgiks on kukutada ühe Kuu lõunapoolusel asuva kraatri põhja masinad, mis lööksid sellest välja pinnasetükke ja tolmu. Segipaisatud pinnasest hakkavad teised masinad omakorda otsima vee ja vesiniku jälgi.

LCROSSi eelkäija, väiksemasse lõunapooluse kraatrisse kukkunud Lunar Prospectori missiooni käigus leidsid NASA uurijad Kuult suurtes kogustes vesinikku. LCROSSi sihtmärgiks on suurem kraater, kust kosmoseagentuuri uurijad loodavad leida ka jäätunud vett.

NASA Amesi uurimiskeskuse teadlane ja selle Kuu-missiooni juht Tony Colaprete kinnitas ajalehele Irish Examiner, et hoolimata pealtnäha üsna robustsest tegutsemisviisist on tegu väga aruka projektiga. "Mulle tundub, et inimesed pelgavad seda, sest see tundub vägivaldne või toores, kuid tegelikult on see väga majanduslik," märkis ta.

Ka selle operatsiooni kodulehe teatel on tegu üsna odava ja efektiivse missiooniga. Selle kogumaksumuseks on Irish Examineri andmeil 79 miljonit USA dollarit (ligi 820 miljonit Eesti krooni). NASA teatel oleks vee leidmine edasiseks inimtegevuseks Kuul väga tähtis.

Samas ei julgenud Colaprete ennustada, milliste järeldusteni nad Kuu kraatrisse kosmosemasina kukutamise abil jõuavad. "LCROSSi missioon on, nagu üritaks keegi sõita San Franciscosse, teadmata, kus see kaardil asub," tunnistas ta.

Sel nädalal andis NASA uut infot ka inimese Kuu lõunapoolusele saatmise ettevalmistustest. Nimelt on kosmoseagentuur saanud uut teavet Shackletoni kraatri serva jäävast piirkonnast, mida peetakse üheks võimalikuks kohaks, kuhu mehitatud missioon saata.

"Vaieldamatult on Kuu lõunapoolus uurimiseks ilus koht," kiitis Doug Cooke NASA peakorteri uurimissüsteemide direktoraadist. "Teame, et lõunapoolusel on Mount Kinley kõrgusi tippe ja Suurest kanjonist neli korda sügavamaid kraatreid."


Mis on LCROSS?

• LCROSS on lühend nimest Lunar Crater Observation and Sensing Satellite, mis eesti keeles tähendab Kuu kraatrite vaatlemise ja uurimise satelliiti.

• Sügisel startiva LCROSSi missiooni teekond Kuule kestab kolm kuud ja peaks lõppema kraatri rammimisega tuleva aasta alguses.

• Missioon läheb maksma 79 miljonit USA dollarit ehk ligi 820 miljonit Eesti krooni.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[padawan]

Eetrivaikuse kaitseala Kuu tagaküljele

Kuu tagumine pool, mis Maale ealeski ei paista, on Päikesesüsteemi sobivaim paik raadioastronoomia viljelemiseks. Kaugelt maailmaruumist saabuvate raadiolainete vastuvõttu ei häiri seal maised ringhäälingusaated ega Maa ümber tiirutavate satelliitide raadiomüra, sest kuukera varjestab ja summutab need.

Et see nii ka jääks, sellele mõtleb juba praegu Rahvusvaheline astronautika akadeemia, mille liige, Itaalia astronoom Claudio Maccone on pöördunud ÜRO poole üleskutsega kuulutada 1820kilomeetrise läbimõõduga piirkond Kuu tagaküljel raadioastronoomiliseks kaitsetsooniks. Sõõri sisse jääv Daidalose kraater sobiks tema arvates hästi tulevaseks raadioastronoomiabaasiks. Maccone kirjutab ajakirjas Acta Astronautica, et ala tuleks võtta rahvusvahelise kaitse alla, et hoida see inimkonna hüvanguks nüüd ja tulevikus raadio­saastest puhas.

Viinis asuva ÜRO kosmoseameti esindaja Sergiy Negoda ütles ajakirja New Scientist teatel, et sellist ideed ei ole maailmaorganisatsioonile varem esitatud ning kaitseala õigusliku raamistiku loomine võib võtta aastaid või aastakümneid.
_________________
Armasta oma vaenlasi - kas või selleks, et neile närvidele käia.

[padawan]

Mis takistab inimest Marsile minemast

Ekspertide sõnul on Marsi missiooni peamiseks takistuseks kosmiline kiirgus. Kiirgust on vähe uuritud ning enne, kui on välja mõeldud praegustest tõhusamad viisid astronautide kaitsmiseks, inimesed Marsi-retke ega ilmselt ka uut Kuu-missiooni ette ei võta.

Samuti ei kuulu bioloogilised eksperimendid hetkel NASA huviorbiiti. „Nende rahastamist pigem vähendatakse,” ütles James van Hoften NASAst. „Kuna raha ei ole, kasutavad teadlased vanu andmeid. Näiteks Jaapani tuumapommiplahvatuste ohvrite peal tehtud uuringuid,” kirjeldas ta Reutersile.

Maapinnal olevaid elusorganisme kaitseb kiirguse eest Maa magnetväli ning atmosfäär. Kosmoses olevad astronaudid on aga kaitsetud.

Van Hoften teab seda omast kogemustest: „1984. aastal olin kosmosesüstiku Challenger pardal, kui nägin äkki midagi valge laserikiire taolist. Mis pagan see oli, küsisin oma kaaslaselt astrofüüsik Pinky Nelsonilt”. „Ah see, need on lihtsalt kosmilised kiired,” ütles ta. „Selle peale hakkasin ma mõtlema, et see ei saa küll kuigi tervislik olla. Ning ega tegelikult olegi,” ütles van Hoften. „Mida noorem sa oled, seda ohtlikum selline kiirgus on, sest kahjustustest tulenevad haigused võivad ilmneda alles aastakümnete pärast”.

„Minusuguseid vanamehi võiks ehk kosmosesse saata küll,” lisas ta naerdes.

Retk Marsile võtaks praeguse tehnoloogiaga aega vähemalt kolm aastat. Selle aja jooksul saaksid astronaudid selgelt liiga suure kiirgusdoosi. Juba ainuüksi NASA enda tervisekaitsemäärused ei lubaks seda.

Enamik ohtlikke osakesi lähtub Päikeselt. Kuna ohtu kujutavad eelkõige aeglasemad ja raskemad osakesed nagu prootonid ja neutronid, mis liiguvad valguse kiirusest oluliselt aeglasemalt, siis saab nende kohalejõudmisaega päikeseloidete vaatlemise abil ennustada ning orbitaaljaamas tööd tegevad astronaudid saavad selleks ajaks peituda spetsiaalsetesse tugevalt varjestatud moodulisse.

Varjestus teeks kosmoselaevad aga väga raskeks ja kalliks ning ikkagi ei pakuks see pika missiooni puhul piisavat kaitset.
_________________
Armasta oma vaenlasi - kas või selleks, et neile närvidele käia.

[Enterprise]

Bosnialane: tulnukad pommitavad minu maja

http://www.elu24.ee/?id=13096


See uudis tundus nii kummaline, et mitte ei saanud jätta linki panemata.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[FLT]

Astronoomid avastasid Päikesesüsteemi teisiku

Astronoomid avastasid kauge tähe ümber tiirlevate planeetide süsteemi, mis sarnaneb Päikesesüsteemiga.
Päikesest umbes kaks korda väiksema tähe ümbert leiti Jupiteri ja Saturni analoogid. Suurbritannia St Andrews’i ülikooli teadlase Martin Dominiki sõnul näitab avastus, et Päikesesüsteemi sarnased süsteemid võivad olla palju tavalisemad kui varem arvati, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator BBCd.

Teadlaste sõnul võib nii selle kui paljude veel avastamata planeedisüsteemide hulgas suure tõenäosusega leiduda ka Maa-sarnaseid planeete. Selliste maailmade avastamine on Dominiki arvates vaid aja küsimus.

«Avastasime süsteemi kahe planeediga, mis täidavad meie päikesesüsteemi Jupiteri ja Saturni rolli. Neil on sarnane mass ning orbiidi raadius, samuti sarnane tiirlemisperiood,» rääkis Dominik.

«Tundub, et see süsteem on moodustunud sarnaselt Päikesesüsteemile. Kui asi on nii, ei saa meie Päikesesüsteem olla Universumis ainulaadne. Kindlasti peab leiduma teisi sarnaseid süsteeme, kus on ka Maa-sarnaseid planeete.»

Avastatud planeetidesüsteem, mis tiirleb ümber OGLE-2006-BLG-109L nimelise tähe, on meie omast kompaktsem ning asub umbes 5000 valgusaasta kaugusel.

Kuigi väljastpoolt meie päikesesüsteemi on avastatud ligi 300 planeeti, pole siiani leitud meie omale sarnaseid planeedisüsteeme.

Dominiki sõnul on planeetide uurijate kaugemaks eesmärgiks inimestele elukõlbuliku Maa- või Marsisarnase planeedi avastamine. Eesmärk on saavutatav, sest tehnoloogia areneb pidevalt.

«Ma usun, et see juhtub üsna pea,» ütles ta ja lisas, et juba järgmise paari aasta jooksul võivad teadlased avastada midagi väga põnevat.
_________________
In the name of everything still holy to us

[Artzz]

ESA: maalähedane orbiit on rämpsu täis

Euroopa kosmoseagentuuri ESA kinnitusel ei saasta inimene mitte ainult atmosfääri ja veekogusid, vaid ka kosmost.

ESA tehtud uurimine näitas, et Maa ümber tiirleb suur hulk inimese poolt tekitatud rämpsu , kirjutab AFP.

Maalähedasel orbiidil (Low Earth Orbit) ehk alla 1000 kilomeetri kõrgusel tiirleb üle 12 000 kosmose uurimise või Maa sidesüsteemidega seotud seadme. Nende liikumist jälgitakse pidevalt.

Esimene Maa tehiskaaslane jõudis kosmosesse ligi 51 aastat tagasi, kui Nõukogude Liit saatis 4. oktoobril 1957 üles Sputnik-1.

Pärast seda on kosmosesse saadetud veel suur hulk tehiskaalsasi, satelliite, kosmoselaevu, kosmosejaamu ja uurimisseadmeid.

Väidetavalt tekitas juba esimene venelaste kosmosejaam Mir üle 200 suure prügikotitäie prügi, mis lihtsalt loobiti kosmosesse laiali.



http://www.sciencedaily.com/releases/2005/04/050419110538.htm
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[padawan]

Segadus tapjaasteroidiga

Potsdamis elav koolipoiss Nico Marquardt sai üleöö kuulsaks, kui ta teatas, et Maad võib 13. aprillil 2036 tabada suur asteroid tõenäosusega 1:450. USA kosmoseagentuur NASA oli varem pakkunud niisuguse tabamuse tõenäosuseks 1:45 000.

Astronoomiahuviline Nico Marquardt (13) õpib Potsdamis Humboldti gümnaasiumis seitsmendas klassis. Poiss tõmbas endale tähelepanu noorte teadusuuringute võistlusele saadetud tööga "Tapjaasteroid Apophis". Selles väitis ta, et USA kosmoseagentuur NASA alahindas 320meetrise läbimõõduga asteroidi 99942 Apophis, mis avastati 2004. aasta juunis.

Tõsi, juba 2004. aasta lõpul lõid NASA astronoomid häirekella, et asteroid 2004 MN4 võib 13. aprillil 2029 tõenäosusega 1:41 Maaga kokku põrgata. See rauast ja iriidiumist koosnev asteroid kaalub ligemale 200 miljardit tonni. Ühtlasi lisati, et nii suure asteroidi kukkumisel maismaale tekiks neljakilomeetrise läbimõõduga kraater, ookeani kukkumisel aga tohutu purustusjõuga hiidlained, mis hävitaksid suured rannikualad ja viiksid teise ilma miljoneid inimesi.

2005. aasta veebruaris teatasid astronoomid, et pärast asteroidi liikumistrajektoori põhjalikumat uurimist võib kokkupõrke võimaluse välistada. Nad rõhutasid aga, et sellegipoolest on oodata ebatavalist sündmust, sest Maast umbes 36 000 kilomeetri kauguselt mööduv asteroid 2004 MN4 on 13. aprillil 2029 öötaevas palja silmaga hästi jälgitav.

2005. aasta aprillis tuli astronoomidelt uus sõnum. Nad prognoosisid, et asteroid 2004 MN4 võib siiski Maad tabada, kuid seda algselt kardetud 2029. aastast mõnevõrra hiljem. Uutele arvutustele tuginedes leidsid tähetargad, et Maa külgetõmbejõud võib 13. aprillil 2029 mööduva asteroidi liikumistrajektoori niiviisi muuta, et sel taevakehal on võimalus meie koduplaneediga kokku põrgata ühel järgmistest möödumistest, näiteks 2034 või aasta-paar hiljem.

2005. aasta augustis pöördusid Michigani ülikooli astronoomid asteroidi 2004 MN4 juurde tagasi. Vahepeal panid uurijad sellele nimeks 99942 Apophis. Vanad egiptlased nimetasid nii maojumalat, kes esindas pimedust, kaost ja kurjust. Astronoomid väitsid, et uute arvutuste kohaselt möödub Apophis 2029. aasta 13. aprillil Maast 30 000 kilomeetri kauguselt ning uuesti jõuab see asteroid Maale ohtlikult lähedale 2035., 2036. ja 2037. aastal. Tõenäosust, et Apophis kukub 13. aprillil 2036 Maale, hindasid astronoomid suhtega 1:45 000.

Nüüd aga väitis 13aastane saksa koolipoiss Nico Marquardt, et Maa ja Apophise kokkupõrke tõenäosus on 100 korda suurem NASA spetsialistide pakutust. Nico sõnul arvestas ta asjaolu, et 2029. aasta aprillis Maast möödumisel võib asteroid tabada mõnda Maa ümber tiirlevatest satelliitidest. Selline kokkupõrge võib Apophise teekonda muuta ja suurendada oluliselt kokkupõrke võimalust Maaga 2036. aasta 13. aprillil. Nico arvutuste järgi on kokkupõrke tõenäosus 1:450.

17.04.2008 varahommikul jõudis meediasse USA kosmoseagentuuri NASA ametlik teade, et nad jäävad oma varasemate arvutuste juurde ning koolipoiss Nico on oma arvutustega külvanud asjatult paanikat.
_________________
Armasta oma vaenlasi - kas või selleks, et neile närvidele käia.

[Artzz]

Hawking soovitab koloniseerida Kuu ja Marsi



Maailmakuulus briti füüsik Stephen Hawking avaldas USA kosmoseagentuuri NASA 50. sünnipäeva puhul peetud kõnes arvamust, et inimkond peaks senisest märksa enam panustama kosmose koloniseerimisele.

Hawkingi sõnul tuleks selleks eraldada 0,25 protsenti maailma majanduse kogutoodangust. See number ületab kümnekordselt NASA praeguse eelarve, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

Hawking on varemgi avaldanud arvamust, et inimestel tuleks mõelda teiste taevakehade koloniseerimisele, sest see aitaks kindlustada inimkonna säilimist juhuks, kui asjad Maal mingil põhjusel väga halva pöörde võtavad.

Kaugemaks eesmärgiks peaks inimkonnal olema laiendada oma tegevust väljapoole Päikesesüsteemi, kirjutas New Scientist.

Washingtonis peetud kõnes keskendus ta aga lähematele väljakutsetele. Hawking toetab tugevalt Kuule tagasipöördumise ning seejärel ka inimese Marsile saatmise ideed.

"Kuu on hea koht alustamiseks, sest asub meile lähedal ning sinna on võrdlemisi lihtne minna,» ütles Hawking. «Marss on aga läheduse, vee olemasolu ja elu leidumise võimaluse tõttu järgmiseks loogiliseks sammuks."

Mitmed nimekad teadlased, nende hulgas Nobeli preemia laureaat Steven Weinberg, on avaldanud arvamust, et inimese kosmosesse saatmine on mõttetu, sest robotid suudavad koguda enam teadusele vajalikke andmeid ning teha seda odavamalt.

Hawking rõhutab aga just inimese olulisust, sest mehitamata missioonid ei eruta avalikkust ning pikemaajaliseks strateegiaks peab meil nagunii olema inimese saatmine sinna, kus keegi veel kunagi käinud ei ole.

Eesmärgiks peab olema leida mõne teise tähe ümbert Maa-sarnane planeet ning asutada end ka sinna elama. Praegu ollakse sellest eesmärgist veel väga kaugel, sest isegi ühtki ligilähedaselt sobivate omadustega planeeti pole leitud, rääkimata tehnoloogiast sinna jõudmiseks.

Järgmise 200-500 aasta jooksul jõuab inimkond Hawkingi arvates võimekuseni teha reise miljonite valgusaastate kauguste tähtede juurde.

"Seniks aga tuleb meil kulutada ressursse maiste probleemidega maadlemiseks, nagu näiteks globaalne soojenemine, kuid ma usun, et selle kõrvalt jääb piisavalt raha ka kosmose koloniseerimiseks," ütles ta.

"Isegi kui me suurendaksime kulutusi kosmoseprogrammidele praegusega võrreldes 20 korda, moodustaks see ikkagi tühiselt väikse osa kogu maailma SKTst," ütles Hawking.

"Kas 0,25 protsenti on inimkonna tuleviku nimel tõesti liiga palju maksta?" küsis ta.

Hawking puudutas ka küsimust, miks pole SETI-programm ehk mõistusega maavälise elu otsingud siiani tulemusi andnud.

Hawkingi sõnul on kolm võimalust: elu on universumis väga haruldane; lihtsad eluvormid on tavalised, kuid intelligentne elu on äärmiselt harvaesinev või siis on intelligentsetel organismidel kalduvus ennast kiirelt hävitada.

"Ma ise pooldan teist võimalust, et intelligentne elu on lihtsalt väga harvaesinev nähtus, kuid primitiivsed eluvormid on üsna tavalised," ütles ta.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[SoulHunter]

Midagi ka tuleviku kosmose uudistest...
I osa http://www.youtube.com/watch?v=O96ZMPXuv1A&feature=related

II osa http://www.youtube.com/watch?v=Sxfs1iEg144&feature=related

III osa
http://www.youtube.com/watch?v=U-3RLx_4Y5Y
Kardan, et Hawkingu plaan on määratud läbikukkumisele...
_________________
Minna alati sinna kus veel keegi pole käinud...
Ja loota, et ehk pääseb kuidagi ka tagasi...

[Artzz]

Kes on piisavalt kvalifitseeritud, et kandideerida astronaudiks?


Euroopa kosmoseagentuur otsib uusi astronaute

Euroopa kosmoseagentuur (European Space Agency -ESA) tahab oma ridadesse värvata uusi astronaudikandidaate.
ESA esindaja kinnitusel ootavad nad sooviavaldusi isikutelt, kes vastavad täpselt nende ettekirjutustele, edastab skynews.com.
Esindaja jätkas, et neil on plaanis neli uut astronauti välja koolitada.
"Meile sobiv kandidaat peab olema tegelenud tipptasemel tehnika ja teadusega, eelistatud on näiteks piloodid ja insenerid. Veel on nõudmiseks ülihea vene keele oskus," selgitas ESA esindaja.
Kandidaadid läbivad karmi arstliku ja psühholoogilise kontrolli. Alles pärast seda hakatakse neid astronaudikutseks ette valmistama.
ESA loodab, et tulevikus lendavad nende astronaudid Kuule ning saavad võimaluse töötada rahvusvahelises kosmosejaamas.
"Astronaudikoolitus kestab terve nende karjääri jooksul, umbes 20 aastat. Sellel ajal saavad nad aga ainult ühe või kaks korda kosmosesse pääseda," lausus esindaja.
Üks, kes saatis sooviavalduse astronaudiks saada, on inglane Kevin Fong.
Lisaks arstiharidusele on Fongil kraadid ka astrofüüsikas ja inseneriteaduses. Fong on töötanud NASAs.
Mehe sõnul tahtis ta juba nelja-aastaselt astronaudiks saada. Praegu on ta 36-aastane ja mahub veel väljakoolitavate vanusepiiri.
Kui Fong osutub väljavalituks, siis juba selle aasta lõpul astub ta esimesi samme oma lapsepõlveunistuse teostamiseks.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."