[Enterprise]

Selle filmi 1982. aastal tehtud uusversiooni kohta on juba teema olemas, kuid kuna tegu on siiski erinevate teostega, ei tahtnud samasse teemasse postitada:
http://www.ulmefoorum.pri.ee/foorum/viewtopic.php?t=1132

Minu ootused ei olnud selle filmi suhtes kuigi kõrged, sest olin juba enne lugenud, et Carpenteri versioon pidi tunduvalt parem olema ning need jutud vastasid minu kogemuse põhjal ka tõele. Kuigi ma nautisin seda viiekümnendate stiili, jäi filmi juures siiski puudu tõsiseltvõetavust ning tundus, et lugu polnud päris korralikult läbi mõeldud. Film tundus kuidagi kaootiline ning puudus selge tähelepanufookus.
Võrreldes 1982. aasta versiooniga pöörati tunduvalt rohkem tähelepanu olendi teaduslikule uurimisele ning ausalt öeldes mind väga hämmastas, kui põhjapanevaid järeldusi suudeti selle olendi kohta nii lühikese aja ja piiratud kogemuse juures teha. Muidugi võib ju öelda, et need olid vaid spekulatsioonid, kuid neid esitati siiski liiga kindlatena. Natuke häiris ka see, et oma ajastu vaimus kujutati teadlast mõneti hullumeelsena ja "valel poolel olevana," kuna ta ei olnud nõus olendi tapmisega. Vaprad sõjaväelased muidugi mõtlesid aga inimeste ohutusele eelkõige ja kõrvetasid verest toituva külalise surnuks.
Natuke kummaline tundus ka tulnuka tohutu suur verevajadus - lühikese aja jooksul manustas ta seda kummaliselt palju.

Kõige häirivam koht, mis filmi juures silma hakkas, oli see, kus jäätüki sees olnud tulnukas majja sisse toodi ja siis ruumi aken puruks löödi, et jää tema ümbert ära ei sulaks. See oli küll tõsine kilplasetegu - oleks ju võinud selle lihtsalt õue jätta, kes põhjanabal ikka varastama tuleb.

Aga muidu oli päris tore nostalgiline linateos, nii et annan hindeks 5/10.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.