[Enterprise]

NB! Tegu ei ole Steven Spielbergi versiooniga, milles peaosa mängis Tom Cruise. Selle filmi teema asub siin:
http://www.ulmefoorum.pri.ee/foorum/viewtopic.php?t=446&postdays=0&postorder=asc&start=0

Teatavasti tehti 2005. aastal koguni kolm sellenimelist filmi ning siin teemas võtsin käsitleda filmistuudio The Asylum versiooni, mis valmis David M. Latti käe all. Nagu ka Spielbergi linateoses, toimub selles filmis tegevus tänapäeval. Lisaks tehti veel üks versioon, mis järgib loo aluseks olnud romaani oluliselt täpsemalt, kuid selle kohta teen teema siis, kui tekib võimalus see ära näha. Igatahes käesoleva filmi poster näeb välja selline:




Paratamatult tekib sellenimelist filmi vaadates võrdlusmoment teiste versioonidega, milleks siis minul on originaalne 1953. aasta film (mille kohta Ulmefoorumis kahjuks teemat polegi) ja Steven Spielbergi versioon. Ei hakka pikalt keerutama ja ütlen kohe välja, et neile mõlemile jääb see film selgelt alla. Nagu olukord maailmas, oli ka film äärmiselt segane. Paraku ei aita segase olukorra segane kujutamine küll filmi jälgitavusele sugugi kaasa. Näiteks oli pooleteisttunnise filmi esimese kahekümne minuti lõpuks juba sissetungi algusest möödunud 2 päeva, kuid vaatajana oli seda väga raske tajuda, sest toimunud sündmusi oli ju lihtsalt nii vähe. Märkamatult kiiresti möödusid ka ülejäänud päevad.
Peategelase kaks "reisikaaslast" - alguses sõjaväelane Kerry ja pärastpoole pastor Victor - olid mõlemad üsna nõrgad tegelaskujud ega mõjunud sugugi usutavalt. Kerrys polnud midagi sõjaväelaslikku ning Victor oma halamisega hakkas lõpuks lihtsalt närvidele käima. Muidugi tuleb mainida, et pastori tegelaskuju abil keskendus see film tunduvalt rohkem kui eelmised arutelule religiooni üle. See võib küll kõlada huvitavalt, aga paraku oli väga nõrgalt teostatud; kuigi näha Victorit päevade jooksul usku kaotamas oleks ehk pidanud näima loogilisena, jäi selle juures puudu realismist ja teatavast substantsist.

Filmi madal eelarve paistis ka üsna mitmes kohas välja. Esiteks oli väga vähe massistseene, mis selliseid filme mõjusamaks muuta aitavad ning ka neis tundusid inimesed rohkem sihitult käsu peale ringi jooksmas, kui tegelikult millegi eest põgenemas. Samuti pole midagi erilist öelda marslaste rünnakmasinate (või kuidas neid nimetama peaks) kohta, mis vähemalt päevavalges filmitud stseenides nägid liiga võltsid välja ega suutnud ka muidu eriti hirmutavana mõjuda, erinevalt näiteks Spielbergi filmi kolmjalgadest. Ah jaa, ja muuseas seekord olid tulnukad tõesti Marsilt, sest alguskaadrid tegid selle päris hästi selgeks.

Ei säranud see film kahjuks millegagi, pigem tundus katsena kuulsa nime ja Spielbergi filmiga ühel ajal väljalaskmise arvel raha teenida. 5/10 siiski.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.