[TrekRanger]

Episood on eetris esmaspäeval, 2. aprillil 2007 kell 00:20 ETV's

"Inimjaht"
Föderatsiooni suurele Pacidfica konverentsile delegaate trasportiv U.S.S. Enterprise võtab pardale kaks esindajat hiljuti avastatud planeedilt Antede III. Kosmoselendudega harjumatud tulnukad jõuavad kosmoselaevale koomaseisundis, lootes sedasi reisitraumast paremini üle saada. Üllatuskülalisena saabub Lwaxana Troi (nõunik Deanna Troi ema), kellel on kindel kavatsus kapten Jean-Luc Picardiga abielluda. Kuna Picardil õnnestub naise pealetükkivuse eest põgeneda, püüab Lwaxana kihluda kommandor William T. Rikeriga.


_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[Equ]

Tre,

Andsin 7 punkti. Tundus suht loogiline valik olema sellele kohati kergelt "laperdavale" osale. Lühidalt öeldes, et oli ja ei olnud ka. Aga kõrgemad punktid tulevad just koomiliste seikade ja kohati väga hea miimika pealt, eriti meeldisid Data-ga seotud juhtumid ning kuidas Picard seekord Datat oma huvides päris kavalalt ära kasutas. Aga noh kohati kiskus asi väga Love Boat lembesarjaks kätte ära, mis nagu ei ole minu arust eriti passlik.

Equ
_________________
Live long and prosper!

[Artzz]

Panin 6 punni. Suht raske oli seda osa jälgida, kuna olin hõivatud lõputöö viimistlemisega.
Tundus kuidagi imelik osa olema, sest midagi nagu ei toimunud, kuid midagi nagu toimus ka. Märksõnadeks on: mingid imelikud kala moodi tulnukad, kes tahtsid konverentsil natuke pahandust teha; veidi kiimas Betazoid, kelle telepaatilised võimed olid sel ajal tuhmunud; Data "naljakad" naljad; meeletu Betazoidi eest varjuv Picard ja igasugu muid huvitavaid tegelasi veel.
_________________
Q - "All we need is a few good men... Oh, look! Here's one now."

[TrekRanger]

Panin ka 6 punkti.

Päris lõbus episood oli minu arust, sisult suhteliselt tühi, aga selle eest meelelahutuslik. Naljad olid episoodis täitsa heal tasemel. Parimaks pean episoodis Hommi (või kuidas see kirjapildis välja näeb?), kes Picardi poolt Troyle toodud joogi ühe sõõmuga ära jõi. Üldse tundus, et see tegelane joob kõike ilma valikuta ja tohutus koguses. Teda näeb sarjas päris mitmes episoodis ja juba tema kohalolek paneb mind alati muigama.

Lwaxanat on alati tore näha, sest ta suudab paraja kaose enda ümber korraldada ning ajab kõik tegelased enda ümber hämmingusse. Tegu on kahtlemata väga hea näitlejaga.
Tubli töö tegid seekord ära ka muidugi Picard ja Data, kelle tegemisi oli lausa lust vaadata.

Isegi nende tulnukate näitamine oli päris põnev, sest tuleb arvestada sellega, et teises hooajas meid selliste elukatega eriti tihti ei kostitatud. Selles osas oli tegu huvitava vaheldusega, kuigi tulnukate passiivsus tegi nende kohaloleku veidi mõttetuks.

Vaatamiseks oli lahe episood, aga kuna sisult oli tegu ühe paraja supiga, mis eriti midagi tähtsat ei tähendanud, siis kõrgemalt hinnata ei saa.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[Enterprise]

See oli jah päris lõbus osa, kuigi mitte päris ilma vigadeta. Tulnukad olid ometi kord originaalse välimusega, mitte mingi tavaline inimene, kellele on sarv otsaette kleebitud. Huvitav, kas seda peaks nüüd mingiks varjatud rassismiilminguks pidama, et meist oluliselt erinevad tegelased pahadeks osutusid? Muidugi häiris siinjuures see, et tulnukate sabotaažiplaan nii muu seas avastati ja sellele mingit erilist tähelepanu ei pööratud.
Nagu juba TrekRanger ütles, on Lwaxana päris naljakas ja teda ongi alati rõõm näha, sest ta suudab ikka laeva peal veidi elu keema ajada. Parimad kohad olid minu arvates need, kus Picard kutsus Data endale appi proua Troi "meelt lahutama" ning samuti juba mainitud Homni joomine.
Hinne:
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.