[Binx]

Vampire Hunter D - Bloodlust
Link
Täispikk anime, mulle meeldis iagathes. Ei hakka vb pikemalt kirjutama, aga kui kedagi huvitab, siis on see link ^

[valge roos]

njah, kõik teie soovitatud animed on küll väga toredad, kuid kahjuks eelistan isiklikult leebemat sorti animeid. Siin on minu näited:
Shakugan no Shana
Kamikaze Kaitou Jeanne
Ayashi no Ceres
Nightwalker-vampiirikas
SaiKano

[shadowman]

Tuli tuju natuke animet vaadata ja hankisin endale paar Hayao Miyazaki täispikka filmi. Miks Miyazaki? Noh, nagu ma juba maininud olen, olen ma anime alal täielik võhik, Miyazaki tundus olevat hea koht, kust alustada. Peamiseks põhjuseks on aga see, et need vähesed filmid, mida ma näinud olen ja mis mulle tõepoolest meeldinud on - Mononoke-hime ja Sen to Chihiro no Kamikakushi (Spirited Away) - on just selle autori sulest pärit. Mononoket võib pidada mu silmade avajaks - ma mäletan, kui ma seda esimest koda ETV pealt nägin: see tundus lausa jalustrabavalt hea. Ma poleks varem iial uskunud, et üks multikas võib niivõrd suurepärane olla. Peab ütlema, et tegu pole mitte üksnes minu ühe lemmik-animega (sest see poleks minu silmaringi arvestades just eriline näitaja), vaid üldse ühe parima asjaga, mida ma kunagi teleriekraanilt näinud olen. Ning Sprited Away on vähemalt sama hea. Ma ei oskagi tegelikult öelda, kumb neist filmidest mulle rohkem meeldib; tegu on üsnagi erinevate filmidega, nii et ma jätaks nende järjekorda asetamise siinkohal vahele.

Aga nüüd siis sellest, millest ma tegelikult rääkida kavatsesin. Kõigepealt sattus mu kätte üks Miyazaki uuemaid filme: selline teos, nagu Howl's Moving Castle. Etteruttavalt peab ütlema, et kuigi ei see film ega ka järgmine, millest juttu tuleb, ei suutnud mulle niisugust muljet jätta kui Mononoke või Chihiro, on nad siiski mõlemad väga head. Howl's Moving Castle on tehtud mingisuguse samanimelise raamatu järgi, mida ma kahjuks lugenud ei ole, seega võrrelda ei oska.

Peab ütlema, et kuigi filmi põhilugu ei olnudkui võibolla iseenesest nii paeluv, suutis just Miyazakile omane võime väikestele detailidele tähelepanu pöörata selle täiesti nauditavaks. Just see, kuidas kõik on viimseni paigas ja lihvitud, kuidas ükski detail ei ole lihtsalt niisama ning kuidas kõigel näidataval on midagi öelda, ongi see, mis mulle selle mehe filmides meeldib. Nagu Spirited Away, mis on nii detailiderohke, et selle võib põhimõtteliselt täiesti suvalises kohas mängima panna, vaadata kümme sekundit ja võib kindel olla, et selle aja jooksul on toimunud midagi huvitavat (just sellepärast võin ma seda filmi ikka uuesti ja uuesti vaadata, alati leiab sealt midagi uut). Aga samas ei ole see üldse nii kiiretempoline, et tegevustiku haaramisega probleeme tulla võiks.

Aga tagasi Howl's Moving Castle'i juurde. Teine asi, mis Miyazaki puhul hämmastav on, on tema fantaasialend. Seda võib jälle märgada väikestes detailides. Ning tegelaskujudes. Kasvõi kõigis nendes loomakestes, deemonites ja vaimudes, mida kõik tema filmid täis on. Igaüks neist on eriline ja huvitav. Ning ka inimtegelased. Kasvõi see, kuidas filmi peategelase välimus tegevuse käigus ajapikku muutub. Ning mulle meeldib ka see, kuidas vaatajale ei seletata kõike tuimalt ära, vaid lastakse tal ka ise mõelda, mida ühe teise riigi (anima)filmides väga sageli ette ei tule.

Animatsiooni kvaliteet oli samuti väga heal tasemel... nagu ikka. Hindama ma seda filmi ei hakka, aga vaadata soovitan küll. Eriti neile, kellele Mononoke ja Chihiro meeldisid.


Teiseks vaatasin ühte natuke vanemat filmi: My Neighbor Totoro. Võrreldes eelmisega oli tegu üsnagi erineva filmiga. Rohkem lastekas, minu maitse jaoks natuke liigagi lastekas. Kuid samas väga südamlik ja ka täiskasvanutele üsnagi huvitav vaadata. Selline perefilm (selle sõna heas mõttes - unustage kõik need ameerika totakavõitu lastekomöödiad, mida perefilmide nime all pakutakse). Ka Spirited Away kuulub sinna perefilmi kategooriasse, kuid Totoro on siiski natuke rohkem lastele orienteeritud. Ma ei usu, et ma lapsena Spirited Awayd vaates sellest väga vaimustunud oleks. Praegu aga küll. Totoroga on jälle nii, et väikestele lastele peaks see film väga meeldima.

Aga ega filmil väga viga polnud. Atmosfäär oli loodud väga korralik, suutis panna tegevustikku sisse elama. Minu lemmikkoht oli see, kus Satsuki ja Mei sünge ja vihmase ilmaga tänavalaterna all bussipeatuses oma kojuhilinevat isa ootasid ning kus Totoro nende kõrvale ilmus.

Jällegi, hinnet ma panema ei hakka. Ei oskaksi; ma ei tea, millest ma peaks lähtuma, võrdlusmomenti eriti pole. Aga ega see hinne polegi väga tähtis.



Selline oli siis minu väike ekskursioon anime-maailma. Tore oli vahelduseks midagi teistsugust ja värskendavat vaadata.
_________________
Take me out to the black
Tell them I ain't comin' back
Burn the land and boil the sea
You can't take the sky from me

[Jon Snow]

Vaata ka "Laputa: Castle in the Sky" ja "Porco Rosso" ära. Mõlemad on seotud lendamisega, Miyazaki lemmikteemaga. Porco Rossos on peategelaseks veel tema lemmikloom - siga.
Tegelikult, kui järgi mõtlema hakata, siis ka "Kiki's Delivery Services" lennati üsna palju.
_________________
Lord Jon has spoken!

[shadowman]

[AlienX]

Ise alustasin Naruto vaatamisega. Päris esimene anime pole, Digimon oli esimene.
_________________
http://www.last.fm/user/Hauatagune/

http://raidoukuzunoha.wordpress.com/

[Wendelh]

Viimasel ajal olen vaadanud Kyûketsuki Miyut (Vampire Princess Miyu), enne seda Chobits. Viimane on väga ilus ja armas, vahel lausa liiga armas. Praegu olen vist kuskil kaheksanda episoodi kandis ja midagi tõsist pole siiamaani juhtunud, kuigi on tajutav, et kohe-kohe midagi tuleb. Miyu on selles mõttes tõsisem, iga osa seisab teisest eraldi, uued pahalased ja uued väljakutsed. Üritatakse leida ennast osaliselt läbi sõpruse ja kui ma nüüd valesti ei oleta, siis tulevikus ka läbi armastuse. Mõnusalt sünge atmosfäär ja õnnestunud tegelased.
_________________
To take a chance on something that just might end up being the most profoundly impactful moment for humanity, for the history... of history.

[shadowman]

Hagane no renkinjutsushi ehk Fullmetal Alchemist
Lugu kahest vennast, kelle katsetus alkeemia abil oma surnud ema sellesse maailma tagasi tuua koledalt viltu veab (üks neist kaotab oma käe ja jala ning teisest ei jää üldse eriti midagi järgi), ja nende seiklustest püüdluses oma kohutavat viga parandada.

Olen praeguseks jõudnud ära vaadata umbes viis-kuus esimest osa, aga mulle see sari juba meeldib. Huvitav on see, kuidas alkeemiat tõelise toimiva teadusena vaadatakse. Kõigele toimuvale üritatakse mingi seletus anda ja maagiasse kui sellisesse suhtuvad peategelased üsna suure põlgusega. Kuigi samas on alkeemia jaoks nii vähe reegleid paika pandud, et sellega on võimalik teha praktiliselt kõike, niikaua kuni seda inimeste peal ei rakenda (sest see võib kurvalt lõppeda, nagu sarja peategelased kohe alguses omal käel tunda said).


Tenkû no shiro Rapyuta (Laputa: Castle in the Sky)
Jälle üks Miyazaki täispikk anime. Meeldis. Võibolla parim kolmest viimasest Miyazaki filmist, mille kohta ma siin kirjutanud olen. Teine anime, mida ma vaatasin jaapanikeelse audioga (subtiitritega muidugi). Esimene oli Tonari no Tottoro. Erinevalt Tottorost oli mul seekord käes tegelikult kahekeelne versioon sellest filmist, seega sain ära kasutada selle väikese võrdlusmomendi. Peab ütlema, et kahjuks oli inglisekeelne heliriba minu arvates sellel filmil lausa kohutav. Mitte, et näitlejad halba tööd teinud oleks, sugugi mitte, aga hirmsasti häiris see, et inglisekeelsel versioonil oli praktiliselt igasse võimalikku kohta kohutavalt palju dialoogi juurde lisatud... sageli sinna, kus jaapani versioonis keegi midagi ei rääkinudki. Osalt oli lisatud sisu selgitavat dialoogi (ilmselt selleks, et Ameerikas nooremat publikut filmi vaatama meelitada, neile peab ju kõik puust ja punaseks tegema) ning osalt (mis mind eriti häiris) oli lisatud lihtsalt mõttetuid repliike haledas ürituses filmi naljakamaks muuta. Üks näide:
Üsna filmi alguses on stseen, kus kamp piraate vallutab tormijooksuga ühe suure õhulaeva. Jaapani versioonis toimub see vaikuses, ameerika omas kostub piraatide suust kogu aeg erinevat teksti stiilis "Guys! Wait for me!", "Let's go!", "ouch", "uh-oh" jne jne jne. Õudne. Poleks originaalversiooni võrdluseks võtta, oleks sellise asja jätkumine ilmselt minu arvamust filmist tunduvalt kahandanud.
_________________
Take me out to the black
Tell them I ain't comin' back
Burn the land and boil the sea
You can't take the sky from me

[AlienX]

[Trash]

[Wendelh]

[AlienX]

Muidu mainiks veel kõigile, et inglisekeelne dubleering on surm! Enamus voice actoreid oleks nagu tänavalt üles nopitud.
_________________
http://www.last.fm/user/Hauatagune/

http://raidoukuzunoha.wordpress.com/

[Olorin]

Animede puhul tuleks inglisekeelsest pealelugemisest hoiduda küll. Ma ise pole muidugi väga palju dub-e vaadanud, aga kui pole kohutav (Naruto), siis on vähemalt häiriv (Elfen Lied).

[AlienX]

[tint]

Noh, mõni aeg tagasi sai siis "Grave of fireflies" ära vaadatud ja ausaltöeldes pidin pettuma. Ei tea kas viga oli inglisekeelses dubleeringus (arvatavasti vähemalt 50% oli) või lihtsalt sisus ja ülesehituses aga mulle see ei meeldinud.
Noh, aitab keerutamisest, kui otse öelda, siis ei meeldinud need karakterid. Ja minumeelest see nüüd küll nii kurb film polnud, nagu mõned väidavad, pigem lihtsalt õpetlik.
_________________
Jaapanipärased Hääled

Music for the space traveller

[shadowman]

Fullmetal Alchemist
Enne juba kommenteerisin natuke seda sarja, aga siis olin näinud vaid mõnda osa. Nüüd, olles ära vaadanud kõik (51 vist) episoodi ja neile järgneva täispika filmi, ei saa mitte jätta juhust kasutamata sellest suurepärasest sarjast veel natuke kirjutada.
Sain sellest sarjast tõeliselt hea elamuse ja julgen soovitada teistelegi. Tegemist on üsna unikaalse asjaga, mingi kindla žanri alla (peale fantasy loomulikult) seda sarja liigitada on üsna raske - kohati on see üsna koomiline, kohati väga kurb ja südamlik, kohati täis madinat ja actionit (ja natuke verd) ning kohati sünge ja filosoofiline. Suurimaks plussiks on minu arvates aga see, et kogu tegevustik ning sarja universum on väga põhjalikult läbi mõeldud. Ühtegi põhiloost sõltumatut nn filler-episoodi ei mäleta, tihti toimus huvitavaid ja ootamatuid sisupöördeid ning kogu aeg oli tahtmine peale episoodi lõppu kohe uut vaatama hakata (mida ma tavaliselt ka tegin ).
Film oli samuti väga hea, kuigi sarjast... noh, natuke erinev (ei taha spoilerdama hakata). Film aitas kõik lahtised niidiotsad ilusti kokku tõmmata ja sarjale hea punkti panna.
10 punkti.

Death Note
Kuigi plot paistab esialgu üsna lihtsakoeline (tüüp leiab maast märkmiku, millesse kellegi nime kirjutamisel see isik sureb, ning hakkab selle abil maailma "kurjusest päästma"), on tegemist lausa geniaalselt hea sarjaga. Meeldivaks vahelduseks on see, et peategelane on seekord paha (juba esimeses osas saadab ta loojakarja rohkem inimesi kui mõni tavaline sarimõrvar oma elu jooksul saata jõuab). Talle oponeerib sherlockholmesilike võimetega eradetektiiv varjunimega L, kes teda iga hinnaga peatada püüab. Sarja on plaanitud 37 episoodi, siiani on ingliskeelsete subtiitritega saada 12. Kahjuks aga on Live-Evil nimeline fänsub-grupp, mis sellele sarjale supakaid treis, tänu sarja litsenseerimisele Ameerikas (ilmselt DVD väljalaskmise jaoks) selle tänuväärse tegevuse lõpetanud. Nii et järgmist osa peab võibolla natuke kauem ootama. Aga on, mida oodata. Sest siiani on tegu küll väga hea asjaga.
Death Note'ist (ehk siis sama manga põhjal, millest see animesari) on jaapanlased teinud ka juba kaks filmi (päris filmi siis, mitte joonistatud!), igatahes tekkis isu ka nende vaatamise järele.

Wolf's Rain
Maailmast on suur sõda üle käinud ja kõik kohad on venelaste rasketehnikat täis. Ja hundid kõnnivad inimesteks maskeeritult mööda maailma ringi, müstilist Paradiisi otsides.
Olen näinud siiani vist viis-kuus esimest osa, nii et pikalt ei kommenteeriks. Paistab täitsa OK sari olevat, vaatan edasi.
Muusikaline taust meeldib ka, kuigi jaapanlaste inglise keeles laulmist on kohati natuke naljakas kuulata
_________________
Take me out to the black
Tell them I ain't comin' back
Burn the land and boil the sea
You can't take the sky from me

[Olorin]

[valge roos]

Nonii,ma tulen siis veel paari animega lagedale
Black Cat http://anidb.info/perl-bin/animedb.pl?show=anime&aid=3321
Night Head Genesis http://anidb.info/perl-bin/animedb.pl?show=anime&aid=4472
GetBackers http://www.animenfo.com/animetitle,1082,vuyfcd,getbackers.html
Viimane on mõnusalt lõbus,vähemalt mina sain naerda küll

[Wendelh]

Vaatasin Death Note'i. Just sellepärast, kui palju sellest siin foorumis räägitud on. Kahetsema ei pidanud, üks parimaid animesid, mida näinud olen. Nii lihtne ja samas nii keeruline. Praeguseks on vist 17 osa väljas, võib-olla juba 18nes ka, mida ma veel näinud pole. Üks hea tegevusliin sai võrdlemisi üllatavalt otsa, loodetavasti on algav veel parem. Kõige paremaks teeb kogu värgi see, et tegevus liigub kogu aeg mingis suunas. Alati juhtub midagi, mitte nagu näiteks Chobitsis, kus on ammu teada, mis tuleb, aga selleni jõutakse alles 6-7 episoodi pärast. Tohutult haarav on Death Note ka, mis sest, et lõpuosade subtiitrid imesid ja nende font praktiliselt loetamatu oli.
_________________
To take a chance on something that just might end up being the most profoundly impactful moment for humanity, for the history... of history.

[kbong]

Ma ei tea muidugi palju teist sellise festivaliga on kursis...



Ja siit leiab programmi - http://www.kino.ee/index.php?page=629&
_________________
i'd give my life to be dead
http://paranoiadisco.blogspot.com