[skycat]

Sheppard is captured by an enemy he thought was dead, while Richard Woolsey undergoes an evaluation by the I.O.A. Atlantis discovers the existence of an ancient alien species on their new home planet.

-----------------------------------------
5 ei parem 4 punkti - antud hooaja viletsasim osa ning sarja ilmselt kõige segasem, ainus sarnaselt #€?x% osa mis meelde tuleb on ehk 1x09 "Home", aga seal oli vähemalt mingi idee...

[duncan]

Ma panin 7 punkti. Kuigi see osa üldist story`t kuidagi edasi ei arenda, oli minu arust huvitav episood. Kindlasti ei ole tegemist hooaja viletsama osaga (selles osas ei Whispers`il konkurentsi). Woolsey oli jälle tasemel, Sheppardi tegevusliin oli natuke igavam.

[TrekRanger]

Mina jällegi leian, et tegemist oli oluliselt parema osaga kui eelmine ja raudselt fillerite hulgast ühe selle hooaja parimaga.

Minu arust oli just episoodi keerukus see, mis ta eriliseks tegi ja enne kui tõde ilmsiks tuli, olin suhteliselt veedunud, et Sheppardi olukord on reaalne.
Midagi uskumatult head selles episoodis polnud, kuid juba omapärase sisu poolest vääriks see tunnustust. Eriti meeldis mulle lõpp, kus nägime nende Sakaride tõelist kuju. Kuna Atlantises on keskendutud eelkõige inimestele, siis on selliste eluvormide käsitlemine äärmiselt huvitav. Loodaks, et sarnaselt huvitavaid eluvorme saame veel elaval kujul näha uues sarja.

Mainimata ei saa jätta ka episoodi lõppu, kus tehisintellekt ka IOA esindajat petta suutis ning heaks lisaks oli McKay avastus. Sellised ootamatused on väga värskendavad.

Igal juhul mulle osa meeldis, sisu oli rohkem kui tavaliselt.

8 punkti.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[alziz]

See on minumeelest parim nn. "Non-space" osa terve Atlantise jooksul. Ehk siis effekte ei olnud palju aga näitlemistöö ja story oli nii huvitav, et olin algusest lõpuni klammerdunud ekraani külge... ja pärast lõppu tuli suust vaid üks sõna "Wau"

Niisiis 10p.

Eriti äge oli see AI naisterahvas, kes oli oma olekuga nii "Ancient" (Iidne)
Ja nemad on ju alati nii täiuslikud ja meeldivad...

See oli ka äge, et tuli välja, et Kolja oli ka tegelikult AI...ja Rodney sai ka ikka mõnusa tünga... SUPER!


Osa oli nii hea, et vaatasin ka teistkorda üle ja sain uuesti öelda "Wau"... Lihtsalt geniaalne... nii palju täielikult läbi mõeldud pisidetaile ja viimasel ajal tavaks saanud absurdsust polnud üldse...
_________________
Hyperion
Emperor of ALZIZ Empire

[FLT]

Minult ka 10 punkti, sest oli põnev ja sisu oli ka uudsem, ei olnu ära leierdatud pahategelast, keda alguses arvasin olevat. Ning ka huumor ei puudunud.
_________________
In the name of everything still holy to us

[Enterprise]

Hmm jah, vaatan, et paljudele on see episood siin väga meeldinud, samas minu jaoks jäi tegevustik natuke lahjaks. Lisaks meenus mulle kangesti üks SG-1 episood, mis oli suhteliselt sarnase sisuga ja moraalsete küsimustega kui meeskonnaliikmete hallutsionatsioonid välja arvata.

Kõige rohkem meeldis mulle selle osa juures Kolya tagasi toomine ja ma olin pettunud, kui selgus, et see tegelikult polnudki tema, sest minu jaoks oli ta SGA üks huvitavamatest pahalastest. Muidugi hetk, kui Sheppadil käsi maha löödi, tegi juba selgeks, et asi ei saa päris reaalne olla, kuid ikkagi oleks lootnud teistsugust lahendust.

Üks paremaid huumoristseene jäi minu arvates episoodi algusesse, kui selgus, et Sheppard oli missioonile läinud sellepärast, et tundis ühe naissoost teadlase vastu huvi, aga see tema huvile sugugi ei vastanud.

Woolsey ümber toimunu minu jaoks erilist muljet ei jätnud, aga ilmselt pole siin asi näitlejas, vaid pigem tegelaskujus, sest Woolsey kipubki olema selline kuiv ametnik, kes suudab harva vaataja kaasa tõmmata, erinevalt Doctorist Star Trek: Voyageris.

6 punkti.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.