Ulmefoorum.eu Ulmefoorum.eu
See on foorum kõigile ulmehuvilistele Eestis!
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

The Outer Limits (1995-2002)

 
Uus teema   Vasta teemale    Ulmefoorum.eu -> Ulmesarjad
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Enterprise
one of a kind


Liitunud: 26 Nov 2004
Postitusi: 3240
Asukoht: Terra Firma

PostitusPostitatud: Reede Okt 29, 2010 10:37 pm    Teema: The Outer Limits (1995-2002) Vasta viitega

Teie arvutil ei ole midagi viga. Ärge üritage sellelt leheküljelt lahkuda. Järgmiste minutite jooksul kontrollin mina, mida te näete ja loete. Nii horisontaalselt kui vertikaalselt.

Laughing

Mõtlesin teha teema sellise toreda ulmesarja kohta nagu The Outer Limits, täpsemalt siis sarja 1990ndatel alustatud uusversiooni osas. Sarja varasem versiooni jooksis kaks hooaega aastatel 1963-1965, aga see väärib omaette teemat, nii et siin seda käsitlema ei hakka. Põhimõtteliselt on siis tegu antoloogiasarjaga, kus iga episood on erinev ning osade vahel puudub igasugune sisuline seos. Täpsemalt on küll üksikutele episoodidele tehtud hilisemates hooaegades järgesid, kuid neid on siiski suhteliselt vähe. Eestis on kunagi sarja näidanud TV3 nime all "Teisel pool piiri", kuid minu teada ei näidatud meil siiski kogu sarja, vaid ainult mõned esimesed hooajad. Sellegipoolest jäi sari mulle positiivselt meelde ja kui sel aastal lõpuks ometi Kanadas terve sari DVD-de peal välja anti, oli mul väga hea meel seda uuesti üle vaatama asuda. Siin tahaks vahemärkusena sõimata meie tolliformaalsusi, mis ei lase üle 22 euro väärtuses kaupa maksuvabalt maale tuua, nii et väljastpoolt Euroopa Liitu tellides peab väga ettevaatlik olema, et mitte lõpuks oodatust kaks korda rohkem maksta. Kõige rohkem sarnaneb The Outer Limits tõenäoliselt konkureerivale antoloogisarjale The Twilight Zone, mida on seni valminud kolmes erinevad inkarnatsioonis ning millest vähemalt teist, 1980ndatel tehtud versiooni on Eestis näidanud Kanal2.

Praeguseks on mul esimesed neli hooaega käes ja ära vaadatud. Tegelikult mõtlesin selle teema juba palju varem teha, aga polnud viitsimist. Järgmisena kirjutan siis natuke sarjast ja selle episoodidest lähemalt. Hoiatan kohe ära, et teema sisaldab spoilereid sarja episoodide sisu kohta, nii et kes neid lugeda ei taha, pigistagu silmad kinni.

Et nagu eespool mainitud, on kõik episoodid eraldi lood, siis on seetõttu raske võrrelda erinevaid hooaegu nende taseme osas, sest igas hooajas leidub nii väga põnevaid, kaasahaaravaid ja tõsist mõtteainet pakkuvaid episoode, kui ka osi, mis eelnimetatud omadussõnadele mõnevõrra vähem vastavad. Üldiselt on aga tase siiski suhteliselt ühtlane ja kõrge ning esimese nelja hooaja jooksul pole ma märganud ühtegi tõsist mõõnaperioodi, kus oleks mitu igavat episoodi järjest. Võib-olla ainult kolmanda hooaja esimene pool pakkus natuke vähem kui teised, kuid eks seegi ole vaatajas kinni. Sarja formaat tagab ka selle, et vaadates mitu osa järjest ei teki tüdimust nagu mõne teise sarja puhul, kus ühed ja samad tegelased ning sarnane sisu lõpuks ära tüütavad. Ja kui jutt juba teistele sarjadele läks, siis olgu öeldud, et tegijate seas on terve hulk rahvast, kes on hiljem töötanud Tähevärava sarjade juures ning näitlejate seas kohtab samuti palju äratundmisrõõmu - mainingem siin vaid Michael Shanksi, Beau Bridgest, Amanda Tappingut (Tähevärava frantsiisis) või Leonard Nimoyd, Michael Dorni ja Nicole de Boeri (Star Treki sarjadest). Aga need on vaid üksikud nimed paljudest ulmefännidele tuttavatest näitlejatest.

Sarja esimene hooaeg oli minu arvates ühtlaselt tugev ja ühtegi konkreetselt halba osa ma sealt välja tuua ei oskagi. Pilootosaks olnud pooleteise tunnine The Sandkings oli põnev ning oma aja kohta heade efektidega sissejuhatus sarjale, rääkimata Beau Bridgesi suurepärasest rollist hullu teadlasena. The Outer Limitsi üheks omapäraks on see, et erinevalt mujal levinud Hollywoodilikust positiivsest lõpust lõpevad enamus osi kas negatiivselt või siis jätavad asjad kahetiseks. Positiivse sõnumi ja lõpuga osi on suhteliselt vähe, kuid nende hulka kuulub minu jaoks esimese hooaja absoluutne lemmik The Conversion. Tegu on episoodiga, mis suuremas osas koosneb sellest, kuidas kaks meest baaris omavahel räägivad, kuid ometi suudab jutustada sellega suurepärase ja meeldejääva loo suurest kuriteost, kahetsusest, andestusest ja teisest võimalusest. Rääkimata Enigma loo Return to Innoncence ülimalt sobilikust inkorporeerimisest. Minu teiseks lemmikuks on episood Quality of Mercy, kus on peaosades Robert Patrick (agent Doggett Salatoimikutest) ning Nicole de Boer (Dax Star Trek: DS9-st), kes mängivad vaenulike tulnukate poolt sõjavangi võetud sõjaväelasi. Nagu ka juba mainitud The Conversion, suudab ka see episood vaatamata ainult kahele tegelasele mõjuda uskumatult tugevalt ning episoodi lõpp on tõenäoliselt üks julmemaid pöördeid sarjade ajaloos üldse. Episoodile tehti teises hooajas ka järg The Light Brigade, kus Robert Patrick astus üles samas rollis ning mille lõpplahendus oli samaväärne eelmise episoodiga. Samuti olid minu jaoks meeldejäävad sellised kosmoseepisoodid nagu Dark Matters ja The Voyage Home, mis räägib Marsilt naasval kosmoselaeval juhtunust ja viimase meeskonnaliikme eneseohverdusest, et päästa Maa elanikud ohtlike tulnukate eest. Nimetatud episoodis mängis ka Star Trekist Worfina tuntud Michael Dorn. Võib-olla ainuke nõrgem osa esimeses hooajas oli Caught in the Act, mille ainsaks eesmärgiks näis olevat alasti Alyssa Milano ekraanil näitamine (sari jooksis kaabelkanalil), kuid seegi polnud surmigav. Esimene hooaeg lõppes episoodiga The Voice of Reason, kus üks tegelane püüdis USA presidendi nõunike komisjoni veenda selles, et Maad ähvardavad tulnukad. Oma olemuselt oli tegu nii-öelda clipshowga, kus kasutati eelmistest episoodidest pärit katkendeid. Põhjus, miks ma seda mainin peitub selles, et sarnaselt talitati ka mõnedes hilisemates hooaegades, kuid kohati olid varasematest episoodidest pärit katkendid täielikult kontekstist välja rebitud ja kujutasid hoopis midagi muud, kui nende algne mõte oli. Nimetatud osas see eriti tugevalt ei avaldunud, kuid hiljem küll.

Ka teine hooaeg oli ühtlaselt väga tugev ning enda lemmikutest tooks välja järgmised episoodid. Esiteks Trial By Fire, kus esimest päeva ametis olev USA uus president viiakse järsku punkrisse ning selgub, et Maale läheneb ülisuurel kiirusel tulnukate laevastik. Pinge kruvib üles see, et pole teada, kas tulnukad on sõbralikud või vaenulikud, kuid märgid näivad viitavat asjaolule, et nad on teel Maad vallutama. Asja teeb raskemaks ka see, et tulnukate poolt saadetud teadet ei suudeta de¹ifreerida ning kui tulnukate laev ilma loata Maa atmosfääri siseneb, otsustavad ameeriklased ja venelased tulnukate suunas raketid välja lasta. Pärast muidugi selgus sarjale tüüpiliselt, et tulnukad olid sõbralikud, kuid karistuseks hävitasid nad Washingtoni ja Moskva. Teiseks lemmikuks teisest hooajast on Inconstant Moon, mis räägib astronoomist, kes ühel ööl märkab, et Kuu on ebatavaliselt hele ning järeldab, et selle põhjuseks peab olema see, et meie Päike on muutunud supernoovaks, mis tähendab, et elada on jäänud veel loetud tunnid. Mis ta selle aja jooksul teeb, vaadake ise, aga minu arvates oli tegu toreda ja südamliku episoodiga ning tore, et lõpuks selgus, et Kuu heleduse põhjuseks oli olnud siiski ebatavaliselt tugev päikeseloide ja asi päädis suuremat sorti üleujutusega. Samuti on märkimistväärivalt hea episood nimega The Deprogrammers, kus tulnukad on vallutanud Maa, kuid tegutseb ka vastupanuliikumine, kellele see osa keskendub. Selles episoodis teeb väga meeldejääva rolli Brent Spiner, kes Star Trek: TNG-st tuntud android Datana.

Kolmanda hooaja esimene pool, nagu mainisin, oli minu arvates veidi nõrgem, aga ka siit võiks välja tuua mõned huvitavamad episoodid. Näiteks The Camp, mis räägib tulnukatest vallutajate poolt põlvkondadeks androidide juhitavasse töölaagrisse suletud inimeste võitlusest vabaduse nimel, millele neljandas hooajas tehti järg Promised Land ning Double Helix, kus geeniteadlane aktiveerib DNA teatud mitteaktiivsed osad ning tehtud avastus viib ta lõpuks maapõue peidetud tulnukate kosmoselaevani. Ka sellele episoodile tehti neljandas hooajas järg Origin of Species, mis aga minu arvates siiski eelkäija tasemel ei olnud. Kolmanda hooaja parim episood oli minu arvates viimane - A Special Edition, kus üks saatejuht kavatseb otsesaates inimkonnale avalikustada tohutu vandenõu. Episood lõpeb sarjale tüüpiliselt. Smile

Neljas hooaeg oli tasemelt suhteliselt ühtlane, oli vähe silmapaistvaid osi, aga ei olnud ka midagi, mille peale oleks tahtnud silmad peast välja kraapida. Üks põnevamaid oli ehk Hearts and Minds, mis sisult meenutas natuke sarja Space: Above and Beyond, kuid lõpp tõi taaskord sarjale omase pöörde. Nagu ka kolmandas hooajas, jättis viimane episood mulle üsna hea mulje. Tegu oli küll järjekordse clipshowga ning siin muutis selle eriti kummaliseks episoodi The Camp katkendite kasutamine, kuid episoodis arutatud filosoofilised küsimused olid minu arvates huvipakkuvad. Põhimõtteliselt toimus osa samas universumis nagu varasemate hooaegade episoodid Valerie 23 ja Mary 25, läbivaks teemaks oli aga liialt intelligentsete robotite loomine inimeste teenindamiseks ehk sisuliselt orjadeks. Ehk siis kui robot muutub iseenese olemasolust teadlikuks ja omandab emotsioonid, on ta samahästi kui elus ning seetõttu ei tohiks neid enam orjastada. Lõpuks on ju ka inimene olemuselt vaid masin ning see, et meie kehades toimuvad protsessid on orgaanilised ja mitte mehhaanilised, ei muuda neid kuidagi rohkem tõelisteks.


Jutt on pikale veninud, nii et vahekokkuvõttena ütleks, et tegu on kindlasti ühe minu lemmikulmesarjaga ja soovitaks seda kõigil vaadata. Kui edasi vaatan, siis kirjutan ka järgmiste hooaegade kohta. Ühtlasi ootan teie kommentaare. Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
Hubi
Kadett


Liitunud: 24 Aug 2006
Postitusi: 5

PostitusPostitatud: Kolm Nov 17, 2010 9:43 pm    Teema: Vasta viitega

Toredad meenutused, sest vaatasin sarja kunagi Soome TVst ja see Kuu lugu on väga hästi meeles, aga minu mäletamist mööda maailma lõpp ikkagi tuli.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Enterprise
one of a kind


Liitunud: 26 Nov 2004
Postitusi: 3240
Asukoht: Terra Firma

PostitusPostitatud: Esm Jan 24, 2011 10:10 pm    Teema: Vasta viitega

Hubi kirjutas:
Toredad meenutused, sest vaatasin sarja kunagi Soome TVst ja see Kuu lugu on väga hästi meeles, aga minu mäletamist mööda maailma lõpp ikkagi tuli.


Maailma lõpp õnneks siiski ei tulnud, kuigi vahepeal näidati animatsiooni sellest, kuidas leegid Maa ümbritsesid umbes nagu filmi Armageddon alguses pärast asteroiditabamust, kuid selle näol oli tegemist ettekujutusega.

Aga nüüd olen pärast mõningast pausi jõudnud ka viienda hooaja lõpuni vaadata. Üldise kommentaarina peaks ütlema, et senise kogemuse põhjal on sarja parimateks hooaegadeks siiski esimene ja teine, kus lood tundusid põnevamad ja kvaliteetsemad ning episoodide sõnumid mitte nii pingutatuna. Ka tehniline tase tundub nagu olevat kummalisel kombel hoopis kergelt alla käinud, kuigi võib-olla mängib siin teatavat rolli ka see, et Kanada DVD-del on alates 3. hooajast televisioonis eetrisse lastud versioonid, mida on mõningal määral kärbitud, mitte aga originaalid, millelt võiks ehk puhtamat pilti oodata nagu kahe esimese hooaja karbi puhul. Muuseas viiendast hooajast lisati ka uus introvideo, mis teoorias peaks nagu modernsem välja nägema, aga minu arvates toimis varasem oma sürrealistlike piltidega paremini ja see uus karjub pigem stiililt oma läinud sajandi viimase kümnendi päritolu.

Otseselt konkreetseid episoode, mis oleksid olnud eriti silmapaistvalt meeldejäävad, on suhteliselt raske välja tuua. See-eest oli jälle palju äratundmisrõõmu tuttavate näitlejate osas, kes varem või hiljem on muudes ulmesarjades kandvaid rolle mänginud. Mainiks siin suvalise valikuna ära näiteks sellised nimed nagu Marina Sirtis, Nathan Fillion, Michael Ironside, Louis Ferreira ja Torri Higginson. Võib-olla üks hooaja paremaid episoode oli Tribunal, mis oli huvitav ja suhteliselt liigutav käsitlus Holokaustist sci-fi võtmes. Näitlejatöö selles episoodis oli suurepärane ning teemakäsitlus ei mõjunud vaatamata selle temaatika prevalentsusele kulununa. Episoodi closing narration oli ilmselt selle hooaja parim:
Tsiteerin::
The wounds of war run deep, cutting across generations. But there is always the hope of healing, so long as there are souls among us whose hearts are more full of love than hate.


Nii-öelda kosmoseepisoodid sel hooajal eriti silma ei paistnud, parimaks võib ehk minu hinnangul nimetada episoodi Summit, mis jäi mulle peamiselt meelde juba eespool mainitud Michael Ironside'i osaluse poolest ning ka seetõttu, et episoodi lõpplahendus oli üsnagi ootamatu, aga samas ka sarjale omane. Ka üldiselt toonilt meenutas see episood pigem esimeste hooaegade paremaid osi ning nagu ka eelmainitud osal, oli sellelgi meeldejääv ja sisukas closing narration:
Tsiteerin::
Only with the realization that, what we share with our enemy is greater than what divides us, can peace ever be won.


Sotsiaalsete ja igapäevaelu seisukohalt relevantseid teemasid käsitlesid näiteks selliseid episoodid nagu Descent ja Stranded, millest viimane on selgelt Outer Limitsi võtmes lugu Spielbergi E.T-st. Selline episood nagu What Will the Neighbors Think tundus aga minu jaoks kuuluvat pigem sellisesse sarja nagu The Twilight Zone. Hooaeg lõppes järjekordse clip-show'ga, mis idee poolest võis seekord küll leidlik olla, kuid teostuse poolest jäi selgelt liiga igavaks.

Kokkuvõttes oli sarja viies hooaeg minu arvates selline keskpärane ja loodan, et kuuendas on keskmine tase natuke kõrgem, kuigi Amazon.ca lehel väitis keegi, et kuues on just kõige hullem hooaeg. Very Happy
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
Enterprise
one of a kind


Liitunud: 26 Nov 2004
Postitusi: 3240
Asukoht: Terra Firma

PostitusPostitatud: Laup Veeb 12, 2011 10:04 pm    Teema: Vasta viitega

Kuues hooaeg vaadatud ja tuleb rõõmuga tunnistada, et vähemalt minu arvates ei osutunud eelmises postis viidatud hinnang tõeks ning kokkuvõttes oli tegemist parema hooajaga kui seda oli viies. Mitte küll samal tasemel, kui olid esimesed paar hooaega, kuid keskmiselt olid episoodid huvitavamad.

Kohati jäi mulje, et mitmed episoodid olid inspireeritud tuntud ulmefilmidest, kuid ka need rääkisid kõik siiski oma loo ning laenatud olid ainult mõningad üldisemad elemendid. Toon siin näiteks kasvõi hooaja esimese episoodi Judgment Day, mis meenutas baaskontseptsiooni poolest tuntud Arnold Schwarzeneggeri filmi Running Man - ehk siis tegu oli telesaatega, kuhu saadeti süüdimõistetud vang. Mis aga episoodis juhtuma hakkas, ei omanud enam erilist sarnasust filmiga.
Teiseks näiteks tooks episoodi Nest, mis sarnanes oma eraldatud arktilise toimumispaiga ja ohu tõttu sellisele filmile nagu The Thing, kuid seegi kandis hoopis teistsugust ja vahest huvitavamatki sõnumit kui film.

Isiklike lemmikute hulka sellest hooajast nimetaks näiteks järgmisi episoode: esiteks Manifest Destiny, kus osales Täheväravast tuntud Michael Shanks ning mis oli põnev ja kergelt õudne kosmoselaeval toimuv lugu sarjale tüüpilise lõpuga ning teiseks näiteks Decompression, kus peaosas sarjast Babylon 5 tuntud Bruce Boxleitner, kes mängis USA presidendikandidaati, keda külaline tulevikust oli saabunud veenma lennukist alla hüppama. See oli hea näitlejatöö ja huvitava, kuigi natuke etteaimatava lõpuga episood.

Hooaja viimane osa, kahejaoline Final Appeal oli osaliselt clipshow ja osaliselt järg teise hooaja esimesele episoodile Stitch in Time, kus peaosa täitis taaskord suurepäraselt Amanda Plummer. Aga erinevalt varasematest seda tüüpi episoodidest oli seekordne teemakäsitlus tunduvalt huvitavam ja baseerus ühel George R. R. Martini tööl. Kohtuistungi vormis episood toimus tulevikus, kus kogu tehnoloogia ja teadusega tegelemine oli keelatud ning arutluse all küsimus, kas seda tuleks uuesti lubada. Lõppu spoilerdama ei hakka, aga tegu oli üsnagi põneva ning mõlemalt poolt argumenteeritud looga.


Aga ega midagi, tuleb jääda ootama, kuni seitsmes hooaeg piisavalt alla hinnatakse, et selle Kanadast Eestisse tellimine tollimaksu alla ei läheks. Very Happy
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Ulmefoorum.eu -> Ulmesarjad Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


Space Pilot 3K template by Jakob Persson.
Powered by phpBB 2.0.11 © 2001 phpBB Group