Enterprise one of a kind
Liitunud: 26 Nov 2004 Postitusi: 3240 Asukoht: Terra Firma
|
Postitatud: Teis Nov 09, 2010 4:24 am Teema: Voyageri 2. hooaeg |
|
|
NB! Teema on mõeldud VOY käesoleva hooaja episoodide üldiseks aruteluks. Teemas sõna võtmiseks ei ole sugugi nõutav kõigi episoodide kohta arvamuse kirjutamine. Kuna iga episoodi kohta eraldi teema tegemine ei ole praegu lihtsalt mõttekas arvestades foorumiliikmete väikest hulka, siis on selleks tarbeks nüüd lihtsalt hooaegade üldteemad.
Voyageri esimese hooaja teema
Voyageri kolmanda hooaja teema
Voyageri neljanda hooaja teema
Voyageri viienda hooaja teema
Voyageri kuuenda hooaja teema
Voyageri seitsmenda hooaja teema
Käes aeg teha väike kokkuvõte Star Trek: Voyageri teisest hooajast. Võrreldes eelmise hooaja teemaga keskendun siin rohkem konkreetsetele episoodidele, sest selles hooajas toimus mõningaid huvitavaid sündmusi, mis väärivad eraldi välja toomist. Teine hooaeg oli üldiselt parem kui esimene ning edasi arenesid ka mõned olulised tegevusliinid.
Uue hooaja esimene episood "The 37's" oli igati huvitav, kuid tagantjärele vaadates pani aluse ebameeldivale trendile, kus Voyager hakkas hämmastava sagedusega kohtama alfa-kvadrandist või lausa Maalt (või siis vähemalt nendega otseselt seotud) pärit nähtusi. Hiljem tuli näiteks episood "Tattoo", kus Chakotay kohtas tulnukaid, kes olid tema indiaanlastest esivanemaid õpetanud ning veel hiljem "Dreadnought", kus B'Elanna poolt modifitseeritud relvaplatvorm nüüd delta-kvadrandis pahandust tegi. Kõik need episoodid olid muidugi vaadatavad ja isegi head, kuid selliste ebatõenäoliste kohtumiste sagedus hakkas segama.
Teiseks jätkusid vastuolud kazonitega. Tahaks kohe alguses välja tuua ühe mind selle juures äärmiselt segava asjaolu: arvestades, et Voyager liigub ühes joones suhteliselt suure kiirusega Maa suunas, siis kuidas on võimalik, et nende teele pidevalt ühed ja samad kazonid ette jäävad? Nagu ma olen aru saanud, siis kazoneid ei ole tegelikult üldse eriti palju ning seetõttu on naljakas, et nende mõjuala on nii tohutult suur, et selle läbimiseks kulub Voyageri sugusel laeval üle kahe aasta. Positiivsena mainiks siin siiski seda, et selles hooajas toodi sisse läbi mitme episoodi ulatuv tegevusliin sellest, kuidas Tom Paris pidevalt hooletumaks ja allumatumaks muutus, kuigi tegelikult oli see Janeway ja Tuvoki plaan Voyageril pesitseva äraandja tabamiseks. Kazonite temaatika osas tahaks lähemalt välja tuua episoodi "Alliances". Esiteks tundus meeskonna järsku tekkinud huvi delta-kvadrandis omale liitlasi leida kuidagi tühjalt kohalt tekkinuna ning seega pastakast välja imetuna. Aga sisimas ma rõõmustasin, et nüüd on Voyageri meeskonnal ehk hea võimalus oma senist kurssi (mitte liikumise mõttes ) muuta ja pakkuda realistlikumat ja põnevamat teemakäsitlust. Kuid nagu oodata võis, kukub see katse haledalt läbi ning lõpus teatab Janeway uhkelt, et põhimõtete järgmine on nende olukorras veel eriti oluline. Mina ütleks selle peale nii, et Voyageri meeskonnal oli lihtsalt ebarealistlikult roppu moodi õnne, et nad said kogu aeg oma põhimõtteid järgida. Mis viib mind järgmise teemani:
Kui eelmise hooaja teemas rääkisin, et ma ei olnud tingimata nõus Janeway otsusega järgida täpselt Tähelaevastiku põhimõtteid ja eetikat, siis nüüd tahaks rääkida lähemalt episoodist "Tuvix". Minu arvates oli see episood äärmiselt kohutava sõnumiga ning põhimõtteliselt oli siin Janeway osas tegu millegagi, mida inglise keeles tuntakse kui character assassination. Kui Janeway oli seni kogu aeg rääkinud sellest, kui olulised on nii tema kui ka kogu meeskonna jaoks nende põhimõtted ning kuidas nendest ei taganeta, siis selles episoodis talluti need minu meelest täielikult jalge alla. Ja tegelikult mitte ainult Janeway, vaid ka kõigi teiste meeskonnaliikmete poolt. Nagu teate, oli tegelane Tuvix tekkinud transporteriõnnetuse tagajärjel, mis liitis Tuvoki ja Neelixi üheks isikuks. Seetõttu saab kindlalt väita, et tegemist oli siiski nende kombinatsiooniga, kelle iseloom ja isiksus said tuleneda vaid sellest, mis Tuvokis ja Neelixis juba olemas oli ning seega tuleks Tuvixi soovi elada tõlgendada ka kui Tuvoki ja Neelixi soovi. Kahjuks jäi episoodi lõpp niivõrd lühikeseks, et sellistele küsimustele mingit tähelepanu ei pööratud. Samuti ei pea vett Janeway väide, et "suremisest" keeldumisel määraks Tuvix surma Tuvoki ja Neelixi, sest nemad olid selleks hetkeks juba kadunud ja keegi ei tapnud neid, vaid tegu oli õnnetusega.
Põhimõtteliselt heitis terve meeskond kõrvale oma põhimõtted selle nimel, et oma kaks sõpra tagasi saada. Millise sõnumi peaks see siis nüüd vaatajatele saatma? Et põhimõtted loevad ainult niikaua, kuni nende täitmine mugav on? Et oma isiklike soovide täitmiseks on meil õigus tappa teine mõistusega olend? Pean siin silmas seda, et Kesi jaoks oli oluline Neelix tagasi saada ning Janeway pidas Tuvokit oma lähedaseks sõbraks. Kuidas ma saan edaspidi uskuda sõnagi nende põhimõtete kohta kõigi nende suust, kes Janeway tegevust vaikides pealt vaatasid ja kaasa kiitsid? Eriti inetuks tegigi kogu loo just see, et Janeway&Co ei langetanud seda otsust mitte Tuvok ja Neelixi, vaid iseenda heaolust lähtudes. Loomulikult võib seda ju vaadelda selle nurga alt, et lõpuks ometi käitusid Voyageri meeskonnaliikmed nagu võimatusse olukorda sattunud ja meeleheitel inimestele kohane, mida ma ju kogu aeg olen pooldanud. Vaid Doctor käitus vastavalt oma eetikakoodeksile ning ma imestasin, et ta kaptenit sellise teo peale tema kohustustest ei vabastanud. Aga võib-olla hologrammil pole siiski selliseid õigusi nagu "päris" laeva peaarstil. Kokkuvõttes: jah, see käitumine Janeway&Co poolt oli realistlik, aga absoluutselt vastuolus kõigi nende väärtustega, mida Star Trek on seni üritanud väärtustada.
Mainiks ära veel mõned huvitavamad episoodid:
"Resistance" - miinuseks see, et meid visati kohe sündmuste keskele ja seetõttu oli natuke raske alguses hoomata, miks ja kuidas Voyageri meeskonnaliikmed sellesse olukorda sattusid, kuid see episood jäi mulle eelkõige meelde vana hullu mehe Caylemi osas olnud Joel Grey väga liigutava etteaste tõttu.
"Threshold" - esiteks on raske uskuda, et üksikul tähelaeval suudetaks lahendada nii keeruline probleem nagu seda on kiirusel Wap 10 lendamine (kui kõigis universumi punktides korraga olemist saab lendamiseks nimetada), aga see pole veel midagi. See, et Paris ja Janeway lõpuks konnadeks muutusid ja kuskil planeedil veel hulga järglasi said, oli liigagi absurdne.
"Meld" - põnev osa, mis avas meile natuke Tuvoki mõttemaailma ning tutvustas uue tegelasena betazed Suderit, kes vaatamata mõrvariks olemisele kolmanda hooaja esimeses osas siiski kangelasliku lõpu leidis.
"Death Wish" - see episood oli tore eelkõige nostalgia mõttes, sest sai näha TNG-st tuntud Rikerit ja Q-d, aga tegelikult oli selle episoodi parimaks osaks siiski põnev filosoofiline külg oma elu lõpetamise üle otsustamise õigusest.
"Lifesigns" - sarnaselt eelnimetatud osale oli ka siin sarnane huvitav filosoofiline küsimus, kuid lõpplahendus oli vastupidine, sest naispeaosatäitja otsustas oma elu siiski jätkata. Mis oli ka tore, sest hooaja viimases osas nägime teda jälle. Aga rohkem oli see isegi Doctori inimeseks kujunemise episood.
"Deadlock" - huvitav osa eelkõige seetõttu, et lõpplahendusena jäi terveks see Voyager, mis esialgu kõvasti rappida oli saanud, kuigi esialgu näis loogilisena, et sündmused lähevad teist rada pidi. Mis siiski häiris, oli see, et episoodi lõpuks oli igalt poolt katkine ja suitsev laev jälle särav ja uus.
Kokkuvõttes hindaks teist hooaega kuue punktiga, mida on ühe võrra rohkem kui esimesel hooajal, sest lood oli põnevamad ja meeldejäävamad, kuigi mitte alati meeldivad.
Ootan teie kommentaare.
Täiendus: lisasin küsitluse. _________________ Administraator
It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us. |
|