[TrekRanger]

Seekord siis 8 puntki!

See episood oli väga hästi kirjutatud ja samuti tuleb meeles pidada Brent Spiner'i suurepärast osa Dr. Soong'ina, keda ma pean parimaks näitlejaks Star Treki ajaloos üldse.
Kindlasti tuleks välja tuua ka Soongi kavalus mängides Archeri tunnetega:
Ta ütles, et "su isa oleks võinud veel elada kui geneetiline manipuleerimine oleks lubatud olnud". Kuid siiski see meie kindlameelset kaptenit ei heidutanud.

Mulle meeldis ka Soongi "laste" jõu demonstratsioon, mille nad korraldasid Klingonite laeva üle võttes, effektid meenutasid Matrix'it.
Nende näitlemine jäi aga veidi igavaks ja ma loodan, et järgmistes osades suudetakse see viga parandada.
Eriti meeldis mulle selle osa pinge, mille tekitas üheksa meeskonnaliikme röövimine.
Väga lahedad olid ka rohelised Orion'id keda me nägime esmakordselt. .

Kaks puntki läheb hetkel maha, oodates midagi veel paremat järgmiselt kahelt osalt.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[Enterprise]

Ohh...wow!

Raske on täitsa öelda arvamust, see oli kohe....see oli kohe hea
Muidugi Brent Spiner säras igas stseenis ja oli teistest näitlejatest igati üle, kuid kõik olid suht head seekord. CGI oli seekord suurepärane, 22. sajandi klingoni Bird-of-Prey on väga cool (nägite neid toetustrosse?), samuti orionite laevad. Enterprise oli kuidagi harjumatu ja samas rõõmustav tervena näha, peale 3. hooaega, mis meie tähelaeva täitsa auklikuks räsis.
"Borderlandil" oli tõeline TOS'i feeling, aga natuke uuemas kuues. See on Star Trek, mida ma olen oodanud.

Tahtsin panna 9 punkti, aga näh, läks kogemata 10 . A no tühja kah, ega mul kahju pole .
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.