[Nielander]

Tegemist nüüdseks juba kolmekümne aasta vanuse USA ulme(niivõrd-kuivõrd)filmiga, milles psühhedeelsetest droogidest vaimustuses olev teadlane Edward Jessup (William Hurt) hakkab katsetama Mehiko indiaanlaste käest saadud seentega. Teadlane viib katseid läbi isolatsioonipaagis(floation tank), et välistada võimalikult palju väliseid mõjutusi. Ja juhtuma hakkab kõiksuguseid veidraid psühhedeelseid ja metafüüsika valdkonda kuuluvaid asju...

Film baseerub samanimelisel romaanil ja selles on kasutatud uurimustöid John_C._Lilly'lt, kes on küllaltki kuulus filosoof ja psühholoog(väidetavalt olevat tüüp ise taoliseid katsed teinud, kuigi arvan, et tulemus oli veidike teistsugune)...
Film on olnud suureks mõjutaks nii mõnelegi teisele filmilavastajale...

Avastasin selle filmi alles hiljuti puhtjuhuslikult, aga vaatamata oma vanusele ja alatekstile oli selle nägemine üks veider ja imelik(heas mõttes) kogemus...
Kes pole näinud ja kellele pakub psühhedeelne kultuur keskmisest enam huvi, siis selle filmi näol on tegemist kohustusliku vaatamisega...
_________________
When the spit hits the fan...

[Enterprise]

Teemast lähtuvalt otsustasin selle filmi ära vaadata. Ausalt öeldes on kommenteerimiseks suhteliselt raske sõnu leida ja tegu oli tõepoolest väga veidra kogemusega, sest midagi sellist pole ma varem näinud. Samas ma ei saa öelda, et see film mulle eriti meeldinud oleks, sest kohati pidin ma ennast tõsiselt sundima seda edasi vaatama ja nii kuluski mul ühe tunni ja neljakümne minuti pikkuse filmi vaatamiseks kokku ligi neli tundi. Esimene pool möödus eriti raskelt, hiljem suutsin juba pikemalt järjest vaadata, aga kindlasti ei ole tegu filmiga, mida ma lähiajal üle vaadata sooviks.

Idee sellest, et on olemas geneetiline mälu ning et mõistuse kaudu on võimalik sellele eksperimenteerides ligi pääseda, on ju iseenesest huvitav, aga paraku minu jaoks jäi film siiski igavaks ja mittekaasahaaravaks. Aga kindlasti soovitan seda vaadata, sest tõesti on tegemist omapärase filmi ja kogemusega ning arvestades kriitikute suhteliselt häid hinnanguid ei saa lasta ennast minu negatiivse alatooniga kommentaarist heidutada.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.