 |
Ulmefoorum.eu
See on foorum kõigile ulmehuvilistele Eestis!
|
| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
Enterprise
one of a kind
Liitunud: 26 Nov 2004
Postitusi: 3240
Asukoht: Terra Firma
|
 Postitatud: Kolm Märts 02, 2011 1:40 am Teema: Ulme lühijuttude võistlus |
 |
|
Et Ulmeühingu liikmed meie foorumisse infot jagama vist eriti tihti ei satu, siis igaks juhuks panen ise siia kirja, et:
| Tsiteerin:: |
Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia kuulutavad välja ulme lühijuttude võistluse. Parimatele rahalised auhinnad ning avaldamisvõimalus.
|
Täpsem info Eesti Ulmeühingu ulmeportaalis sellel lingil
Kui keegi siin kirjutab ulmet ja veel ei teadnud, siis proovige. 
_________________
Administraator
It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Wendelh
Veteran
Liitunud: 19 Jan 2005
Postitusi: 633
|
| Postitatud: Nelj Märts 03, 2011 2:58 pm Teema: |
|
|
Ohohooo.
Suur tänu teatamast, paras aeg sulelt roostet maha kraapida ehk... 
_________________
To take a chance on something that just might end up being the most profoundly impactful moment for humanity, for the history... of history.
|
|
| Tagasi üles |
|
|
Enterprise
one of a kind
Liitunud: 26 Nov 2004
Postitusi: 3240
Asukoht: Terra Firma
|
| Postitatud: Laup Mai 07, 2011 8:42 pm Teema: |
|
|
Nagu nähtub alljärgnevalt viidatud artiklist, siis on jutuvõistlus lõppenud ja võitjad auhinnad kätte saanud.
Ulmejutuvõistluse peapreemia pälvis Triinu Meres
http://www.tartupostimees.ee/?id=431355
| Tsiteerin:: |
Täna kuulutati välja kirjandusfestivali Prima Vista raames toimunud Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia ulmejutuvõistluse tulemused, esikoha pälvis Triinu Meres jutustusega «Joosta oma varju eest».
Esikoha preemiasumma oli 250 eurot. Teise koha võitnud Kadri Pettai sai auhinnaks 150 eurot ning kolmanda preemia saanud Maniakkide Tänav 100 eurot. |
_________________
Administraator
It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us. |
|
| Tagasi üles |
|
|
Wendelh
Veteran
Liitunud: 19 Jan 2005
Postitusi: 633
|
| Postitatud: Esm Mai 09, 2011 10:18 am Teema: |
|
|
Mul isegi oli midagi mustandi-laadset olemas, aga mitte kirjutamisaega. Njah, järgmine aasta uuesti?
Õnnitlen võitjaid.
_________________
To take a chance on something that just might end up being the most profoundly impactful moment for humanity, for the history... of history.
|
|
| Tagasi üles |
|
|
Enterprise
one of a kind
Liitunud: 26 Nov 2004
Postitusi: 3240
Asukoht: Terra Firma
|
| Postitatud: Esm Mai 09, 2011 12:24 pm Teema: |
|
|
EPL-i artiklis on ka loetav katkend võidutööst:
| Tsiteerin:: |
Joosta oma varju eest
Haavatu lamas koos laipadega põõsaste varjus, aga kärbsed olid ta muidugi sellest hoolimata üles leidnud. Lõhnas - nagu ta hiliskevadiste lahingute järel ikka lõhnab.
Lõikajal olid kaitsekindad juba käes. Parimat sorti, säärased, mida pole puudutades märgatagi.
Ka lõikaja sinine kombinesoon oli klanni tehnikute parim. Päris pagana hea.
Nõnda oli ta enamikust sõdalastest, keda ta aitas, paremini varustatud.
Vahel mõtles ta, kas nood sõdalased seda märkavad - ja kas nad vast panevad pahaks.
Aga enamasti ei olnud nad halvakspanu väljendamiseks vormis ja see ei lugenud palju nii ehk nii.
Ta tõrjus haavatu kõrvale põlvili heites sumisevad putukad eemale ning vaatas sõdurile näkku. See oli tüdruk, noor ja isegi kiivri iseloomutu kumeruse varjus hingematvalt ilus. Nii ilus, et lõikaja otsis automaatselt tema kaitserüült aadlimärki, sest tavaliselt ei sündinud nii kaunis nägu inimesega kaasa vaid oli plastilise kirurgia saavutus.
Kuid neiu kandis oma varjuhallil turvisel ainult Mieczyslawide alamseersandi punaseid paguneid ja hingas kahinal, suured mustad silmad lõikaja näole pööratud.
“Päevast!” kähises ta ja püüdis naeratada. Tema hambad olid verised.
Lõikaja võttis ümbrisest puhta patsu.
“Tere päevast sullegi,” vastas ta. “Hammusta seda!” Alamseersant pilgutas paar korda nõustuvalt silmi ja avas veidi suud.
Lõikaja lükkas patsu neiu hammaste vahele ning libistas ettevaatlikult sõrmed sõduri turviskombe kaelusesse. Hoidis tugevasti ja tõmbas teise käega parempoolse luku kuni põlveni lahti.
Seal, kus laeng oli kombinesooni sisse tunginud, olid lukk ja turvis ositi üksteisesse sulanud ja lõikaja pidi noaga kaasa aitama.
Sõduri keha tõmbus valust krampi. Lõualihased naha all paisusid, kui ta hambad kõvasti patsu vajutas, nii et see karje summutas. Lõikaja lausus lohutuse (“ma tean, et see on ebamugav, aga ma teen kiiresti” - sama sisseharjunud sõnad kui “tere päevast”), lülitas prillid sisse ning vaatas, mis lõhutud turvise all oli. Tema käed puudutasid kergelt küsitavaid kohti, laskmata end segada alamseersandi tagasi hammustatud oigamisest, ja ta arvestas mõttes kahjud ning kasud kokku.
Purustatud reis tasuks isegi lappimist ja kopsu lõhkunud ribimurrud ei olnud samuti lootusetud, aga teda oleks sellise kopsuga tõttu üsna jama konservida. Ning kuna vaagnaluu oli samuti mõrasid täis ja verekaotus suur ning tegu siiski lihtsalt klannitu allohvitseriga...
Lõikaja tõstis kombinesooni esiosa taas lõhutud ja verist keha katma.
“Sa oled koledasti pihta saanud,” ütles ta, lükkas prillid üles ja võttis ettevaatlikult patsu sõduri suust välja. “Ma saan sind aidata vaid ühel moel. Valu saab otsa ning Looja valgus ootab!”
Sõdur hingas kahinal – ilmselt kopsuvigastuse tõttu – hambad irevil.
“Vett,” palus ta karedalt. |
Allikas
_________________
Administraator
It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us. |
|
| Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
