[Enterprise]

Wikipedia
IMDB


Järg filmidele Predator ja Predator 2.

Predators ei ole kindlasti film, mis pakuks üllatusi. Aga see pakkus ligi kaks tundi väga korralikku actionit ning meenutas stiililt üsna tugevalt seeria esimest filmi, kus peaosas mängis Arnold Schwarzenegger. Mis saab olla loomulikult ainult hea.

Minu jaoks on filmi üheks tugevaks küljeks tegelased. Tõsi, neid on (vähemalt alguses) palju, mis üldjuhul tähendaks seda, et neid oleks raske üksteisest eristada ja meelde jätta, kuid Predators suudab nad kõik muuta omanäoliseks ja meeldejäävateks, isegi siis, kui neile tingimata kuigi kauaks ekraaniaega ei jätku. Samas tuleb tõdeda, et tegemist on väga klišeeliste tegelastega, aga sellise filmi juures ei ole see minu jaoks tegelikult miinus, vaid pigem midagi, mida oligi oodata ja popcorni-filmi kõrvale ma ausalt öeldes ei tahagi mingit sügavat psühholoogilist analüüsi. Tõsi, film üritas sisse tuua ka natuke filosoofilist arutelu, rõhutades seda, et sarnaselt neid küttivatele tulnukatele olid ka saagiks valitud inimesed ise nn kiskjad - nad kõik olid kas sõjaväelased, sõjakurjategijad või muidu kurjategijad. Aga pean ütlema, et seekord õnneks ei pööratud sellisele teemaarendusele liiga suurt tähelepanu. Ka lõpp on äärmiselt poliit- ning igat muud moodi korrektne, kuna ellu jäävad loomulikult üks mees ja üks naine.

Vaatamata sisulistele klišeedele (eriti filmi lõpus) oli Predators ikkagi põnev ning minu hinnangul ühtegi igavat kohta ei tekkinud. Sellele aitas kaasa ka väga korralik tehniline tase ning hästi lavastatud võitlusstseenid. Tuleb ka mainida, et filmi lõpp oli selline, mis nõuab järje tegemist, kuigi selles osas pole mingeid uudiseid kuulda olnud.

Originaalse Schwarzeneggeri Predatori fännidele soovitan seda kindlasti.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.