[Enterprise]

Seoses sellega, et ma paari tunni pärast Egiptusesse lendan (nagu ma juba ühes teemas mainisin), tekkis mul mõte teha teema reisimise kohta. Kui olete kuhugi minemas, siis võiksite siin teemas teada anda ja ka kogemusi jagada. Rääkige ka, kus varem käinud olete ja kommenteerige.
Kui nädala aja pärast tagasi tulen, siis kindlasti jagan oma kogemusi.

Seniks aga: olge korralikud ja ärge pahandust tehke!
Ja et minu tagasitulekuks oleks vähemalt 100 uut postitust!
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[FLT]

Ma suundun Itaalias praktikale, mis kestab 7 nädalat. Elamine pidi olema peredes, niiet saab "fun" olema Firma, mis meid "võtab" on Xena :d
Olen korra Venemaal käinud, Peterburis täpselmalt. Tagasi tahaks minna, see ei ole inetu ja halb linn, väga kena on
_________________
In the name of everything still holy to us

[casaya]

Käisin eelmise aasta oktoobris Põhja-Inglismaal. Hästi tore ja huvitav reis oli. Käisin näiteks Newcastle'is ja elasin koos perega ema sõprade juures ühes väikelinnas. Sai ka looduses käidud ja mitmeid vaatamisväärsuseid nähtud.
Tegime hästi palju asju lühikese aja jooksul. Siiani kõige parem reis oli.
_________________
The devil is real. I know, I built his cage.

[rincewind]

Olude sunnil olin 2 aastat Volga ääres kalmõkkia steppides, seetõttu olin näiteks arbuusikasvatuses päris kibe käsi Väga tolmune ja suviti kuum paik , kus õppisin tundma klaasitäie külma vee tõelist hinda... Ja 3 nädalat aastas , suve algul , sai ringi liikuda ainult marlimaskiga nagu mesinikud - mashka, meie mõistes mingid imeväikesed kärbsed või kihulased. Neid oli nii paksult , et piiras vaatevälja nagu must udu. Ruumi sisse minnes pidime üksteist vitstega puhtaks kloppima.
Seni kõige suurema mulje on mulle aga jätnud Pariisi ooperimaja hilisõhtul müstilises valguses, meie Estonia tundub kahjuks selle kõrval nagu võrgukuur. Öises Pariisis oli üldse lahe üksi kolada. ( tänu Eesti Päevalehele)
_________________
Pettumus on lootuse nukker lapsuke.-S.Vititski-

[becks7]

Kunagi ammu sai serenas ja muumimaal käidud ning Lätimaal ka oldud paar päeva.
_________________
...KeepB5AlivE...

"Only one human captain ever survived a battle with a minbari fleet... He is behind me, you are in front of me. If you value your lifes be somewhere else!" Delenn

[bitzete]

tegeltikult on suht karm olukord ma pole kordagi Eesti8st väljas käinud. Ja ainult kahel saarel olen ka viibinud Pakri saartel... Need kaks saart on midagi erilist. Päeval on nad küll täiesti tavalised. Nagu manner, aga öösel, kui vaatad Paldiski kohale, on see meeletult kena ja lummav. Seda vaadet ma ei unusta...
Muidugi tahaksin ka reisida ja värki särki, aga njah, pole niipalju võimalusi.
Ja enne jõule [sünnipäeva ajal] pidin minema päevaks Riiga. Reis jäi ära, sest üks rikas onu ostis minu pileti ise välja ja mina ei saanudki... Peale jõule pidime selle tasa tegema ja minema. Siis olid kohad täis... Uuel aastal pidime jälle minema, aga see inimene kelle kaudu me seda asja ajasime, ei saanud oma graafikusse lätti sõitu panna ... niiet jäi ära, aga kevadel, enne eksameid, lähme kindlasti
Aga Eestis on ka niimõndagi vaadatavat
_________________
I know what u did last summer...
I still know...

[velz83]

No käinud olen paar korda lätis, leedus, poolas ning kord soomes ja saksamaal. See suvi on ka plaanis väike automatk mööda euroopat teha, eks näis, mis välja kukub.
_________________
Isegi masendav reis on parem, kui siia saabumine.

[vicebarbar]

Enterprise, egiptusesse?
ära aja jama.. Lahe ju
Ise olen käinud ainult lätis, lido keskuses ja jurmala veepargis.. ega ma eriti reisida viitsigi, sest see võtab päeva lõpuks hinge täitsa võhmale ja hommikuti on suur peavalu.
_________________
Trust me, Im a Jedi.

[FLT]

Ma olen praegusel hetkel Padovas, linn on ääretult ilus. Öösel otsisime kursusekaaslase kodu, käisime mingi 20km maha ja lõime käega, läksime tagasi meie korteri peale. Korterit jagame moslemitega (meid 3, neid 5). Soovitan siia tulla, väga ilus linn on ja asjad pole ka absurdselt kallid.
_________________
In the name of everything still holy to us

[MobY]

[vicebarbar]

[FLT]

[Master Windu]

Olen käinud 3 korda Egiptuses, kord Leedus, Prantsusmaal ja Rootsis, 6 korda Soomes ja 2 korda Lätis.
Egiptus- Soovitan SOOJALT. Sealsed inimesed on väga sõbralikud ja lahked, kuid pealetükkivad.
Läti, Leedu, Soome- Ei midagi erilist.
Rootsi- Isiklik lemmik. Meeldib sealne seaduskord ja inimeste sõbralikkus.
Prantsusmaa- Super! Väga tore ja ilus maa.
_________________
Join to the Dark Side!
(Evil weasel laugh)
...oh and we have cookies and milk.

[Equ]

Tre,

Eh, ma arvan, et kõik kohad on toredad ja ilused seni kuni sa koju tagasi jõuad ja nendid, et kodus on ikka kõige lahedam.
Sarnaselt paljudega, meeldib endalgi reisimas käia ja seda eelkõige just mootorratta abil.

Equ
_________________
Live long and prosper!

[FLT]

Juhuu, sain läppariga netti Xenas

avastasime suure wifi ala mis on kaistmata
_________________
In the name of everything still holy to us

[Enterprise]

Nonii, aeg vana võlg ära maksta. Lubasin teema alguses, et kui Egiptusest tagasi tulen, siis jagan kogemusi. Nüüd olen juba pea 2 nädalat Eestis tagasi, aga lubadus veel täitmata, nii et, siin see jutt nüüd on:

Äralend oli 18. märtsil, täiesti inimlikul kellaajal kell 10 hommikul. Väljalend jäi siiski natuke hiljemaks, sest lennuk hilines pisut. Minu kui lennukihuvilise seisukohalt siis paar sõna ka lennu enda kohta: Lennukiks oli AMC Airlinesi McDonnell Douglas MD-83, mis ei olnud just kõige värskema ilmega, aga et ma polnud seda tüüpi lennukiga varem lennanud, siis olin rahul. Lennukisse astudes panin esmalt tähele kuskil vaikselt mängivat araabia muusikat ja oma õuduseks väga kitsaid istmevahesid. Tšarterlennukite puhul on see muidugi tavaline, sest nende kompaniide ülesandeks ongi võimalikult palju raha teenida ja seda saab teha, kui lennukisse võimalikult palju istmeid toppida. Küllap olen vist Estonian Airi (suhteliselt) laiade reavahedega liialt ära harjunud. Aga vedas! Minu koht oli varuväljapääsu kõrval ja nende ridade vahed on alati oluliselt laiemad, et inimesed hädaolukorras õhusõidukist ikka kergemini välja pääseksid. Üldlevinud poliitika kohaselt pannakse nendele kohtadele üldjuhul usaldusväärsed täiskasvanud meeskodanikud, et võimaliku jama korral probleeme ei tekiks. Igaks juhuks siin enda arvele komplimenti kirjutama ei hakka, pigem oli see juhuslik õnn. Sain jalad mugavalt välja sirutada ja end mõnusalt tunda. Nujah, ega lennuk ise seest ka väga korralik välja ei näinud, ikkagi suhteliselt päevinäinud ja varuväljapääsu tihendid olid kuidagi ebaühtlaselt välja punnitamas. Lend ise kestis umbes 5 tundi, pikkust oli vist kuskil 3500 kilomeetrit, kui õigesti mäletan. Lendamise juures on mu lemmikosaks just õhkutõus ja väga lahe on kõrgelt maapinnale vaadata. Võrtsjärv ja Peipsi järv tundusid sealt ülevalt nii pisikesed ja lähestikku... maapinnalt on seda raske ette kujutada.
Nagu korralikul lennul ikka, anti ka süüa. Aga kurat, minu pakis puudus nuga! Teistel oli muuseas. Nujah, eks ma siis püüdsin neid loomalihatükke (islamiriikides sealiha ei sööda) kahvli otsast järada...

Aga OK, ma olen juba niipalju sellest rääkinud, et lähme edasi Egiptuse enda juurde, mis ju tegelikult ka reisi eesmärgiks oli. Sihtkoht oli linn nimega Hurghada, mis asub Punase mere ääres. Lennujaam erilist muljet ei jätnud, nii et need, kes Tallinna lennujaama laidavad, võtku teadmiseks, et maailmas on tunduvalt hullemaid kohti. Linn koosneb kolmest osast (vanalinn, kesklinn ja hotellide osa) ja on umbes 40 kilomeetrit pikk, kuid laieneb pidevalt. Linnas sõites pole võimalik näha kohta, kus ei oleks mõnda poolikut maja või kraanat püsti. Erinevalt teisest tuntud kuurortist Sharm-el-Sheikist ei ole Hurghada puhtalt turistide jaoks ehitatud, vaid seal elavad ka kohalikud inimesed.

Meie hotell oli Desert Rose, mis paiknes uues hotellide linnaosas ja oli keskusest umbes 15 kilomeetri kaugusel. Hotellil oli küll 5 tärni, aga et Egiptuses pole mingit ametlikku hindamissüsteemi ja tärnide arvu määrab hotelli omanik, siis... no võite isegi arvata. Ei tegelikult pole midagi ette heita, nagu kõik hotellid seal, oli ka Desert Rose ümbritsevast keskkonnast täiesti eraldatud ja tohutult suure territooriumiga, kus oli palju hooneid, 3 suurt basseini ja privaatrand, mis asus pisikese tehisliku kaevatud lahe ääres.
Esimesel päeval suurt midagi tegema ei hakanud, oli väike infotund ja restoranis õhtusöök. Nagu ma juba mainisin, minu meelehärmiks islamimaades sealiha pole ja lihaga olid seal üldse kummalised lood - enamasti polnud seda üldse ja kui oli, siis ei kõlvanud see üldiselt suhu pista (vähemalt välimus oli selline ). Aga hotellile omaselt on kõik kraam, mis hinna sisse ei kuulu, üsna soolase hinnaga, seega tuli suunduda väikesele kaubandusretkele majutuspaiga väravatest välja. Seal sai siis tunda, kuidas Araabiamaades kauplemine käib - üsna ekstreemne koht vaiksele ja tagasihoidlikule põhjamaalasele, kes on tulnud vaid veepudelit ostma. Samas tuleb siiski märkida, et vaatamata pealetükkivusele on araablased tegelikult väga sõbralikud ja ohustatuna ei tasu end küll tunda.

Teine päev kulus üldiselt basseini ääres vedelemisele, sest ega jalutama pole hotelli territooriumilt välja kuskile minna. Hotellid ongi seal nii ehitatud, et puhkaja ei peaks sealt nädala jooksul jalgagi välja tõstma - pettuste vältimiseks ei kasutata ka sularaha, iga ostu peale kirjutatakse su toa arvele tšekk ja koguarve tuleb maksta alles lahkudes. Muidu hea süsteem, ainult et jookide tarbimise osas tuleb tähelepanelik olla, sest muidu võib märkamatult nädala lõpuks suur üllatus koguneda. Alkoholiga on ka nii, et seda müüakse vaid turistidele, kuna islami järgi on sellise koleda aine tarbimine keelatud. Kohalikku õlut siiski toodetakse, aga minul seda maitsta ei õnnestunud.
Õhtul oli Hurghada linnaeksursioon, kus mõne tunni jooksul näidati kätte tähtsamad kaubandus- ja söögikohad, samuti käisime ühe mošee juures ja koptide kirikus. Koptid on nimelt üks kristlaste sekt ja nad moodustavad Egiptuse elanikkonnast erinevatel andmetel ~10%. Tegevus tänavatel oli tõsiselt elav ning kohalikel juhtidel on kombeks niisama pidevalt signaali lasta, mis kohati närvidele käima hakkas. Meie igatahes oma reisi jooksul omal käel sellesse piirkonda ei naasnud.

Järgmine mainimist vääriv sündmus oli teisipäeval, kui sõitsime merele laevareisile. Kirjade järgi pidi see olema allveelaevareis, kus näeb Punases mere kasvavaid koralle ja sealset kirevat kalastikku. Olgu öeldud, et korallide puutumine ja nende maalt välja viimine on rangelt keelatud ja trahvid võivad olla päris suured. Sadamasse jõudes tabas ebameeldiv üllatus, kui nägime täiesti tavalist kaatrit ja mõtlesime juba, et oleme petta saanud. Siiski, õnneks selgus, et see laev oli vaid meie viimiseks sellele allveelaevale, mis seisis kaugel mere peal. Tegelikult oli seda paadikest allveelaevaks nimetada muidugi palju, pigem oli see lihtsalt sügava põhjaga paat, mille pealmine osa kunagi vee alla ei lähe; näiteks Maltal õnnestus mul kunagi tõelise allveelaevaga sõita. Aga tuur oli iseneesest väga lahe, selge vesi oli täis kirevaid kalu ja koralle, mida oli kindlasti tore vaadata, ainult et laevas sees oli väga kitsas.

Kolmapäeva hommikupoolikul sai muidugi, nagu juba tavaks kujunenud oli, basseini ääres pikutatud ja külma Pepsit manustatud. Basseini ääres olin ma peamiselt seetõttu, et Punase mere vesi on väga soolane ja kuna liivane rand mulle lihtsalt eriti ei meeldi. Peale lõunat aga algas ekskursioon kõrbesse beduiinide asulasse. Beduiinid on kõrbes elavad inimesed, keda tänapäevaks pole palju järgi jäänud ja filmidest tuttavaid rändbeduiine ei eksisteeri enam peaagu üldse. Egiptuse valitsus toetab ka nende paikseks jäämist ja on rajanud kõrbesse selleks otstarbeks kaeve. Selline 'pärismaalaste õhtu' ei kõla ehk väga huvitavana, aga tegelikult oli see väga lahe ekskursioon, alustades juba pikast džiibisõidust läbi kõrbe, kus puuduvad igasugused sissesõidetud teed (ok, midagi siiski on) ja on ainult liiv ja kivid. Olgu öeldud, et Sahara kõrbe osa, mis jääb Niilusest ida poole (seal olime ka meie) kannab nime Araabia kõrb ja on olemuselt kivikõrb - liivadüüne seal pole, on vaid mäed ja kiviklibu. Tee peal tehti ka paar peatust, üks keset kõrbe, kus oli võimalik jälgida miraaži. Tõepoolest, jäi mulje, nagu oleks kaugel olnud mingi veekogu, kuigi tegelikult olid seal muidugi samasugused kivid nagu igal pool mujalgi. Kuigi kõrbes on üsna kõrge temperatuur, ei ole see siiski liiga kurnav, sest õhk on väga kuiv. Teine peatus oli kohas, kus keset kõrbe mägede vahel kasvas paar puud - suhteliselt kummaline vaatepilt on keset laia mitte midagit järsku rohelist puud kasvamas näha.

Beduiinide külla jõudes sai tutvuda nende eluoluga, ehk siis näide sellest, 'kuidas elatakse 21. sajandil'. 'Majad' on väga algelised, kõigest mingist roost seinad ja õhuke katus, puuduvad igasugused arenenud tsivilisatsiooni tunnused, millega me harjunud oleme. Peale seda lühitutvustust saime sõita kaameliga, mis oli suhteliselt omamoodi kogemus ja füüsiliselt üsnagi kurnav. Võib-olla olin ma liiga krampis, aga nii vähemalt tundus. Kaameli selga ronides ja maha tulles tuleb aga ettevaatlik olla ja kõvasti kinni hoida, sest kaamel tõuseb kõigepealt tagajalgadele (need on tal tugevamad) ja alles siis esijalgadele. Jutt kaameli sülitamisest ei vasta kõrbekaamelite puhul aga tõele, sest see tähendaks veekaotust ja kõrbes on vesi teadagi piiratud ressurss. Järgnes õhtusöök ja kohaliku 'meeskoori' esinemine, mis venis suhteliselt pikale, kuigi esitati ainult ühte laulu. Nimelt ei tahtnud see kuidagi ära lõppeda.
Tagasiteel, kui oli juba kottpime, tehti keset kõrbe veel üks peatus, et tähti vaadata. Ma pean tunnistama, et sellist vaatepilti pole ma kunagi varem näinud. Kes tuleb ütlema, et on Eestis mõnes maakohas taevasse vaadates ka palju tähti näinud, võib oma argumendi kohe unustada, see lihtsalt pole võrreldav. Võimatu on taevas leida kohta, kus tähte poleks, taevas on nii võrratult selge. Minu jaoks oligi see tegelikult antud ekskursiooni parim osa.

Beduiinisafarilt jõudsime tagasi üsna hilja, aga järgmisel hommikul tuli tõusta juba kell 5, sest eest ootas sõit Luxorisse, kus paikneb hulgaliselt arhitektuurimälestisi ja mis oli pikka aega Vana-Egiptuse pealinn. Teekonnal sai selgemaks, milline riik Egiptus siis õieti on. Valitsus seisab seal eelkõige politsei ja sõjaväe najal ning liikumisvabadusega on nii, nagu on. Turvalisuse tagamise eesmärgil ei ole turismibussidel lubatud üksinda sõita ja seetõttu, väljuvad kõik bussid Hurghadast Luxorisse kell 7 relvastatud eskordi saatel. Kalašnikovidega relvastatud mehed sõidavad nii konvoi ees, keskel kui ka taga. Sellised meetmed ei ole siiski täiesti põhjendatamatud, sest islamiäärmuslased, kes ei ole rahul kehtiva võimuga, on korraldanud mitmeid terroriakte turistide vastu. Kuigi minul tekkis küll selline mõte, et kas nii suur konvoi, kus vähemalt 100 bussi on, endast mitte tunduvalt kergemat sihtmärki ei kujuta. Siinkohal tulekski ära mainida, et Egiptus on ilmalik riik ja Araabiamaadest üks liberaalsemaid, kus ei kehti islamil põhinevad seadused. Samas on suur osa elanikkonnast vaesed ja rahvastiku juurdekasv on kiire - nii ollakse kergesti mõjutatavad islamiäärmuslaste lubadustest. Ka kohalike elanike liikmisvabadus on piiratud, teedel asuvad kontrollpunktid, kus tuleb aru anda, kes sa oled ja mida sa siit (kus iganes 'siin' on) otsid.

Tee Luxorisse oli umbes 280 kilomeetrit ja läbitud sai see umbes 4-5 tunniga. Esimene peatus oli Kuningate Orus, kus asuvad paljude vaaraode hauakambrid. Üks tuntumaid vaaraosid on kahtlemata Tutanhamon, kuid tegelikult oli ta Egiptuse ajaloos täiesti tähtsusetu valitseja ning ta sai kuulsaks vaid tänu oma surimaskile, mis jäi eurooplaste avastada ega olnud hauaröövlite poolt varem ära varastatud. Tema hauakambrisse me ei roninud, sest selle eest oleks võetud eraldi üsna suur summa ja pealegi ei pidavat see eriti võimas olema. Käisime kolmes hauakambris, millest Ramses II oma kõige meeldejäävam oli. Põhiliselt jäi mulle sellest kohast aga meelde tappev palavus, sooja võis päikese käes olla vähemalt 50 kraadi. Muuseas, giidi sõnul olevat seaduses kirjas, et üle 48 kraadiga ei pea inimesed tööle minema, aga kui selline temperatuur tuleb, siis ilmateade ei tohi seda kunagi öelda, sest siis oleksid inimesed terve suve kodus ja majandusele see arusaadavalt hästi ei mõjuks.

Teine peatus tehti Deir-el-Bahri ehk vaarao Hatšepšuti (ta oli naine) hauatempli juures, mis oli tunduvalt võimsama väljanägemisega, kui varjatud Kuningate Org, kuid ka seal lõõskas päike otse lagipähe... hea, et päikesepistet ei saanud. Vaatasime ka Memnoni kolosse, mis on kaks suurt vaarao Amenhotep III kuju. Erilist muljet need lagunenud kuju just ei jätnud, aga nuh, ajalugu peab ju hindama. Järgnes paadisõit Niilusel, mis oli tunduvalt kitsam, kui ma eeldasin, kuid oli siiski meeldivaks värskenduseks, sest jõel puhus mõnus jahe tuul. Peale seda oli lõunasöök ning hiljem külastasime Karnaki templit, mis minu jaoks oli selle linna kõige huvitavam ning muljetavaldavam koht.

Peale väljasõitu Luxorisse jäigi veel vaid üks päev, mille jooksul ma midagi erilist ei teinud ja vedelesid hommikupooliku basseini ääres. Pärastlõunal otsustasin ema mahitusel siiski ka mereranna ära proovida. Polnud viga, vesi oli soe nagu supp ja põhi puhas, aga rannale kuivama tulles tiriti mind hotelli animatsioonitiimi poolt võrkpalli mängima. Seda ma pärast kahetsesin, sest tegin endale päikesega liiga; paar päeva oli valus liigutada.

Jutu alguses ei maininud ma ilma asjata, et lend Egiptusesse oli inimlikul ajal. Nimelt, tagasilend pidi algama öösel kell 4, mis tähendas, et buss hotelli juurest lahkus 1:45. Needless to say, sel õhtul polnud mõtet magama minna ja oma valutava naha tõttu poleks sellest nagunii midagi välja tulnud. Lennujaamas oli siiski üks meeldiv üllatus, nimelt meie lennukiks oli uhiuus, vaid nädalapäevad vana Boeing 737-800, mis isegi lõhnas uuena. Istekohaga seekord ei vedanud, põlved olid eesistmes kinni. Aga iga hea juures on ka midagi halba, väljalend hilines poolteist tundi, sest väidetavalt pidi Tallinnas hirmus lumetorm olema. Tallinnas maandudes aga siras taevas päike ja värskest lumesajust polnud mingit märki. Arvatavasti oli tegu mingi jamaga Lennart Meri matustele saabuvate väliskülaliste tõttu.

Vot, selline raport siis. Jutt sai pikk, aga see-eest põhjalik. Loodan, et keegi selle ka läbi lugeda jaksab. Egiptuse-reisist jäid suveniirideks T-särk, poolenisti pealesunnitud lõhnaõli, ripats minu eesnimega hieroglüüfides ja loomulikult palju-palju toredaid mälestusi.
Püramiidide juurde ei jõudnud, sest Kairo jäi liiga kaugele, aga midagi peab ju ka järgmiseks korraks jääma.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[MobY]

Enterprise reis või olla päris põnev. Ise olen oma elu jooksul Rootsis käinud, millest on möödas 10 aastat.

Kuna nüüd on kevad tulemas, siis mul toimub eskursioon Läti, Leetu.

[AlienX]

[Sigma]

Viimati sai välismaal käidud Türgis. Ja see oli ka 10 aastat tagasi. Ma ei tea kuidas seal olukord praegu on, kuid mulle igatahes meeldis. Ilm oli suurepärane (selline hea lõunamaine 25-30 kraadi), puhkuseks hea paik. Hotell oli õnnestunud (kui mälu ei peta, siis oli 4 tärni ja need tärnid olid küll väärikalt välja teenitud, suurepärane hotell), söök hea. Kui selle ajaga midagi väga muutunud pole, siis puhkusesihtpaigana soovitaks Türgit küll.
_________________
Happiness makes up in height for what it lacks in length. - Robert Frost
http://aeneafilmid.blogspot.com/

[FLT]

Suurepärane uudis on see, et me saame Xena (www.xena.it) rahadega Rooma
_________________
In the name of everything still holy to us