[MC-PePe]

Ma toon vana teema tagasi... Matrix on üks mu lemmik filmidest. Matrix Revolutionsi juures meeldis mulle kõige rohkem need Agent Smithiga kohad... eriti lõpus kui ta Neole loengut pidas. Top lemmikud oleksid siis
1. Twins (need valged vennad matrix reloadedist)
2. Agent Smith
3. Neo

Potterist niipalju ,et me sõbraga siiamaani irvame selle üle... Potter on lihtsalt nii naljakas film. Üks kõige naljakamatest oli kolmandas osas kui Potter karjus "HE WAS THEIR FRIEND" see oli lihtsalt nii lame ja naljakas ,et me sõbraga kasutame seda lauset igal pool.

Tagasi teema juurde - Filmidest võibolla kõige vähem meeldiks kolmas osa... see oli suht nõme ,et need võimed olid Neol ka päris maailmas. Esimene osa oli kõige loogilisem... teises hakkas juba nati imelikuks minema ja kolmandas oli see lihtsalt nõme ,et Neo nägi isegist ,et tal polnud silmi või siis see Smithi asi kuidas ta päris maailma tuli.
Matrix paneb suht mõtlema ka... miks tahtsid inimesed matrixist välja tulla?? Kui ma teaksin ,et päris maailm on selline sit*a auk ja see "ViRtUaAlNe" maailm kus ma olen on ilusam siis pole kahtlustki kumma ma valiks. Siis veel see asi ,et kuidas kogu see kamp teadis ,et nad on nüüd päris maailmas... äkki ka see maailm kus nad olid on robotite loodud. anyway film oli hea ja võiks edasi rääkida siin

üritage aru saada

ette tänades

[Wendelh]

[TrekRanger]

Mina vaatasin hiljuti just teise osa ära ja kolmas ootab praegu vaatamist, ei ole praegu selle vaatamiseks mingil põhjusel motivatsiooni leidnud.
Kahtlemata on Matrixis väga head eriefektid ning samuti on põhiidee väga huvitav, kuid ma ei ole filmist kunagi eriti palju lugu pidanud.
Võibolla on põhjus selles, et ma ei hinda tavaliselt filme nii palju efektide ja möllu põhjal, vaid pigem selle põhjal, kuidas filmi mõte minuni tuuakse.
Seega leian, et Matrix võiks olla veelgi parem, kui nende efektidega päris nii palju liialdatud ei oldaks.

Muidugi oli filme põnev vaadata ja vaatan kindlasti ka kolmanda ära, kuid nagu ma ütlesin, ei ole Matrix minu jaoks. Hinnata ma seda ei oskagi.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[Trash]

Leidsin, et on olemas peale Dezionised´i veel üks The Matrix Reloaded´i ja The Matrix Revolutions´i kokkumiksitud versioon nimega Matrix Squared. Fän made edition´i on lisatud stoori sujuvuse mõttes veel lõike mängust ja Animatrix´ist. Matrix Squared omab aga omakorda puhastatud pildikvaliteediga reliisi The Matrix Squared - Revised Edition. Leida võib hästivarustatud torrentsaitidelt.
_________________
Iron Man transforms into cyberkinetic gun.

http://trash-can-dance.blogspot.com/

[Jon Snow]

Aga mina loen just Grant Morrisoni koomiksisarja "The Invisibles". Matrixiga seob seda selline "tähtsusetu" asjaolu, et Matrixi esimene film on praktiliselt puhtalt Invisibletest maha viksitud, loomulikult ainult väike osa, sest Invisibles on mastaapsem, laiahaardelisem ja paranoilisem, kui Matrix üldse kunagi oli.
Autor Grant Morrison muide on asjaga täiesti kursis, ja imelikul kombel ise üsna rahul otsese plagiaadiga. Enamgi veel, The Invisibles viimastes osades (sari lõppes aastal 2000) mainib ta ise ka Matrixit ja küllaltki positiivses võtmes.
Any publicity is good publicity?
_________________
Lord Jon has spoken!

[ordzo]

Nende efektidega on selline asi , et need sugugi tegelikuilt ei sega sest
mõtleme väheke kus need tegevused seal põhiliselt aset leiavad.
Tegelaste mõtetes. Miks siis ei võiks Neo ja muud tegelased seal lennat .
Võibolla on nad oma lapsepõlves uimastavalt palju sirvinud n.
supermanni koomikseid ja elavad nüüd seda välja.
No kas teie pole siis oma unenägudes võibolla veelgi segasemaid asju näinud ?

Kui nüüd rääkida milline film neis nagu kõige rohkem meele järele on siis
ma ise leian et paremini istub oopis Animatrix'i osad lood. Matrixi triloogis
saame adu kogu loost ja õhkonnast aga seal animatrixi lugudes näeme
kuidas siis ikkagi see elu seal arvutiunenäos igapäevaselt käis.

[Anomaly]

Päris vana teema. Jäin vist liitumisega "natuke" hiljaks.

Matrix meeldib mulle väga. Praegu on see üks minu lemmikfilmidest.
Käisin seda sügisel kinos vaatamas, kui näidati kõik kolm osa järjest.
Esimene osa meeldib kõige rohkem, aga ega Reloadedil ka midagi viga ei ole.
Revolutionsis näidati liiga palju pärismaailma ja liiga vähe Matrixit.

Hindan siis järgmiselt:
Matrix 10/10
Matrix Reloaded 8-9/10
Matrix Revolutions 7/10 Muidu paneks 6 punkti, aga lõpp oli epic.

Lemmiktegelased olid Neo ja Smith.
Tavaliselt mulle filmide kurikaelad ei meeldi, aga Smith oli üle mõistuse stiilne.

Siin teemas imestati, miks nii paljudele Harry Potteri filmid meeldivad.
Mina olin suur Potteri raamatute fänn. Filme läksin vaatama, sest tahtsin näha, kuidas need lood kinoekraanil välja näevad,
et siis oma ettekujutust ja filmi võrrelda.

[TrekRanger]

Kuna minu viimasest postitusest antud teemas on juba päris pikk aeg mööda läinud, siis tuleb tunnistada, et oma viie aasta tagust arvamust lugedes hakkab veidi piinlik.
Esimest korda sai filmi vaadatud vist 1999. või 2000. aastal kinos ning hiljem on seda nähtud vaid televiisori vahendusel.

Vaatasin nüüd mõttega ja kriitiliselt Matrixi esimese filmi blu-ray pealt üle ja tuleb tõdeda, et arvamus on päris kardinaalselt ümber kujunenud. Muidugi oli väga meeldiv vaadata 1999. aasta kohta revolutsioonilisi eriefekte ja suurepärast filmitehnika kasutamist HD formaadis, kuid samas hindasin oluliselt ümber ka filmi sisu.
Kui rääkida lühidalt filmitehnikast, siis visuaalefekte, mis puudutasid aja pidurdumist ja kaamera liikumist ümber aeglustunud sündmuste, oli lausa nauding vaadata ja see nõudis tegijatelt kahtlemata väga korralikku tööd.

Rääkides sisust. Kuigi Matrix ei ole täiesti originaalne leiutis ja ideid on ammutatud isegi Kreeka filosoofidelt (nagu Platon), oli tervik kahtlemata uudne ning linateoses esile toodud ideed väga intrigeerivad. Üle vaadates avastasin filmist veel palju väikseid detaile dialoogides, mis olid enne kahe silma vahele jäänud ning need andsid kahtlemata üldisele elamusele väga palju juurde.

Kui Matrixi filmi piisavalt süvenenult vaadata, siis leiab sealt mitmeid huvitavaid üldfilosoofilisi seiku ning tänu põnevale tegevustikule ei mõju nad lihtsa jutustusena. Ei hakka siin nüüd palju konkreetseid näiteid tooma, kuid ühe seigana võiks välja tuua näiteks inimese eksistentsi mõtte puudutamise.

Kokku võiks võtta Matrixi nii: Põnev ning visuaalselt nauditav tegevustik, mis ei jäta kõrvale ka veidi sügavamaid teemasid, mis üldiselt ulmefilmides käsitlemist ei leia.
Endiselt pole tegu päris minu lemmik ulmefilmiga, kuid võin julgelt öelda, et olen hakanud vähemalt esimest filmi märksa kõrgemalt hindama ning austan tegijate saavutusi. Ka näitlejad andsid filmis endast parima ning isiklikeks lemmikuteks olid agendid ja Morpheus.

Mis puudutab aga filmi peamist teemat ehk inimeste eksisteerimist masinate poolt loodud virtuaalses maailmas, siis see anti väga realistlikult edasi ning tegelikult leian ennast iga kord pärast filmi vaatamist mõtisklemas näilise ja tegeliku reaalsuse küsimuse üle. Nii veenvalt suudavad mõjuda vähesed linateosed.
Meeldivalt õõvastava efekti andsid ka kaadrid inimeste loomisest suurtel väljadel ning surnute kasutamine elavate toitmiseks (taaskord asjaolu, mis jäi esimest korda vaadates täiesti kahe silma vahele).
Vahepeal tekkis mõte, et film võib olla meie tulevikust ehk filmi maailm oli mõeldud kui meie praeguse maailma taasloomine matrixi kujul järgmisel või ülejärgmisel sajandil, kuid tundus, et selle teooria ümberlükkamiseks oli liiga palju vihjeid meie praegusele maailmale (deja vu kui agentide poolsest matrixi muutmisest tulenev nähtus jne.). Antud asjaolu lisab muidugi vürtsi filmi mõjuvusele.

Kuna esimene film jättis nii hea mulje, siis ootan põnevusega, et mis efekti jätavad nüüd üle vaadates Matrixi järgneva kahe filmi blu-ray versioonid, mille vaatamine mul järgmisena kavas on.
Pärast teise ja kolmanda osa vaatamist kavatsen ka siia veel ühe kommentaari lisada.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[SinkaVonka]

Matrix on film, mis mind kui ulmefänni üle kümnendi defineerinud on. Pean seda ulmeklassikaks ja üheks oma lapsepõlve lemmikfilmiks. Kindlasti ei hoomanud ma 10 aastat tagasi filmi filosoofilist tagapõhja ja võib-olla isegi mitte kõiki süžee nüansse, aga see oli minu jaoks elumuutev kogemus. Mäletan, et aasta hiljem lasin vanematel osta filmi VHS kasseti (mis mul ikka veel alles on kuigi videomakk sai DVD mängijaga asendatud juba 7 aastat tagasi). Ma ei oska isegi kirjeldada kui palju too lint vatti sai.

Ma mäletan väga selgelt 2003. aasta kevadet kui ma Matrixi ametlikult leheküljelt kõik võimalikud Reloadedi trailerid alla laadisin ja ma ei tea mitu korda neid üle vaatasin. Üks sõber laenas ka veel Enter The Matrix mängu, mis sai ka suure innuga läbi mängitud. Tegelikult olin Matrixi järgede kohta juba aasta aega netist lugenud, sealt areneski vist minu huvi filmiteemaliste arutelude vastu. Praegu on raske uskuda, et olin siis kõigest 13-aastane, minu inglise keele oskus pidi igatahes selle vanuse kohta jõle kõva olema (inglise keele kallakuga kool ja väga varases eas inglisekeelsete filmide vaatamine olid muidugi kohe kindlasti abiks).

Mul on üldiselt vääggaa halb mälu, aga ma mäletan seda päeva nii hästi kui ma sõpradega koos 2. filmi kinos Ekraan vaatamas käisin ja samuti päeva, mil sai sügisel 3. filmi vaatamas käidud. Mida ma arvan siis Matrixi järgedest? Juba siis oli mul tunne, et järjed ei olnud nii head kui originaal ja mul läks veel aastaid, et täpselt paika panna, mis mulle pettumuse valmistas. Ma ei hakka väga pikalt mulisema, aga põhiliseks probleemiks on see, et Matrix ei vajanud järge. Film lõppes intelligentse ja lihtsa sõnumiga. Järjed aga õõnestasid seda, mis oli juba loodud. Kindlasti võib siinkohal süüdistada ka minu enda liiga kõrgeid ootusi, aga minu arust leidis aset märgatav taandareng. Süžee ei olnud enam nii fokuseeritud, osadel tegelastel ei olnud kuigi palju teha ja isegi action tundus olevat ülepingutatud....puudus paranoia ja ohutunne, mis esimeses filmis nii olulist rolli mängisid.
Järgedes leiduv filosoofia ja mütoloogia annavad muidugi väga palju mõtteainet ja aja möödudes olen neid seetõttu kõrgemalt hindama hakanud. Ka filmide loomislugu on minus tekitanud teatud austustunnet kogu triloogia vastu.

Matrixi triloogiat (sealhulgas ka Animatrixit) olen vist küll iga aasta vähemalt ühe korra vaadanud ja isegi kaadritaguseid videoid mitmeid kordi (umbes 6 aastat tagasi ostsin selle 10 DVD-lise komplekti, ei ole ise veel BD variandi vastu välja vahetanud). Kokkuvõttes on mulle Matrixi universum ja tegelased....armsad (mida on ehk väga naljakas sellise filmi kohta öelda).
Wachowskite uued projektid tekitavad siiani minusi teatud elevustunnet ja Reevesi, Carrie Anne Mossi ning Fishburne'i filme vaatan tihti lihtsalt nende osaluse pärast.

[TrekRanger]

[SinkaVonka]

[TrekRanger]

Vaatasin nüüd üle ka teise filmi ehk Matrix: Reloaded ning peaks ütlema, et emotsioonid on vastakad. Nagu SinkaVonka mainis, oli suures osas kadunud esimese filmi kõrgendatud ohutunne ja tegelaste rõhutus ning samuti olid võitlusstseenid kohati liigagi efektsed, kuid samas teisest küljest seletati lahti palju olulisi selgusetuks jäänud teemasid.

Esiteks nägime seekord märksa rohkem tegelikku maailma ning inimeste elu Zionis, mis oli tegelikult äärmiselt oluline, sest aitas muuta Matrixi universumi terviklikumaks. Esimeses osas küll mainiti vabade inimeste kodulinna, kuid aja nappuse tõttu ei olnud võimalik seda näidata. Seega leian, et põhjalik süvenemine Matrixi välistesse sündmustesse ning Zioni rahva igapäeva ellu, aitas saagat tervikuna intrigeerivamaks teha.
Teiseks oli meeldiv näha esimesest filmist rohkem selgitusi ning välja tuli nii Neo tegelik missioon kui ka Matrixi pikem ajalugu, mille tõi eelmises postituses välja SinkaVonka. Ausalt öeldes muutis antud faktide kuulmine ka loo veidi usutavamaks, sest "päris maailma" põhjal ei jäänud muljet nagu sõda oleks kestnud vaid sada aastat.
Neo vabanemine tema algsest missioonist avas kenasti ukse loo lõpule viimiseks kolmandas filmis, kuid tuleb tunnistada, et lõpplahendust ma väga hästi ei mäleta ning jätan selle kommenteerimise seega järgmiseks korraks.

Üldjoontes võiks öelda, et tegemist oli põneva ning ka vajaliku järjega, kuid minu maitsele oli seal kohati veidi liiga palju superkangelaslikku kaklust ja esimesest osast vähem maagiat. Neo kindlustunnet oli muidugi teises osas värskendav vaadata, lihtsalt teatud kohtades muutusid pikad võitlused Smithiga minu hinnangul ülepakutuks (samas on selge, et taheti näidata Neo võimet ennast täielikult Matrixi reeglitest eraldada ning teha kõike, mida vaim välja mõtles).
Kokkuvõttes pean aga ütlema, et hindasin väga ka teise filmi tehnilist taset ning hoolimata sellest, et ma eelistan eraldiseisvana esimest filmi, oli ka jätk igati kaasakiskuv ja mõjuv. Mõlema filmi vaatamisel olen avastanud varem märkamatuks jäänud üksikasju.

Pärast kolmanda osa vaatamist lisan veel ühe kommentaari.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[TrekRanger]

Nüüd siis ka kolmas film ehk Matrix Revolutions blu-ray peal üle vaadatud ning tegelikult mina ei ütleks, et ta oli teistest filmidest märgatavalt nõrgem. Pigem võiks lihtsalt väita, et kolmas film oli hoopis teistmoodi, millest võib ka aru saada, sest tegemist oli ikkagi saagat lõpetava vaatusega.

Seekord veedeti hulga rohkem aega pärismaailmas ning iseenesest oli see ka õigustatud, sest just selle maailma saatus ju vaatajat kõige rohkem huvitas. Muidugi oli väärtus omaette eepiline Zioni kaitselahing, mis jäi juba mulle filmi esimesel vaatamisel väga eredalt meelde ning mäletan, et pidasin seda filmi parimaks osaks. Tõpoolest ei pidanud ka seekord pettuma ning "päris maailma" lahingud pakkusid tõeliselt sci-fi naudingut, mis oli meeldivaks vahelduseks Matrixi superkangelaslikele kaklustele.
Veel enam meeldisid mulle Zioni inimeste vahelised dialoogid ja ka teiste tegelaste lähem tutvustamine.

Kuigi kolmandaks filmiks oli esimese osa pingelisus ja šokeerivus suuresti kadunud, asendas seda klassikalisem ulmefantaasia ning leian, et seega katse näidata Matrixi maailma hoopis uue nurga alt õnnestus.

Neo ja Trinity lugu lahendati oodatult traagiliselt ning isiklult peangi ma seda üheks viimase filmi suuremaks miinuseks. Leian, et nii maagilise saaga puhul polnud nende ohverdus vajalik ning mõjus pigem pealesurutuna. Samas eks tegijatel oli kindel plaan mõista anda, et endisel kujul Matrix enam tagasi ei tule.

Mis puutub kolmandas Matrixi filmis avaldatud Neo võimetele päris maailmas, siis polnud ma nende vajalikkuses päris veendunud. Nimelt olid Matrixi kaks esimest filmi isegi suhteliselt loogilised, sest seletasid Neo võimeid tema mentaalse suutlikkusega Matrixi reegleid eirata. Samas nagu me kõik teame, kehtivad päris maailmas hoopis teised reeglid ning antud asjaolust tulenevalt poleks minu hinnangul pidanud sellist puhta fantaasia valdkonda kuuluvat lisavõimet Neole andma.
See aga ei kujune minu jaoks määravaks faktoriks ja üldiselt mulle film siiski meeldis ja sobis minu hinnangul vähemalt pooles mahus Matrixi triloogiat kenasti lõpetama.

Selge on see, et eks vaatajad lootsid paljuski viimaselt osalt inimeste vabanemist ja täielikku võitu masinate üle. Selgus aga, et saavutati pigem ajutine harmoonia ning teoreetiliselt säilis edasise konflikti oht lähitulevikus. Ka mind oleks võibolla intelligentsete masinate lõplik hävitamine rohkem rahuldanud, kuid tuleb leppida sellega mis meile pakuti. Eks tegijatel oli kindel plaan näidata, et masinad pole ju oma olemuselt kurjad ning ka neil kui iseseisvalt arenema hakanud intelligentsetel eluvormidel on tuleviku maailmas oma koht.
Kuna meile näidati, et pilvede kohal on Maal kõik endine ja ilus, siis anti vaatajale lõpu poole ka selles osas väike lisa lootusekiir.

Zioni ja üleüldse inimeste tuleviku koha pealt jäi palju lahtiseks, kuid samas suudeti pakkuda ikkagi triloogia kesksele teemale rahuldav lahendus ning sellest tulenevalt ei jäänud ka otseselt midagi väga kripeldama.
Nagu öeldud, esimese filmi šokeerivust enam teisel ja veel vähem kolmandal filmil tabada ei õnnestunud, kuid antud juhul ehk tulekski neid vaatusi selles suhtes eraldiseisva ja üksteisele järgnevana vaadelda.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"