Ulmefoorum.eu Ulmefoorum.eu
See on foorum kõigile ulmehuvilistele Eestis!
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Arvustusnurk
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Ulmefoorum.eu -> Vaba Arutelu
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Wendelh
Veteran


Liitunud: 19 Jan 2005
Postitusi: 633

PostitusPostitatud: Kolm Veeb 21, 2007 5:06 pm    Teema: Vasta viitega

Oldboy

2003. aasta Korea film. ETV reklaamis seda kui Korea kino lipulaeva ja kui see mõni aasta tagasi välja tuli, pani see kinni ma-ei-tea-mitu filmifestivali ja võitis palju-palju teisi auhindu.
"Oldboys" räägib mehest, kes röövitakse ja pannakse ühte tuppa viieteistkümneks aastaks kinni.

Kuigi ma pean tunnistama, et ei saanud sellest kõigest päris hästi aru. Filmi sügavus ja elulisus olid käegakatsutavad, atmosfäär ängistav ja sünge, linateos on "rated R for strong violence including scenes of torture, sexuality and pervasive language". See ütleb nii mõndagi - meeletult häiriv oli hullu hambaarsti mäng filmi keskel ja mitmed teised sarnased stseenid. Valus oli. Ja kogu aeg oli pime.


_________________
To take a chance on something that just might end up being the most profoundly impactful moment for humanity, for the history... of history.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tint
Veteran


Liitunud: 26 Veeb 2005
Postitusi: 583
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Teis Veeb 27, 2007 11:58 pm    Teema: Vasta viitega

Olen seda Oldboyd oma kuus korda näinud ja sellest igal pool kuulmine on mul juba kopa nii ette visanud, et... Very Happy Aga jah, tegemist on üsna originaalse filmiga, siiski ma ei annaks sellele kohe kindlasti maksimumpunkte, võibolla ainult 60% Film oli natukene üle pakutud, ¹okeerimisega on üle pingutatud, kuid noh, see on Korea filmidele ikka omane. Võitlusstseenid olid küll ägedad, eriti see koridoris võitlemise koht, kus pilt oli nagu mingi platvormmäng, selline hea efekt, kuid samas oli võitlus ja üldse see kuivtrenni osa väga ebaloogiline. Sorry, aga mind sellised asjad tihti häirivad.

Ok see selleks, tegelikult tahtsin rääkida hoopis ühest teisest filmist, mida ma täna nägin:




Requiem for a dream (2000)


Olin sellest filmist palju juttu kuulnud ja otsustasin selle siis ka ära vaadata. Ma ei pettunud, kuigi ei oodanud ka päris seda, mida ma sain. Pean tõdema, et tegemist oli ühe meeldejäävaima filmiga, sellel on liialt hästi töötav emotsionaalne effekt. Osaliselt võib filmi hästimõjuvuses tänada väga head ülesehitust ja visuaalseid vimkasid, mis pole ka filmi autori Darren Aronofsky (Kelle varasemate filmide nimekirja kuulub üks samuti omapärane film "Pi") puhul sugugi üllatav.
Sisu on filmil väga eluline -- narkootikumid, nende mõju ja tagajärjed nii iseendale kui ka lähikonnale. Pean tõdema, et nn pilves olekut oli kujutatud väga hästi, kohati meenutas nende kiirendustega filmi "Spun," ent mõju ja olemus on palju tõsisem. Film oli realistlik, ning lõpupoole muutus filmi vaatamine isegi veidike ebamugavaks nende klipikestena näidatud rõveduste pärast, hakkas juba Gaspar Noé"Irréversible'it" meenutama, millest mul siiamaani võigas 20 minutiline ülireaalne vägistamissteen aeg-ajalt mällu tungib...
Kokkuvõtvalt ütlen, et film oli meeldejääv, annaks kohe 80% võimalikest punktidest. Soovitan kõigile, kellele on peale läinud sellised tõsised ja veidike kiiksuga filmid, samuti ka elulised teemad.
_________________
Jaapanipärased Hääled

Music for the space traveller
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
Enterprise
one of a kind


Liitunud: 26 Nov 2004
Postitusi: 3240
Asukoht: Terra Firma

PostitusPostitatud: Kolm Veeb 28, 2007 11:13 pm    Teema: Vasta viitega

tint kirjutas:
Requiem for a dream (2000)


Vaatasin seda filmi ühe tuttava soovitusel juba päris ammu ning pean nõustuma, et seda oli näidatud naturaalsuse tõttu veidi ebamugav jälgida, kuid samas siiski leian, et selliseid filme on kindlasti vaja - eriti näitamaks, mida narkootikumid inimesega teha võivad.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
Olorin
Veteran


Liitunud: 4 Veeb 2005
Postitusi: 527
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Nelj Märts 01, 2007 12:01 am    Teema: Vasta viitega

Nägin seda kunagi ETV pealt ja televiisorite sulgeda igatahes ei raatsinud, kuigi kellaaeg oli hiline. See oli võibolla eelmisel suvel, nii et ma eriti palju ei mäleta, ainult seda, et film meeldis. Mind sisu ei häirinud, kuigi pani tõsisemalt mõtlema narkomaania peale.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Sigma
Veteran


Liitunud: 4 Okt 2005
Postitusi: 613

PostitusPostitatud: Laup Märts 03, 2007 11:51 pm    Teema: Vasta viitega

The Prestige

Väga hea film. Nii sisu, näitlejad kui ka lavastus on tipptasemel. Nolani parim teos siiani.

Kuid minu maitse jaoks liiga masendav - film kahest mehest kes teineteist üle kõige vihkavad, pakkudes ainult negatiivseid emotsioone. Paras paar, kes väärisid oma saatust. Film peab pakkuma vähemalt lootustki, siin polnud sedagi.
_________________
Happiness makes up in height for what it lacks in length. - Robert Frost
http://aeneafilmid.blogspot.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
AlienX
Veteran


Liitunud: 17 Aug 2005
Postitusi: 975
Asukoht: Dimension Third Earth

PostitusPostitatud: Püh Märts 11, 2007 9:00 pm    Teema: Vasta viitega

Zatoichi

Arvustus on kopeeritud Filmiploogist, kuhu ma ta algselt kirjutasin.

Tsiteerin::
Sattusin ETV pealt reede õhtul vaatama siis siukest samuraifilmi nagu seda on Zatoichi.

Sissejuhatus: Film toimub 19nda sajandi Jaapanis ning jutustab pimedast massöörist Zatoichi, kes mööda maad rändab. Pealtnäha ohutu vanamehe taga peitub üliosav ning kaval samurai. See film räägib täpsemalt tema juhtumistest ühes väikeses mäekülas, kus inimesed Ginzo gängi tallaalused on.

Arvamus: Vaatasin siis filmi ilma mitte midagi teadmata, st ma ei teadnud filmi sisust mitte kui midagi, peale pealkirja. Pettuma ei pidanud, film oli kõike muud kui igav. Filmi lähemal uurimisel selgus, et Zatoichi on lausa üks kuulus tegelane Jaapani filmimaailmas, nagu seda läänemaailmas on James Bond. Eks peab ka teistele filmidele pilgu peale heitma. Aga see selleks. Selle filmi puhul meeldis mulle enam-vähem kõik: näitlejad, visuaalne pool, kentsakas huumor ning ka võitlusstseenid. Eks see film ongi pigem selline action, kus siis näeb palju verd (CGI) ning tapmist. Minu arvates sai Takeshi Kitano Zatoichi portreerimisega väga hästi hakkama. Alguses tundus selline kentsakas ning muhe vanamees, kuid peagi sain aru, et hoopis tegu samuraiga, kes tapab kõhklemata (muidugi mitte niisama lõbu pärast, vaid kas siis enesekaitseks või pahade vastu, kes tema sõpru/tuttavaid kimbutavad). Nagu Aasia filmidele kombeks, on ka selle üllitise story pace üsna aeglane, kuid tunduvalt kiirem kui mõnel teisel. See aeglus ongi pahatihti mure, miks lääne inimestele aasia filmid ei meeldi. Näidatakse pmst mõttetust tegevusest/tegelasest pikki stseeni ning vahel on lausa nii, et ekraanil ei toimugi tegevust. Mulle see jällegi meeldib, kuna see aitab ehitada üles atmosfääri ning annab aega filmi sisse elada. Filmi esimesed poolteist tundi ongi üsna aeglased, kuid siis läheb äkki action'iks (vahepeal mudugi on ka mitu võitlusstseeni, olge mureta, kuid need on tihtipeale kiire lõpuga). Filmi muusikaline pool on üsna minimaalne ning ka meloodiajupid on väga minimaalsed, kuid film seetõttu ei kannatanud, pigem vastupidi. Peale Zatoichi on veel kõrvaltegelasteks kaks geishat (üks on tegelikult crossdresser/transvestiit, ehk siis poiss) ja Shinkichi, hasartmängur. Filmi lõpus leiab aset ka väga hästi teostatud stepitants, mille keskel ka üks nn pooltwist toimub. Teoses leidub ka mitu humoorikat kohta, kuid üldjoontes ei ole tegu kohe üldse mitte naljaka filmiga.

Mina igastahes jäin filmiga rahule, miinuseid tegelikult ei olegi, aga niipalju plusse kah mitte, et kõrgema skoori annaksin.

7,5/10

_________________
http://www.last.fm/user/Hauatagune/

http://raidoukuzunoha.wordpress.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
Sigma
Veteran


Liitunud: 4 Okt 2005
Postitusi: 613

PostitusPostitatud: Esm Märts 12, 2007 9:24 pm    Teema: Vasta viitega

AlienX - väsitav on lugeda teksti kus kõik üksteise järel. Aga muidu huvitav arvustus.

Isiklikult pole samurai filmide fänn. Tõsi - Koreeda "Hana yori mo naho" oli suurepärane, kuid tegu rohkem filmiga mis paneb küsimärgi alla samuraide ideaali. Väike huvi on tekkinud Yōji Yamada paljukiidetud "samuraitriloogia" vastu, eriti just esimese filmi "The Twilight Samurai" vastu. Aga järgmiseks tuleb Koreeda "After Live", eks peale seda paista.
_________________
Happiness makes up in height for what it lacks in length. - Robert Frost
http://aeneafilmid.blogspot.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Trash
Laevastikuadmiral


Liitunud: 10 Juul 2006
Postitusi: 359
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Esm Märts 12, 2007 10:20 pm    Teema: Vasta viitega

Sigma kirjutas:
Aga järgmiseks tuleb Koreeda "After Live", eks peale seda paista.


After Life on meeletult ilus film. Kahju kohe, et enam pole minus kannatlikust rahulikke draamasid nautida vaid tahan vaid kung-fu´d, põmmutamist ja comedy´t. Kuna tean, et sul Sigma on kombeks jaapanist diske tellida, võin kinnitada, et ka USA reliis After Life´ist on korralik ja arvatavasti madalama hinnaga. Samas muidugi jaapani reliisiga võrdlusmoment puudub, olen vaid US reliisi näinud.
Koreeda Nobody Knows ootab mul kodus, kuna aga pidi maailma kõige kurvem film olema, lükkan kogu aeg vaatamist edasi.
_________________
Iron Man transforms into cyberkinetic gun.

http://trash-can-dance.blogspot.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
Sigma
Veteran


Liitunud: 4 Okt 2005
Postitusi: 613

PostitusPostitatud: Esm Märts 12, 2007 10:40 pm    Teema: Vasta viitega

Trash kirjutas:
After Life on meeletult ilus film.

See on ka vajeldamatult peamine põhjus miks ma selle järgmisena ette võtan. Minu lemmikkriitik Ebert on kirjutanud Koreeda "After Life" kohta "At a time when so many movies feed on irony and cynicism, here is a man who hopes we will feel better and wiser when we leave his film." See ühtib täpselt minu arvamusega Koreeda "Hana" kohta. Annab lootust, et "After Live" võib olla minu maitsele film.
Tsiteerin::
USA reliis After Life´ist on korralik ja arvatavasti madalama hinnaga. Samas muidugi jaapani reliisiga võrdlusmoment puudub, olen vaid US reliisi näinud.

Kusjuures olin juba otsustanud Amazonist selle tellida, kui nägin kirjutist et US reliis on lõigatud pildiga (r1 on 1:53 ja r2j 1:66) ja üldiselt halva kvaliteediga. Kuna hinnavahe pole suur, otsustasin r2j reliisi kasuks.
_________________
Happiness makes up in height for what it lacks in length. - Robert Frost
http://aeneafilmid.blogspot.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
AlienX
Veteran


Liitunud: 17 Aug 2005
Postitusi: 975
Asukoht: Dimension Third Earth

PostitusPostitatud: Esm Märts 12, 2007 11:01 pm    Teema: Vasta viitega

No samuraifilmidest rääkides on kohustuslik kindlasti Kurosawa "Seven Samurai". Ise pole näinud, aga IMDB skoor ja erinevad revüüd räägivad enda eest! Peaks isegi ära vaatama.

@Sigma: Imo Ebert nüüd küll hea arvustaja pole, aga see vähemalt minu arvamus. Mitte just arvustajana üleüldiselt, aga tema arvamus kipub tihti minu omaga väga erinev olema. Näiteks teeb ta maha minu lemmikuid nagu "Die Hard", "Day of the Dead", samas jällegi kiidab ka minu teisi lemmikuid nagu "Dawn of the Dead 78", The Machinist jne.

Pmst Ebert mulle ei meeldi oma tihtipeale väga kriitilise pilgu tõttu. Mitte et mind üldse ühegi kriitiku arvamus huvitaks. Lihtsalt tema oma tõuseb enim esile, kuna tegemist on ühe esilekerkivaima kriitikuga ning samuti ka vist kuulsamaiga.
_________________
http://www.last.fm/user/Hauatagune/

http://raidoukuzunoha.wordpress.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
Sigma
Veteran


Liitunud: 4 Okt 2005
Postitusi: 613

PostitusPostitatud: Esm Märts 12, 2007 11:35 pm    Teema: Vasta viitega

AlienX kirjutas:
Mitte just arvustajana üleüldiselt, aga tema arvamus kipub tihti minu omaga väga erinev olema.

Minu arust peaks olema vastupidi - kriitiku arvustus on palju tähtsam kui tema hinnang. Mina tean mis mulle meeldib ja seda ma proovingi arvustustest leida (näiteks eelnev tsitaat Eberti arvustusest).
_________________
Happiness makes up in height for what it lacks in length. - Robert Frost
http://aeneafilmid.blogspot.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
AlienX
Veteran


Liitunud: 17 Aug 2005
Postitusi: 975
Asukoht: Dimension Third Earth

PostitusPostitatud: Kolm Märts 14, 2007 9:24 pm    Teema: Vasta viitega

Breakdown

Alljärgnev tekst on jällegi kopeeritud Filmiploogist, kuhu ma selle algselt kirjutasin.

Sissejuhatus: Jeff ja Amy Tailor sõidavad Californiasse, kui äkitselt auto seiskub ning tuleb välja, et auto on rikkis. Mõne minuti pärast sõidab mööda veoautojuht, kes julgelt oma abi pakub. Amy otsustab veoautojuhiga kaasa minna, et sõita lähima baarini. Mitme tunni möödudes on Jeff ikka auto juures ning ootab oma naist, kui avastab et auto ei olegi rikkis, vaid lihtsalt nagu ta algul arvas - üle kuumenenud. Sõites nüüd tagasi baari juurde, avastab et keegi ei tea ta naisest mitte kui midagi ja nii algabki Jeffi meeleheitlik otsing, et leida oma naine. (Tekst kopeeritud Filmiveebist, kuid ise olen teksti autor)

Arvamus: Olles varem ammu näinud ning kuna mäletasin filmi tegevust ainult väga häguselt, otsustasin Breakdowni uuesti vaadata. Ei pidanud pettuma, kuid ei ole tegemist ka miskise eeposliku üllitisega. Filmi säravaimaks täheks on Kurt Russell, kes mulle ammu juba meeldinud (Escape from NY, The Thing) ning ka selles filmis teeb ta hea soorituse, kuigi kohati mängis ta natukene mööda. Ülejäänud näitlejad teevad oma töö ära piisavalt normaalselt, eriti tooks välja J.T. Walshi, kes lihtsalt sobib peapahalase rolli! Filmi tugevaim osa on just esimesed 60 minutit, mil Jeff lootusetult oma naist otsib. Peale seda läheb tüüpiliseks actioniks kätte. Ei sobi eriti filmiga, mis on thrillerliku maiguga. Sellegipoolest ei laida ma actioni stseene, lausa vastupidi, täitsa meeldis. Lõpplahendus jättis ka soovida, kuigi enesest ei olnud sel midagi vigagi. Lihtsalt ootasin midagi enamat tänu filmi mõnusa esimese kolmekümne/kuuekümne minuti tõttu.

Filmi on raske pikalt kommenteerida, sest tegelikult on tegemist tavalise thrilleriga, millel ei ole suuremat väärtust kui see, et pakub meelelahutust ning on põnev.

7/10
_________________
http://www.last.fm/user/Hauatagune/

http://raidoukuzunoha.wordpress.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
tint
Veteran


Liitunud: 26 Veeb 2005
Postitusi: 583
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Nelj Märts 15, 2007 5:22 pm    Teema: Vasta viitega

Olen isegi seda Breakdowni päris mitu korda näinud, see on üks nendest filmidest, mida TV3 aeg-ajalt näidanud on... Nagu ikka, pole ka see suurem asi film, üks odav thriller lihtsalt. Ma nägin seda viimati küll kaua aega tagasi, aga minumeelest oli see üks üsna auklik film. Kohe kindlasti ei hindaks nii kõrgelt seda. 4/10


Kuid tahan rääkida hoopis kahest teisest filmist, mis ma just ära vaatasin.

"The lonesome Jim" (2005)
http://www.imdb.com/title/tt0385056/

Film räägib siis 27 aastasest mehest Jim, kes pärast New Yorkis eluga läbikukkumist on sunnitud oma vanemate juurde, ühte väikelinna, tagasi kolima. Teos on üsna realistlik, kujutab selliseid tavalisi lihtsaid inimesi kelle elud tihti kuskile ühe koha peale toppama on jäänud, nagu reaalses elus ikka. Mis teeb filmi eriliseks, on selle vürtsitatus musta huumoriga, mis antud teemaga väga hästi haakub. Nimelt on filmis üsna palju huvitavaid elu ironiseerivaid ja muidu naljakaid repliike.
Pean kohe ütlema, et mulle sellised musta huumoriga vürtsitatud realitslikud draamad väga meeldivad. Võibolla ma olen liiga tõsine inimene, kuid antud filmi korral ma naersin küll rohkem kui näiteks "Napoleon Dynamite'i" või "Suure Lebowsky" ajal.
Väga hea film: 10/10


Ka teine arvustus on sarnase festivalifilmi kohta:

"Me and you and everyone we know" (2005)
http://www.imdb.com/title/tt0415978/

See teos on oma reaalsuse ja vürtsi poolest väga sarnane eelmisele, ainult võibolla veidike ropuma, mustema huumoriga. Film räägib taas üksikutest, elus kinni jäänud inimestest, kes püüavad oma teed muuta. Kuid nagu alati, on saatusel teised plaanid. Mõnesmõttes meenutab film ka "Crashi", olles selle odavam ja huumoririkkam ropum versioon, sest ka siin kujutatakse inimeste elude ja tegude omavahelist seotust ja mõju üksteisele.
Filmi on rohkelt vürtsitatud musta huumoriga ja elulisena näivate veidrustega. Tegelased on üsna omamoodi isiksused, alates teismelistest tüdrukutest, kes naabripoisi peal erinevaid "võtteid" praktiseerivad, elus kinni jäänud pereisast, kelle lähedased temast võõrdunud on ning lõpetades koolieelikust lapsega, kes täiskasvanud kunstnikuga väga imelikku suhet luua tahab...
Soovitan kõigile, kes vähegi kavalat ja läbimõeldud huumorit armastavad ning ei kohku tõsistest teemadest.
8/10

))<>((
_________________
Jaapanipärased Hääled

Music for the space traveller
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
velz83
Veteran


Liitunud: 18 Jan 2005
Postitusi: 556
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Nelj Märts 15, 2007 6:01 pm    Teema: Vasta viitega

Enterprise kirjutas:
tint kirjutas:
Requiem for a dream (2000)


Vaatasin seda filmi ühe tuttava soovitusel juba päris ammu ning pean nõustuma, et seda oli näidatud naturaalsuse tõttu veidi ebamugav jälgida, kuid samas siiski leian, et selliseid filme on kindlasti vaja - eriti näitamaks, mida narkootikumid inimesega teha võivad.


Kõige parem oli muidugi see, et film algas sellise mõnusa ja lõbusa meeleoluga, narkarite lõbusad sekeldused ja vanamuti telekasse pürgimine, aga järk järgult läks asi järjest tõsisemaks... kuni...

Ausaltöeldes oli peale filmi selline tunne nagu oleks ise laksu all. Tegemist on kindlalt ühe parima filmiga mida ma näinud olen.
_________________
Isegi masendav reis on parem, kui siia saabumine.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Trash
Laevastikuadmiral


Liitunud: 10 Juul 2006
Postitusi: 359
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Nelj Märts 15, 2007 8:23 pm    Teema: Vasta viitega

Soovitan minagi siis üht narkofilmi vaadata.



Christiane F. - Wir Kinder vom Bahnhof Zoo - Uli Edel 1981

Mein Got !!! Eestis ei pane tiinekad niipalju suhkrutki kohvisse kui Berliinis herokat soonde suratakse. Olgu, tegemist oli seitsmekümnendate lõpuga ( põhineb raamatul mis räägib seitsmekümnendatest, film valmis 1981) mil heroiini laine üle terve "mädaneva kapitalistliku" euroopa veeres. Modstrilogy 2 - A Respectable Life räägib samast asjast Stockholmis ja ega suurt erinevust ei ole. Ega H nalja ei mõista, laipu tuleb nii Berliinis, Stokis kui ka Kopli liinidel.
Hämar mälestus on sellest, et Christiane F´i kurba saatust näidati okupatsiooniajal ka meie kinodes. Sel ajal oleks mõju kindlasti suurem olnud, praeguseks on igatsorti narkofilmide suhtes tüdimus tekkinud. Liiga palju on neid peale Trainspottingu edu tekkinud, suuremosa aga lamedalt sisutühjad, pingutatult coolid ja pigem kasutamist propageerivad kui hoiatavad. "Loomaia jaama lapsed" on hoiatav ja mitte vaid süstimise, vaid ka lapsprostitutsiooni teemat käsitlev. Hilisemad narkofilmid on paljuski nn. jalgratta uuesti leiutamised, suurepärase Last Exit to Brooklyn´i re¾issöör on suutnud juba kõik välja öelda. Filmis kõlanud lauseid on sämplinud oma lugudesse ka mitmed saksa punkbändid, tuli kõrvale tuttav ette. Kokkuvõttes hea aga masendav nagu kogu see süstimise teema ikka.


_________________
Iron Man transforms into cyberkinetic gun.

http://trash-can-dance.blogspot.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
Sigma
Veteran


Liitunud: 4 Okt 2005
Postitusi: 613

PostitusPostitatud: Esm Märts 19, 2007 9:55 pm    Teema: Vasta viitega

"Wandāfuru raifu" ("After Life")

Inimesed ilmuvad valguspallist maja uksele. Maja töötajad teatavad neile, et nad on surnud ning nad on siin nädal aega ülesandega valida üks mälestus oma elust. Mälestus, mille nad võtavad endaga igavikku kaasa, unustades kõik ülejäänud. Sellest mälestusest tehakse majatöötajate poolt film.

Suurepärane idee ja suurepärane teostus. Minu lemmik osa filmist on kindlasti kõik nende mälestuste rääkimine. Need on nii siirad nagu oleks ise nendes osalised. Film paneb mõtleme millise mälestuse ise valiks - esimese hooga ei tulegi ühtegi kindlat pähe, loodetavasti lisab tulevik praegustele piisavalt valikuvõimalusi. Smile

DVDl on ka mõned kustutatud stseenid, kuid jätan nende vaatamise hilisema peale. Esiteks, neil pole subtiitreid, ning teiseks, film töötab tervikuna nii hästi et ei vaja mingeid lisasid.
_________________
Happiness makes up in height for what it lacks in length. - Robert Frost
http://aeneafilmid.blogspot.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Wendelh
Veteran


Liitunud: 19 Jan 2005
Postitusi: 633

PostitusPostitatud: Laup Märts 24, 2007 10:53 am    Teema: Vasta viitega

"Klass"

Kõik, ruttu kinno! Kohustuslik igaühele, kes veel koolis käib ja ka nendele, kel kooliaastad ammu selja taga on - saab näha, kuidas asjad tänapäeval on.

Läksin isegi kinno veidi eelarvamuslikult, oodates mingit tüüpilist teatriliku alatooniga 'noortekat', mis oleks põhiliselt vanemate inimeste silmade läbi nähtud. See ületas ootusi mitmekordselt; meenutas kergelt Guillou "Kurjust". Tõsi, paljudes kohtades olid filmitegijad ilmselt inspiratsiooni saanud lääne meistritelt, kuid see ei vähendanud filmi kvaliteeti. Üpris meeldiv kooslus oli, ausalt öeldes, isegi lõpp toimis, mis esmapilgul oi-oi kui kli¹ee tundus.

Enam-vähem kõik juhtumid "Klassis" olid võetud noorte endi elust. Filmi vaadates tundsin, et olen elanud roosa mulli sees, sest ei ole kunagi millegi sellisega ise kokku puutunud. Kuid kõik tegelased olid nii realistlikud ja elutruud, et fantaasiat appi võttes võib vabalt väita, et kui mõnele indiviidile või grupile väike tõuge anda, oleksid asjad täpselt nii nagu nad olid "Klassis".

Järele mõeldes tekib tunne, et Eesti kinokunst on sisenenud uude ajastusse. Olles viimasel paaril aastal käinud NAFFil, mille tase - muide - aina paraneb, ja näinud "Tulnukat" ja "Klassi", jälginud, kuidas Lotte üle kogu maailma kuulsust kogub, siis ma arvan, et võib julgelt öelda, et suured muudatused ei ole enam kaugel ja "Klassi" sarnaseid (tipp?)linateoseid tuleb veelgi.

Edit. Kui seda kirjutasin, oli minu kinokülastusest möödas päevi - lugesin postituse uuesti üle ja nägin, kui objektiivne ja külm ma olin. Tegelikult on see film elust ja tõenäoliselt kohe peale selle vaatamist oleks raske midagi öelda. Seda peab veidi seedima, sellel mõjuda laskma.

Kui seanss läbi sai, oli viimne kui üks inimene surmtõsine. Kõik nagu oleksid leinanud - langetatud päi voolas mass mõlemast uksest välja. Alles väljas algas elav arutelu - noorte vahel, see tähendab, vanemad kinokülastajad olid jätuvalt vakka.
_________________
To take a chance on something that just might end up being the most profoundly impactful moment for humanity, for the history... of history.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Sigma
Veteran


Liitunud: 4 Okt 2005
Postitusi: 613

PostitusPostitatud: Püh Märts 25, 2007 9:18 am    Teema: Vasta viitega

"Kūchū teien" ("Hanging Garden")

Poleks uskunud, et see film mulle nii hästi peale läheb. Kindlasti üks parimatest filmidest (et mitte öelda parim) mida ma viimasel ajal näinud olen.

Film räägib ühest "toredast" perekonnast, mis (nagu perenaine ütleb) elab seadusega "siin peres pole saladusi". Reaalsus on muidugi hoopis teine. Lihtne ja võibolla liiga kli¹eene premise, kuid eks sellised asjad olegi kõige mõjusamad.

Minu jaoks toimis teema perfektselt. Puhtalt subjektiive. Film pani mind elu üle mõtlema, ning juba see on suurim tunnustus filmile mida anda võib.

Tehniliselt oli kõik väga kõrgel tasemel. Visuaalselt väga mõjus. Lavastaja kasutas palju "ujuvat" ("hõljuvat") kaamerat, võibolla see sümboliseeris pere olekut et kõik ujuks nagu unenäos. Kõik nätlejad olid oma ülesannete kõrgusel, kuid eriti tuleb kiita Kyōko Koizumit perenaisena. Suurepärane rolliesitus, tegelase kahepalgelisus äratas nii põlgust kui sümpaatiat.

Lõpp tekitas minus küsimusi. Eriti just viimane stseen, mis on tõlgendatav mitmeti. Kuid võibolla ongi nii kõige parem.
_________________
Happiness makes up in height for what it lacks in length. - Robert Frost
http://aeneafilmid.blogspot.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
tint
Veteran


Liitunud: 26 Veeb 2005
Postitusi: 583
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Kolm Märts 28, 2007 1:31 pm    Teema: Vasta viitega

Wendelh kirjutas:
"Klass"

Kõik, ruttu kinno! Kohustuslik igaühele, kes veel koolis käib ja ka nendele, kel kooliaastad ammu selja taga on - saab näha, kuidas asjad tänapäeval on.

Läksin isegi kinno veidi eelarvamuslikult, oodates mingit tüüpilist teatriliku alatooniga 'noortekat', mis oleks põhiliselt vanemate inimeste silmade läbi nähtud. See ületas ootusi mitmekordselt; meenutas kergelt Guillou "Kurjust". Tõsi, paljudes kohtades olid filmitegijad ilmselt inspiratsiooni saanud lääne meistritelt, kuid see ei vähendanud filmi kvaliteeti. Üpris meeldiv kooslus oli, ausalt öeldes, isegi lõpp toimis, mis esmapilgul oi-oi kui kli¹ee tundus.

Enam-vähem kõik juhtumid "Klassis" olid võetud noorte endi elust. Filmi vaadates tundsin, et olen elanud roosa mulli sees, sest ei ole kunagi millegi sellisega ise kokku puutunud. Kuid kõik tegelased olid nii realistlikud ja elutruud, et fantaasiat appi võttes võib vabalt väita, et kui mõnele indiviidile või grupile väike tõuge anda, oleksid asjad täpselt nii nagu nad olid "Klassis".

Järele mõeldes tekib tunne, et Eesti kinokunst on sisenenud uude ajastusse. Olles viimasel paaril aastal käinud NAFFil, mille tase - muide - aina paraneb, ja näinud "Tulnukat" ja "Klassi", jälginud, kuidas Lotte üle kogu maailma kuulsust kogub, siis ma arvan, et võib julgelt öelda, et suured muudatused ei ole enam kaugel ja "Klassi" sarnaseid (tipp?)linateoseid tuleb veelgi.

Edit. Kui seda kirjutasin, oli minu kinokülastusest möödas päevi - lugesin postituse uuesti üle ja nägin, kui objektiivne ja külm ma olin. Tegelikult on see film elust ja tõenäoliselt kohe peale selle vaatamist oleks raske midagi öelda. Seda peab veidi seedima, sellel mõjuda laskma.

Kui seanss läbi sai, oli viimne kui üks inimene surmtõsine. Kõik nagu oleksid leinanud - langetatud päi voolas mass mõlemast uksest välja. Alles väljas algas elav arutelu - noorte vahel, see tähendab, vanemad kinokülastajad olid jätuvalt vakka.


Jõudsin ka just kinost koju. Pean ütlema, et jah, päris tõsine ja karm film oli. Väga hilise piletiostu tõttu pidin filmi vaatama esimeses reas, aga polnud hullu. Samuti oli filmi vaatamas suht palju neljateist- ja kolmeteistaastasi, ka nemad muutusid päris tõsiseks.

Filmi mõne stseeniga seoses tuleb mul meelde üks delfi uudis, kus oli jutuks ühe algkooliõpilase piinamisest. Samuti ka hiljutine juhtum koolitüdruku peksmisest. Pean tunnistama, et ka meil Eestis on see probleem täitsa olemas, ainult et tagajärjed pole veel nii hulluks läinud. Käin ka ise koolis, mille põhikooliosas filmis nähtut täheldada võib. Ühe õpilase mõnitamine on muutunud ülekooliliseks kuni alglassideni välja, korduvalt on ka politsei koolis käinud.
Muidugi on ka see mõnitatav tihti ka ise mõnesmõttes kaasosaline, nagu ka kinosaalis mõne mehe kommentaaridest järeldada võis. Ennast peab kaitsma, inimene peab tõestama, et ta on millegi vääriline. Kui lihtsalt plehku panna, siis on mõnituste ohver valmis. Kuid proovile panekul on oma piir ja tihtilugu kiputakse seda loodusseadust rikkuma, mis võrdub enamasti väga haiglase käitumismalliga.

Pean ka ära märkima, et filmi lõppu arvestades, tuleks seda filmi ka näidada eelkõige Saksamaal ja USAs, sest seal on need probleemid tunduvalt suuremad.
_________________
Jaapanipärased Hääled

Music for the space traveller
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
Sigma
Veteran


Liitunud: 4 Okt 2005
Postitusi: 613

PostitusPostitatud: Laup Apr 21, 2007 8:34 pm    Teema: Vasta viitega

Väikene reklaam, kuid kuna selle teema tegemisel oli mul sarnane idee, siis on see ehk kohane. Otsustasin teha enda jaoks filmiblogi - http://aeneafilmid.blogspot.com/ . Jätkan ka siin teemas filmidest kirjutamist.

Miks "aenea" ja mitte "Sigma"? Sigma nick on lihtsalt ammendunud minujaoks, ning vaatamata sellele, et mulle ei meeldi vastasoo nicki panna (kuigi "õigustuseks", Aeneas - millest Aenea on arvatavasti tulnud - on mehe nimi), on Aenea nimi mulle sümpaatne.
_________________
Happiness makes up in height for what it lacks in length. - Robert Frost
http://aeneafilmid.blogspot.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Ulmefoorum.eu -> Vaba Arutelu Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Lehekülg 5, lehekülgi kokku 6

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


Space Pilot 3K template by Jakob Persson.
Powered by phpBB 2.0.11 © 2001 phpBB Group