[FLT]

Ronon leiab oma vanad kaaslased Satedast. Üheskoos võetakse ette missioon wraithide vastu.

Lõpp oli vägagi etteaimatav. Täiesti vaheepisood.
Vähemalt on Atlantisel nüüd uus juht, Rodney küll lootis, et ta saab selleks, aga võta näpust :p
Rononi võitlus lõpus meenutas küll purjus karu karjumist (kui selline asi üldse võimalik on) ning liigutused olid nagu sumomaadlejast metsloomal (just algusosa).
Episoodile annan siis 7 puntki, täitsa keskpärane
_________________
In the name of everything still holy to us

[Zorro]

Minu poolt 8 punkti. Ronani sõbrad tundusid kohe alguses jah kahtlased ning nagu eelkõneleja mainis lõpp ettearvatav. Kuid mul tekkis küsimus, et kuhu see "robotmees" läks!?!

[velz83]

7 punkti ka minu poolt, eriti polegi midagi kommida, etteaimatav oli... Selline levinud dillemma alguses... Kui minevik tuleb järgi... kas ma siis olen uus või vana mina.... No see oli suhteliselt eluline, aga seda oleks saanud kindlasti paremini välja mängida...
_________________
Isegi masendav reis on parem, kui siia saabumine.

[TrekRanger]

Tuleb eelkõnelejatega nõustuda, et tegu polnud just väga hea osaga, aga ka mitte halva osaga. Meeldis mulle episoodi juures Tea'Ci näitamine, kes nägi ka vastavalt kümnenda hooaja viimasele osale oluliselt vanem välja. Igal juhul tõestas ta veelkord, et on sarjas suurepärane tegelane, ükskõik kui vähe teda ka ei näidataks.
Teiseks oli hea, et Carter juba nüüd mängu toodi ja sellega ei venitatud enam. Alguses kartsin, et ta ei sobi sarja, kuid praegu vaatan, et ta on äkki isegi parem kui doktor Wier. Pikajaline kogemus sarjas teeb ikka oma töö. Nii loomulikult kõik näitlejad ei käitu.
Seega episood meeldis mulle selle poole pealt, mis Rononisse ja tema kapma otseselt ei puutunud.

Episoodi põhilugu oli aga tõesti väga tavaline. Ainukese tugeva küljena tooks ehk välja selle kuidas näidati Rononi lootuse murdumist. Ta oli tõesti veendunud, et tema rass on tugev ning suudab ükskõik millele lõpmatult vastu panna, kuid ta pidi silmitsi seisma asjaoluga, et kõik on lõppude lõpuks murtavad.

Ühesõnaga osaliselt võib rahule jääda, põhiliselt silmas pidades Carteriga seonduvaid seiku.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[obukakk]

Andsin 8 punkti ja ei hakanud enne kommenteerima kui olin natike asja maakeelde pannud. Tegelikult oli tegu väga mõtlema paneva osaga. Võimu vaakuum Atlantises või kuidas. Ülemust pole ja pole ka nagu midagi teha, et lähme vaatame kuidas sõbrad kõrtsus on, et käis kõlakas: sõbrad siin. Oi ongi sõbrad, võtame veikene snabs ja lähme vägitegusid tegema. Aga näe läks see vägitegu tuksi.
Ja ma ei saanudki aru, miks kolonel Carter Atlantisesse saadeti, kas linna juhtima kui mingit strateegilist ülitähtsat militaar-teaduslikku Iidsete objekti või püssiga vehkima kuskile operatsioonile a la SG 1. Sellise kaliibriga ülemus ei käi enam püssiga operatsioonidel või muidu võib juhtuda, et ülemused hakkavad õige tihti vahetuma. Inimlikust vaatenurgast saab Carteril väga raske olema, aga vaatame, mida stsenaristid meile edaspidiseks välja pakuvad.

[rincewind]

Etteaimatav oli tolle seltskonna topeltmäng tõesti. Peale selle oli operatsioon wraithide laboris teostatud kuidagi pealiskaudselt. Peawraithi "me oleme nende tulekuks valmis" käis ka kõigest kahe lendluua kohta. Päästemeeskonnal oli tee kergemgi kui esimestel.
7/10.
_________________
Pettumus on lootuse nukker lapsuke.-S.Vititski-