Ulmefoorum.eu Ulmefoorum.eu
See on foorum kõigile ulmehuvilistele Eestis!
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Voyageri 4. hooaeg

 
Uus teema   Vasta teemale    Ulmefoorum.eu -> Star Trek Sarjad
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  

Kuidas hindate VOY neljandat hooaega?
10
0%
 0%  [ 0 ]
9
0%
 0%  [ 0 ]
8
0%
 0%  [ 0 ]
7
0%
 0%  [ 0 ]
6
100%
 100%  [ 2 ]
5
0%
 0%  [ 0 ]
4
0%
 0%  [ 0 ]
3
0%
 0%  [ 0 ]
2
0%
 0%  [ 0 ]
1
0%
 0%  [ 0 ]
Kokku Hääli : 2

Autor Teade
Enterprise
one of a kind


Liitunud: 26 Nov 2004
Postitusi: 3238
Asukoht: Terra Firma

PostitusPostitatud: Teis Dets 21, 2010 4:32 am    Teema: Voyageri 4. hooaeg Vasta viitega

NB! Teema on mõeldud VOY käesoleva hooaja episoodide üldiseks aruteluks. Teemas sõna võtmiseks ei ole sugugi nõutav kõigi episoodide kohta arvamuse kirjutamine. Kuna iga episoodi kohta eraldi teema tegemine ei ole praegu lihtsalt mõttekas arvestades foorumiliikmete väikest hulka, siis on selleks tarbeks nüüd lihtsalt hooaegade üldteemad.


Voyageri esimese hooaja teema
Voyageri teise hooaja teema
Voyageri kolmanda hooaja teema
Voyageri viienda hooaja teema
Voyageri kuuenda hooaja teema
Voyageri seitsmenda hooaja teema


Voyageri neljandat hooaega iseloomustab minu jaoks kõige rohkem see, et episoodide tase oli väga ebaühtlane. Suhteliselt vähesed head episoodid olid vägagi head, aga teisest küljest kui mõni episood oli halb, siis oli see kohe väga halb.

Aga esiteks tasuks ehk tähelepanu pöörata meeskonna (tegelikult väga seksistlik ja tobe sõna eesti keeles, sest need, kellest nüüd juttu tuleb, on hoopiski naissoo esindajad) koosseisu muutumisele. Ehk siis Kesi lahkumine ja Seveni lisandumine. Nagu ma kolmanda hooaja teemas mainisin, siis Kesi tegelaskuju mulle tegelikult meeldis, aga kahjuks ta ei töötanud eriti hästi, vaatamata sellele, et Jennifer Lien sobis sellesse rolli hästi ja oli minu arvates ka hea näitleja. Endise borgi drooni Seven of Nine'i lisandumine meeskonda tekitas hulga vastuolusid nii sarjas (see oli hea) kui ka vaatajate seas (mitte eriti hea). Paljudele vaatajatele tundus, et Seven of Nine'i tegelaskuju toodi sarja peamiselt selleks, et seda seksikamaks muuta ning Jeri Ryanile selga antud äärmiselt liibuvad kostüümid tema kehavõlusid muidugi tõesti eriti ei varjanud. Kuigi DVD lisadel produtsendid eitavad, et see (vähemalt otseselt) eesmärgiks oli, siis tegelikult paistab see ikka vägagi silma. Ütlen ka nii muuseas ära, et minu meelest ei ole Jeri Ryan tegelikult eriti atraktiivne naine ja Jennfier Lien meeldis mulle rohkem, aga ilmselt olen ma selle arvamusega vähemuses. Very Happy Aga siinkohal ütlen, et lõppkokkuvõttes oli Seveni tegelaskuju sarja lisamine õige tegu, sest ta oli oluliselt paeluvam tegelane kui seda oli Kes ning potentsiaali edasisteks arenguteks oli temal tunduvalt rohkem. Ja välimus välimuseks, kuid Jeri Ryan oli tegelikult väga hea näitleja ja suutis oma rolli edukalt välja kanda ning Seven ei osutunudki rumalaks blondiks bimboks, vaid oli tegelikult ülimalt intelligentne, iseseisev ja tugev karakter.

Seveni tegelaskuju arengut võiks vaadata mõnede episoodide kontekstis. Voyageri pardale toodi ta hooaja avaosas Scorpion, mis oli eelneva hooaja lõpetanud episoodi teine jagu. Muuseas mainin ära, et need osad, mis tutvustasid uue vaenlasena Liiki 8472, olid seni ühed VOY parematest. Borgid olid juba TNG päevilt olnud Star Trekis üks kõige võimsamaid vaenlasi ning kuigi TNG episoodis I, Borg suudeti üks borg ajutiselt kollektiivist eraldada ja sellega neid mingil määral humaniseerida, tundusid nad ikka suhteliselt võitmatu vaenlasena. Näha siin vastaseid, kes lõikasid borgidest läbi nagu nuga sulavõist, oli võimas ja meeldejääv vaatepilt. Üks asi jäi selles episoodis Seveni osas siiski häirima ja see seisnes faktis, et droonina oli tema kõnemaneer ja suhtumine minu arvates liiga emotsionaalne, mis aga ei ole borgidele omane. Aga see selleks, Seveni pardaletoomisega algas ka Janeway teekond tema inimeste hulka toomiseks, mis tekitas terve hooaja jooksul hulga põnevaid moraalseid küsimusi.

Tuleb öelda, et hooaja esimesel poolel jäi Seveni tegelaskuju minu arvates suhteliselt nõrgaks ja tema osas ei toimunud erilist arengut. Kõige põnevam oli ilmselt hooaja teine episood The Gift, mis käsitles tema inimeseks saamise suurimat sammu ning oli ühtlasi episoodiks, kus Kes lõplikult lahkus. Muuhulgas andis see ka vabanduse Kesi supervõimete abil borgide territooriumilt lahkuda, mis minu arvates ei olnud dramaatilisest seisukohast eriti hea mõte. Mitte, et borge oleks pidanud üle kasutama, aga nende pidev lähedus ning Sevenist tingitud asjaolud oleks pakkunud huvitavaid teemaarendusi. Teisest küljest aitas see muidugi jälle Seveni borgidest eraldumisele kaasa, sest kollektiivi tagasi minek polnud nüüd enam nii lihtne valik. Seveni päritolu käsitleti põhjalikult episoodis The Raven, kuid minu arvates jäi see suhteliselt nõrgaks ja igavaks ega suutnud tekitada vajalikku emotsionaalset kandepinda, mis tema traagilise mineviku mõistmiseks vajalik oleks olnud.

Year of Hell oli huvitav pilguheit sellele, missugune sari Voyager oleks võinud ja minu arvates vähemalt osaliseks ka oleks pidanud olema. Tegelikult olen lugenud, et Brannon Braga soovis esialgu terve hooaja selles stiilis teha, kuid UPNi bossidele ei läinud see mõte peale, sest nii kannataks sarja episoodiline formaat ja pealegi olevat see liiga masendav. Mina sellega üldiselt ei nõustuks, sest nagu ENTi kolmas hooaeg ja uue BSG menu näitavad, võib selline realistlikum lähenemine vägagi edukas olla. Episoodi mõlemad jaod olid üsna tugevad, nii näitlejatöö kui ka muidugi eriti efektide osas. Kokkuvõttes pean aga ütlema, et Year of Hell jäi siiski mõneti pinnapealseks ja emotsionaalselt mittekaasahaaravaks, et päris klassiku staatus ära teenida. Janeway viimane lause "Time's up!" oli siiski meeldejääv ja üks paremaid tsitaate sellest hooajast.

Year of Hellile järgnenud episoodid olid minu jaoks siiski nõrgal tasemel ning eriti näiteks Random Thoughts (kus B'Elannat süüdistatakse kuriteos), mis oli sisuliselt esimese hooaja episoodi Ex Post Facto kloon ning sama kontseptsiooni on hiljem näiteks kasutatud ka Tähevärav Atlantises. Liiga palju on kasutatud ka ideid, kus keegi üritab Voyageri üle võtta. Kui Voyager juba iseennast kopeerima hakkab, siis ei saa see kuigi hea märk olla.

Järgmine tõeliselt hea episood oli Message in a Bottle, kus lõpuks suudeti Tähelaevastikule Doctori abil Voyageri olemasolust teada anda. Episood ise oli algusest lõpuni põnev ning pungil huumorit. Robert Picardo ja Andy Dick olid holograafiliste doktoritena suurepärane paar ning nende pidev vaidlemine mõjus lisaks naljakusele ka väga loomulikuna. Muidugi tasub selle episoodi juures tähelepanu pöörata ka headele eriefektidele ning production designile - näiteks Prometheuse sild nägi väga hea ja futuristlik välja. Ja loomulikult oli minul ka hea meel romuluslasi näha.

Järgmised episoodid tõid uue vaenlasena sisse küttidest hirogenid. Nüüd tulen mõningase pausi järel ka Seveni juurde tagasi, sest episood Prey oli minu arvates tema jaoks oluline karakteri arengu seisukohalt. Liik 8472 esindaja lahtipääsemine Voyagerile oli hirmuäratav, kuigi selles episoodis jäi mulje, et nende võimsust on paar kraadi allapoole keeratud. Mis mulle aga sellest osast peamiselt meelde jäi, oli Janeway liigutav monoloog sellest, kuidas ta noore leitnantina Föderatsiooni-Cardassia konfliktis osales ning kuidas tema rühmaülem andis käsu haavatud cardassialane päästa. Janeway üritas muidugi sellega veenda Sevenit Liik 8472 esindajat päästma, kuid Seven ei nõustunud, sest ta mäletas veel väga hästi, kui ohtlikud nad on. Aga see oli koht, kus minule tuli meelde teise hooaja episood Tuvix. Kui siin nõudis Janeway selgelt ohtliku vaenlase aitamist ja esitas sisuliselt Sevenile moraalse ultimaatumi, siis nimetatud episoodis ei olnud Janewayl mingit probleemi sõbraliku olendi mõrvamisega. Nii et vabandage väga, kui ma Janeway juttu kaastundest ja selle olulisusest eriti tõsiselt ei võta. Janeway argument oli muidugi õige ja ma olen ka alati seisukohal, et argumenti tuleb hinnata lahus selle esitajast, aga kaptenil lihtsalt puudus siin moraalne kandepind sellise nõudmise esitamiseks. Muidugi toimus Tuvixi afäär ammu enne Seveni tulekut, aga see ei muuda Janewayd vähem silmakirjalikuks. Janeway otsus Sevenit tema tegevuse eest lõpus karistada mõjus juhtunu valguses veel eriti ebaõiglasena ning see toodi Seveni sõnade abil ka selgelt välja. Janeway üritas julgustada Sevenit iseseisvalt mõtlema, aga kui ta ei nõustunud Janeway tõlgendusega, siis karistati teda selle eest. Janeway näoilmest jäi lõpus küll mulje, et ta sai oma kahepalgelisusest aru, kuid jättis selle siiski tunnistamata ning Seveni karistuse kehtima. Tähelaeva ei saa muidugi juhtida demokraatia teel ja selles mõttes oli Janewayl loomulikult õigus Sevenit allumatuse eest karistada, aga juhtunust jäi suhteliselt halb maitse suhu.

Järgmine märkimisväärne episood oli kahejaoline The Killing Game ehk USA telesarjades kohustulik natsi-episood. Tuletame siinkohal meelde TOSi episoodi Patterns of Force ja hiljem tulnud ENTi neljanda hooaja sissejuhatust Storm Front. Aga seda kulunud elementi on ka paljud teised sarjad kasutanud. Episoodi põhiline võlu seisneb ehk selles, et see andis näitlejatele võimaluse mängida rolle, mis erinesid tunduvalt tavapärasest ning seetõttu oli toimuvat mõnevõrra põnevam jälgida, kui keskmist VOY episoodi, mis on suhteliselt standartse sisuga. Muuseas natsimundrid sobisid Voyageri siseruumide stiiliga hästi kokku, võib-olla peaks Tähelaevastik oma dress code'i muutmist kaaluma.

Neljanda hooaja parim episood oli minu arvates The Omega Directive. Olen seda osa, nagu ka kõiki teisi VOY episoode, ka kunagi varem näinud, kuid olin sisu suuresti unustanud ning seetõttu oli mulle tohutuks positiivseks üllatuseks, kui hea osaga tegelikult tegu oli. Esiteks muidugi see, et lõpuks ometi suudeti välja mõelda põnev ja konkreetne oht, millel oleks otsesed ja ränkrasked tagajärjed ehk siis warpi minek oleks võimatuks muutunud. Kui ma õigesti mäletan, siis mõned aastad tagasi planeeriti ka Star Treki animasarja, mis pidi toimuma pärast sarnaste järelmõjudega sõda. Igatahes oli see idee intrigeeriv ning episood ise väga põnev, alates juba Omega-sümboli ekraanidele ilmumisest ning kapteni salatsemisest. Mis selle episoodi aga eriti heaks muutis, oli Seveni ja borgide suhe omega-molekuliga. Nimelt pidasid borgid omega-molekuli täiuslikkuse kehastuseks, mille poole nad ise püüdlesid ning Janeway käsk Sevenile leitud molekulid hävitada tekitas Sevenis järjekordse moraalse dilemma, mis oli selge paralleel episoodis Prey juhtunule. Erinevalt sellest osast aga Seven seekord kapteni käsku ei eiranud ning täitis selle, kuigi vastumeelselt. Tema karakteri arengu seisukohalt oli tegu kindlasti olulise edasiminekuga.

Living Witness oli samuti suurepärane episood ning minu arvates The Omega Directive'i kõrval teine tõsine kandidaat hooaja parima episoodi tiitlile. Episood andis suurepärase õppetunni sellest, kuidas sajandite möödudes võib arusaam ajaloost tundmatuseni muutuda ning kuidas ajalugu kirjutatakse alati endale sobivaks. Kuna tegu on tegelikult väga tõsise teemaga, siis tundus kohati natuke kummaline, et Voyageri meeskond käitus selles ajaloolises versioonis pigem koomiksilaadsete musta huumoriga vürtsitatud pahalaste kui lihtsalt armutute tapjatena, kuid see episood oli ilmselt lähim kuulsale TOS-is, DS9-s ja ENT-is käsitletud peegeluniversumile, kuhu VOY sarjana kunagi ei jõudnud.

Demon oli tõenäoliselt hooaja halvim osa, seda eeskätt oma kohutavate loogikavigade ning uskumatu teemaarenduse poolest. Neljandas hooajas oli küll igavamaid osi, kuid ükski neist ei toonud näole sellist "wtf?" ilmet nagu kõnealune episood. Kuna ma olen oma jutuga juba niigi väga pikale veninud, siis ma ei hakka pikemalt midagi välja tooma, aga mainiks näiteks seda, et kuidas on võimalik, et Voyageri meeskond järsku suvaliselt avastas, et neil saab deuteerium otsa? Sellistele asjadele mõeldakse varem, mitte siis kui paak tühi on. Ning teiseks, kuna planeedil oli 500 kraadi sooja, siis kuidas ei tekkinud kellelgi küsimust, miks Harry ja Paris ära ei kõrbenud?

Neljas hooaeg oli omapärane ka selle poolest, et erinevalt kahest eelmisest ei lõppenud see cliffhangeriga. Viimane episood Hope and Fear oli küll põnev vaadata ja heade eriefektidega, kuid mõned asjad tundusid liiga pastakast välja imetuna. Esiteks Janeway ja Seveni konflikt näis olevat jälle lõkkele puhutud, kuigi varem oli olnud märke, et nende läbisaamine on paranenud. Sellega mindi mööda arengust episoodis The Omega Directive ning mindi tagasi Prey tasemele, kus Seven Janewayle aktiivselt vastu hakkas. Seekord oli muidugi põhjuseks Seveni isiklik hirm selle ees, mis teda Maal ees ootab. Kuna ta oli olnud terve elu borg, siis oli rohkem inimeseks muutumine suhteliselt hirmutav ning B'Elanna kommentaar pani ta kindlasti mõtlema ka sellele, et inimesed Maal võivad teda vihata, sest borgide käe läbi oli palju inimesi surma saanud. Episoodi lõpus ta vähemalt tunnistas seda hirmu ja astus sellega ehk jälle sammu edasi. Mis puutub vaenlast Arturist, siis tema mõjus samuti natuke kummalisena - esiteks, kust ta üldse teadis, et Voyager borgidega lepingu sõlmis? Ja teiseks, miks ta arvas, et Liik 8472 kuidagi parem valik on kui borgid. Hooaja avaepisoodis tehti üsna konkreetselt selgeks, et Liik 8472 kavatses kõik teised rassid ära hävitada ning kui Arturis teadis Voyagerist, siis loogiliselt võttes oleks ta pidanud ka seda teadma.

Muid arenguid oli neljanda hooaja jooksul suhteliselt vähe. Ilmselt olulisemana tuleks mainida Tom Parise ja B'Elanna suhet, mis alguse sai, kuid see tuli ausalt öeldes suhteliselt tühja koha pealt ja seega ka ootamatult. Üldiselt kujutati seda siiski piisavalt maitsekalt, kuigi kohati häiris nende käitumine, mis meenutas pigem puberteediealisi. Tuvoki osas panin tähele, et Seveni kõrval on ka tema oma sotsiaalseid oskusi arendama hakanud ning kasutas hooaja jooksul ka mitu korda tahtlikult huumorit. Tooks siin lõbusate näidetena välja tsitaadid episoodidest Scientific Method ("Shall I flog them as well?") ja Concerning Flight (vastusena Janeway käsule "Fire at will!" ütles Tuvok "I have the will but not the means."). Olgu ka öeldud, et Janeway uus lühike soeng mulle esialgu eriti ei meeldinud, kuid lõpuks harjusin ära. Very Happy


Kokkuvõttes oli tegu väga ebaühtlase hooajaga. Nagu öeldud, head episoodid olid tõesti väga head, kuid suure osa hooajast moodustasid kahjuks igavad ja keskpärased ning vahel ka lausa halvad osad. Seega hindan hooaega kuue punktiga.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Ulmefoorum.eu -> Star Trek Sarjad Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


Space Pilot 3K template by Jakob Persson.
Powered by phpBB 2.0.11 © 2001 phpBB Group