Enterprise one of a kind

Liitunud: 26 Nov 2004 Postitusi: 3240 Asukoht: Terra Firma
|
Postitatud: Kolm Okt 16, 2013 10:04 pm Teema: The Darkest Hour (2011) |
|
|
IMDB
Wikipedia
The Darkest Hour ehk film noortest ameeriklastest Moskvas tulnukate invasiooni ajal. Kui kõnealune film sellise lausega kokku võtta, siis ei kõlagi asi kõige hullemini - arvatavasti poleks oodata küll midagi tõsist, kuid tõenäoliselt vähemalt mõningaid lõbusaid kultuurialaseid õppetunde.
Noh, mitte päris. Tegelikult ma ei saanudki aru, kas The Darkest Hour tahtis olla komöödia või tuli seda tõsiselt võtta. Naljakas see minu jaoks ei olnud, küll aga üksjagu absurdne. Mõnes mõttes meenutas idee natuke J.J. Abramsi Cloverfieldi, aga vähemalt polnud seekord tegemist nn found-footage stiilis filmiga. Ütleksin, et asjaolu, et filmi tegevus toimus Moskvas, oli ka ainsaks seda päästvaks õlekõrreks, sest see on koht, mida ulmefilmides erinevalt Ameerika suurlinnadest iga päev ei näe. Võiks ka mainida seda, et tulnukad olid suhteliselt originaalsed, aga mulle nad siiski erilist muljet ei avaldanud ning seda ka osaliselt juba eespool mainitud filmi absurdsuse tõttu - ehk siis kohati oli tõsiseid loogika- ja järjepidevuse vigu selle osas, kuidas tulnukad inimesi täpselt nägid ja ei näinud ning kuidas elektriseadmed nende läheduses töötasid või ei oleks pidanud töötama. Kui jutt juba selle peale läks, siis teiseks mainiks ära tuumaallveelaeva Moskva jões - filmi tegijad kas ei tea, kus Moskva asub või isegi kui mingi ime läbi õnnestus see laev sinna vedada, siis puuduks sellel igasugune loogiline põhjendus. Aga tõenäoliselt arvasid filmi tegijad, et see oleks lihtsalt lahe. Mis viib mind kolmanda ja kõige rumalama teemaarenduse juurde selles filmis. Peakangelased, olles teel allveelaeva juurde, mis oli juba nägemiskauguses, sattusid jõel väiksesse õnnetusse, mille tagajärjel kõik peale Natalie (keda muuseas mängis Olivia Thirlby, kes kehastas Dreddis Andersoni) jõudsid kohe kenasti allveelaevale, kuid tüdruk oli omapäi sattunud ja eksinud kuskile kilomeetrite kaugusele trollibussidepoosse - mis moodi see küll võimalik oli, jäi mulle täiesti arusaamatuks. Ma tahaksin mõelda, et seda selgitas mingi filmist välja lõigatud stseen, aga millegipärast ma kahtlen selles. Ja loomulikult pidi vapper seltskond teda siis sealt päästma minema, et filmi lõppvaatusena veel mõned tulnukad maha lüüa ja siis allveelaeval Moskvast lahkuda, et minna ka teisi ellujäänuid õpetama, kuidas tulnukate vastu võidelda.
Tähendab, okei, ärge saage minust valesti aru, ma ei taha seda filmi üldse ülearu maha teha, sest ma ei saa öelda, et mul oleks vaadates igav olnud ja see juba üksi tähendab arvatavasti seda, et tegemist ei saa kindlasti olla kõige halvema filmiga. Vaadake siis kui teil midagi paremat teha pole.  _________________ Administraator
It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us. |
|