[Artzz]

Pisike teema eksoplaneetide kohta on ka praegu ajakohane, kuna meedia on viimasel ajal väga palju sellele teemale tähelepanu pööranud, kuna Kepleri missioon on osutunud vägagi õnnestunud projektiks ning Kepleri kosmoseteleskoop on leidnud juba 1235 planeedi kandidaati (54 nendest võivad olla eluks võimalikus tsoonis) 997 tähe ümber (2. veebruari 2011 seisuga). Praegu toimub usin andmete analüüs ning varsti peaks siis avastatud eksoplaneetide nimekiri oluliselt täienema, kuna 8. veebruari seisuga on kinnitatud leide juba 529.


Mis on eksoplaneedid? Need on planeedid, mis asuvad väljaspool meie Päikesesüsteemi ja tiirlevad ümber teise tähe ja mille mass ei ületa 13 Jupiteri massi. Sellest massiivsemad objektid on pruunid kääbused. Siiani kõige väiksem avastatud eksoplaneedi mass on kõigest 0,02 Maa massi, kuid see ei ole kõige parem kandidaat elamiskõlblikuks planeediks, kuna see asub väga lähedal oma kodutähele ja meenutab pigem meie Merkuuri. Järgmine suuruselt on juba 1,94 Maa massiga planeet Gliese 581 e, mida klassifitseeritakse super-Maaks, kuid siiski asub ka see planeet oma tähele liiga lähedal. Sellest samast süsteemist on üheks paremaks kandidaadiks eluvõimalikkusele hoopiski Gliese 581 c, mille mass on 5,36 Maa massi ja tiirlemisperioodiks on kõigest 13 päeva. Samas on ta oma tähest piisavalt kaugel, et hakata mahtuma eluks kõlblikku tsooni ja kindlasti võib ka sellest süsteemist tulla veel täiendavaid uudiseid, kas sellel planeedil toimub midagi meie jaoks huvitavat või mitte.


Eksoplaneetide avastamiseks on päris mitmeid erinevaid meetodeid:

1) radiaalkiiruste variatsiooni meetod ehk Doppleri meetod (spektroskoopia) - planeedi tiirlemine paneb tsentraaltähe võnkuma, pannes Doppleri effekti tõttu tema spektrijoonted perioodiliselt nihkuma spektri lühemalainelise ("sinise") ja pikemalainelise ("punase") osa suunas, sõltuvalt sellest, kas täht läheneb meile või kaugeneb meist. Selle meetodiga on praegu leitud kõige rohkem eksoplaneete;

2) otsene vaatlus;

3) astromeetria - tähe tiirlemine masskeskme ümber, s.t mõõdetakse tähe omaliikumist, et näha, kas seal paistab planeetide mõju;

4) gravitatsiooniline mikroläätseefekti meetod - suvaline täht käitub läätsena vaatleja ja uuritava tähe vahel, mida peetakse haruldaseks geomeeriliseks olukorraks;

5) fotomeetriline meetod;

6) signaali saabumisaja mõõtmine (rakendatav ainult pulsarite korral) - mõõdetakse anomaaliad pulsari raadiolainetes;

7) transiit – planeet liigub mõnikord tähe ja vaatleja vahel, mistõttu tähe valguse intensiivsus langeb;

8 ) kaksiktähe meetod - kui planeedil on piisavalt suur orbiit, et tiirelda väljaspool mõlema tähe orbiite, siis on võimalik mõõta väikeseid variatsioone valguse tugevuses, kui tähed üksteist varjutavad;

9) tähte ümbritseva tolmuketta meetod - paljud planeedisüsteemid sisaldavad suure hulga tolmu, mis tekib komeetide, asteroidide ja planeetide põrgetest. Tolm moodustab ketta tähe ümber, mis neelab nähtavat valgust ja kiirgab infrapuna laineid, mille anomaaliaid on võimalik mõõta, avastades sellest tolmupilvest planeete;

10) varjutusmeetod - otsitakse planeedi varju, kui planeet täheketta eest mööda läheb.


Praegu jahivad eksoplaneete kosmosest kolm missiooni:

MOST (Microvariability and Oscillations of STars; alates 2003. aastas) – kanadalaste esimene kosmoseteleskoop, mis on ka maailma väikseim kosmoseteleskoop, kaaludes kõiges 53 kg, on 65 cm lai ja 30 cm sügav. Võrdluseks kaalub Hubble’i kosmoseteleskoop 11,11 tonni ja on ühe korraliku bussi suurune;

COROT (COnvection ROtation and planetary Transits; alates 2006. aastast), mida juhib Prantsuse Kosmoseagentuur koostöös ESA-ga. Kosmoseteleskoobi mass on 630 kg, on 4,1 m pikk ja 1,984 meetrise läbimõõduga;

ja Kepler (alates 2009. aastast), mis siis viimasel ajal palju kõmu tekitanud. Kepler on siis NASA missioon ja ongi mõeldud ainult Maa-tüüpi planeetide otsimiseks. Teleskoop kaalub 1,039 tonni, suuruselt on ta ka ühe väiksemat sorti bussi mõõtu. Esialgseks missiooni pikkuseks on plaanitud 3,5 aastat, aga eks see suure tõenäosusega osutub pikemaks, kuna ka eelnevate kosmoseteleskoopide missioonide pikkuseks oli planeeritud umbes 3 aastat, kuid seadmed töötavad siiamaani edukalt edasi.


ESA töötab praegu Gaia missiooni ettevalmistamisel, mille eesmärk on katalogiseerida 1 miljard tähte kuni magnituudini 20. Selle protsessi käigus on ette nähtud ka mitmeid erinevaid spektrograafilisi ja radiaalkiiruste mõõtmisi, mille käigus avastatakse kindlasti ka uusi eksoplaneete. Gaia loob väga täpse kolmemõõtmelise kaardi Linnutee galaktika tähtedest ning kaardistab nende liikumist, mille alusel on hiljem võimalik teha järeldusi Linnutee galaktika evolutsiooniliselt arengust. Esialgseks missiooni alguseks on planeeritud aastat 2012.


Muidugi toimub eksoplaneetide jaht ka maistes tingimustes suurtes observatooriumites Šveitsis, Prantsusmaal, Tšiilis ja mujal.


Silma saate peal hoida uute eksoplaneetide leidmise kohta aadressil http://exoplanet.eu/catalog.php, kus on võimalik uurida kõikide avastatud eksoplaneetide ja nende kodutähtede andmeid, samuti koostada kõikide andmete põhjal erinevaid korrelatsiooni diagramme.

Nii et tasub huvi tunda.

[TrekRanger]

Suurepärane ülevaade ühest äärmiselt olulisest teemast kõikide sci-fi huviliste jaoks.

Olen juba päris mitu aastat just antud valdkonna vastu palju huvi tundnud ning iga potentsiaalselt Maa sarnase planeedi kohta nii palju infot hankinud kui võimalik. Kõige rohkem tekitas huvi muidugi äsja avaldatud planeet Gliese 581g, mida avastanud teadlane vägagi enesekindlalt selle elukõlbulikkuse üle spekuleeris. Siiski pole veel käesoleva planeedi olemasolu teised teadlased kindlalt kinnitanud ning seega tuleb ilmselt oodata kuni Kepler oma silmad sinna suunda pöörab.

Mis puudutab eksoplaneetide otsimist, siis pean seda üheks kõige olulisemaks kosmoseteaduse ettevõtmiseks, mis praegu maailmas käsil on. Kuna siiani pole suudetud leida maaväliseid signaale intelligentsetelt eluvormidelt, siis on loogiline tegeleda sellega, mida me juba praegu mingil määral suudame. Maa sarnase planeedi leidmine annaks vähemalt lootust, et kusagil on veel elu ning võibolla suudame ka aegamööda vastavate planeetide asukohta teades nende atmosfääre analüüsida.
Muidugi ei piirdu eksoplaneetide otsimine vaid Maa sarnaste planeetidega ning oluline roll on ka teiste planeetide avastamisel. Juba siiani kinnitatud planeetide põhjal on muudetud kardinaalselt inimeste arusaama päikesesüsteemide kujunemisest ja ülesehitusest ning kindlasti jätkub selline protsess veel aastakümneid.

Selge see, et alati võib paremini ja arvestades kui vähe raha praegu eksoplaneetide avastamisse suunatakse, võiks ilmselt suurema panustamise korral juba praegu avastada tuhandeid planeete aastas. Samas eks tehnoloogia arenedes saab korda saata senisest suuremaid avastusi ka palju odavamate vahenditega ning tundub, et ajapikku jõutakse nii või teisiti soovitud tulemusteni.
Kepler teleskoobi tegutsemise algust ootasin mitu aastat ja rõõm on näha, et tegemist on tõepoolest väga võimeka seadeldisega. Kui äsja leitud planeetidest kasvõi pooled kinnitust leiavad, saab olema tegu ülimalt põneva informatsiooniga.

Loodan ka seda, et lähiaastatel leitakse vahendid Terrestrial Planet Finder (TPF) projekti taaselustamiseks, mille eesmärgiks poleks enam ainult eksoplaneetide leidmine, vaid ka nende atmosfääri koostise kindlaks tegemine ning elumärkide otsimine.
Siin on wikipedia link eelmainitud teleskoobi kohta:
http://en.wikipedia.org/wiki/Terrestrial_Planet_Finder
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[kawoosh]

Muidugi ei tohiks loota nüüd, et Maa analoog leitakse lähiajal. Elu tekkeks on vaja stabiilset tähte, aga mõistusega elu tekkeks on vaja veel stabiilsemat tähte kui on elu enese tekkeks vaja. Oluline on ka suurte gaasiplaneetide olemasolu, mis oma gravitatsiooniga kosmosesodi endasse tõmbavad (Maal valitseva elu eest peame lausa kummardama Jupiteri ees). Ja muidugi elus planeet vajab tugevat magnetvälja, et kaitsta teda päikesetuule eest. Ja ainult magnetväljast ei piisagi, osoon on hädavajalik, et oleks võimalik elu maismaal. Neid punkte on veel, mis tuleb täita, et elu oleks võimalik - Kusjuures ma räägin elust kui sellisest, mida meie tunneme, mitte kõik muud variandid, millest me aimu isegi ei oma. Aga neid kõiki parameetreid pole võimalik praegu veel tuvastada. Planeedid on kaugel, neid on palju. Meie endi Päikesesüsteemis on planeete ja kuid, mis võivad elu kandjaks olla ja me pole isegi seda veel kinnitanud või ümber lükanud. Siiralt loodan, et tehakse hetkel teaduslikku läbimurret veel võimsamate teleskoopide ja sensorite tarbeks, et tõepoolest leida sealt neid vesiseid ja hapnikurikkaid eksoplaneete. Kuid siiamaani peame leppima selle vähese infoga, mida saame nendelt missioonidelt. Ma ise ka jahin pidevalt uuendusi planeetide kohta, elukõlbulik tsoon jms. See on nii põnev teema, aga teadus on veel noor (Ma katsun mitte laskuda teemasse, kus ma kirun katoliku kirikut teaduse seiskumises vastutavana ja miks me oleme teadusega 800 aastat maas).

Aga Kepleri 1200+ planeeti lõid minu pea küll sassi, kui seda uudist kuulsin. Ainuüksi nelja kuuga selline arv. Planeedid on siiski niivõrd levinud. Kuna meie meetodid ei suuda veel kõiki planeete tuvastada ühes süsteemis, on siiski lootust, et lähiaastatel ulatub leitud planeetide arv kümnetesse tuhandetesse. Kuid spekuleerida võimaliku elu üle on kahjuks veel vara - elukõlbulik tsoon ei tähenda elu (Marss). Aga elame-näeme

[Enterprise]

Tänud teemaalgatajale põhjaliku ja huvitava postituse eest.

Liitun samuti eelkõnelejatega, et mullegi pakuvad eksoplaneete puudutavad arengud sügavat huvi. Natuke on muidugi entusiasmi kahandanud avastused, et meie Päikesesüsteem on pigem erandlik kui norm, s.t. enamikus tähesüsteemides asuvad planeedid tähele palju lähemal ja piirkonnas, kus elu meile arusaadaval kujul eksisteerida ei saaks. See muidugi vähendab potentsiaalsete kaastsivilisatsioonide (suurepärane termin Kunnase ulmetriloogiast) ning inimkonnale uue kodu leidmise võimalust.

Kindlasti arvan, et eksoplaneetide täpsemaks uurimiseks tuleks suunata senisest rohkem vahendeid ning usun, et see on ka perspektiivikam kui raadiosignaalide otsimine. Samas võivad need projektid üksteist ka suurepäraselt täiendada selles mõttes, et kui on avastatud potentsiaalselt Maaga sarnanev planeet, võiks raadioteleskoobid just sinna suunda keerata.

Oleks rohkemgi kirjutanud, aga eelkõnelejad on teemast juba suurepärased kokkuvõtted teinud, mis ühtivad ka minu mõtetega, nii et rohkem foorumiruumi ei raiska.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[Artzz]

[TrekRanger]

Meie galaktikas võib olla kuni 50 miljardit planeeti:

http://www.space.com/10982-kepler-alien-planets-billion-galaxy.html

Ausalt öeldes ma absoluutselt ei imestaks kui lõpuks avastatakse, et see hinnang täielikult paika peab. Pole mingit põhjust arvata, et meie päikesesüsteem oma planeetide rikkuses üks eriline isend on. Iseasi on muidugi see, kui paljud planeedid on kõlblikud mingisuguse elu tekkeks ja kui paljudel neist keegi meie laadne ringi liigub.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[Enterprise]

Hea uudis.

Ma kaldun ka arvama, et mõte sellest, nagu oleksime meie ja meie päikesüsteem midagi äärmiselt erilist, on pigem suhteliselt ülbe ja enesekeskne. Artikli kohaselt võib kuni 500 miljonit nendest planeetidest asuda oma tähest elu tekkeks sobival kaugusel (kunagi ammu nimetati mingis dokumentaalis seda eesti keeles ingliskeelse goldilocks eeskujul kuldjuukse tsooniks). Kiire arvutus näitab, et kui iga sellise planeedi uurimise peale kulutada üks päev, kuluks nende kõigi läbi uurimiseks 1 369 863 aastat ja veel tsipake peale. Võrdluseks olgu öeldud, et inimesed on liigina elanud praeguste teadmiste kohaselt kuni 200 000 aastat. Igatahes on 500 miljonit potentsiaalselt Maa-sarnast planeeti äärmiselt aukartustäratav ja raskesti hoomatav number.

Aga see on tore, et teadus areneb ja meie teadmised universumist kasvavad iga päevaga. Kindlasti jõuame varem või hiljem ka maavälise elu avastamiseni.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[Enterprise]

Ei teadnud täpselt, kuhu teemasse seda postitada, aga Raul Sulbilt väga head teemakohast lugemist Postimehes: http://arvamus.postimees.ee/4024925/raul-sulbi-miks-kosmoseholvamisest-asja-ei-saa?_ga=1.16238261.2002549150.1432653738
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.