[FLT]

Noor leitnant, kellel on diagnoositud amneesia, teeb enda kohta avastuse: ta on wraith, kes on "muudetud" inimeseks dr. Becketti ravimi abil.


Päris hea episood oli, häirivaid kohti pole mitte ühtegi olnud ja terve episood tõstatas küsimuse: kas teise elukommete hävitamine teeb inimese wraithist paremaks? Põhimõtteliselt saavad nad nüüd luua "massihävitusrelva" wraithide vastu, aga ainult ajutise, küllap nad varsti suudavad teha ka eluaegse kestvusega ravimi...

10/10


_________________
In the name of everything still holy to us

[Enterprise]

Sellele episoodile andsin julgelt 10 punkti. Connor Trinneeri näitlejatöö eest ei ole lihtsalt võimalik vähem anda. Kuigi tuleb tunnistada, et oli kohutavalt raske mõelda, et see tegelane ei ole mitte tuttav komandör Trip Tucker, vaid täiesti uus tegelane.
Eelnevalt tutvustust lugenuna eeldasin, et episood võib olla suhteliselt sarnane ENT'i osale "Similitude", kus ta samuti üsna ligilähedast osa mängis. Mõnes mõttes oligi nii, mõnes mõttes jälle mitte. Sarnaselt nimetatud episoodiga kasutati subjekti tema tahte vastaselt. ENT'is loodi uus elusolend, et temalt ajukudet võtta ja Atlantise juures on enam-vähem samasugune lugu.

Igatahes tõstatas see episood ühe väga olulise teema, mida Stargate'is siiani välditud on - peakangelaste teod ei pruugi sugugi iga nurga pealt vaadates õiged olla, vaid moraalsest seisukohast vägagi küsitavad. Nagu 'Michael' välja tõi: teda ei muudetud inimeseks kaastundest või heatahtlikkusest, seda tehti puhtalt omakasupüüdlikel eesmärkidel, mis ei erine mitte millegi poolest wraithide omadest. Sest ega tegelikult wraithid pole süüdi selles, et nad on niisugused nagu nad on. Inimeste elujõudu tarbides üritavad nad vaid ellu jääda - täpselt nii nagu inimesedki.

Muidu oli episood väga hästi üles ehitatud ning jäeti piisavalt aega Michaeli isiku tutvustamisele ja arengute näitamisele, mis ta lõpuks atlantislaste vastu pöörasid. Natuke pettusin selles, et ühtki Treki-vihjet ei tehtud (vähemalt ei pannud ma seda tähele). Õnneks ei ole see siiski viimane kord, kui teda näeme.

Nüüd võib arvata, et wraithid teavad Atlantise olemasolust taaskord ning ilmselt lõpeb hooaeg jälle suure lahingu või piiramisega. Jään ootama.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[TrekRanger]

Mina panin osale 9 punkti.

Tõesti oli väga hea näha paljude Enterprise'i fännide lemmikut Connor Trinneeri ning nagu eelkõneleja mainis, oli tema näitlejatöö tõepoolest super. Ei saa salata, kogu episood oli väga põnev ning üle tüki aja kasutati veidi omapärasemat lähenemisviisi, sest keskenduti terve episoodi jooksul vaid ühele tegelasele.

Mis puutub loo moraalsesse sõnumisse, siis kahtlemata oli see olemas, kuid jäi minu jaoks veidikese nõrgaks. Sõnum oli liiga ilmne ning seda kanti edasi pigem vaid sõnadega, mis ei tekitanud just kõige usutavamat tunnet. Lisaks häiris mind veidi see, et Michael'ist jälle wraith sai, sest palju põnevam oleks olnud see, kui tema teadmisi oleks saanud näiteks vaenlaste vastu ära kasutada ja kui tema arengut oleks ka edaspidi jälgitud. Lahendus oli minu jaoks liiga lihtne.

Siiski, kuna tegu oli väga põneva episoodiga ja Connor Trinneeri näol kindlasti parima näitlejaga, keda me selles sarjas oleme näinud, siis madalamaid punkte ma panna lihtsalt ei saaks.
_________________
Administraator

"The Universe is so vast and we are so small, that the only thing we can ever truly control, is whether we are good or evil"

[Enterprise]

Jah, järele mõeldes on sul tegelikult õigus. Sõnum oli ehk liiga otseselt näkku karjutud ja mitte tegudega toetatud.
Kui nüüd jälgida, siis on SGA hakanud hiljuti üldse väga küsitavaid toimetusi läbi viima, tuletame siinkohal meelde plaani Cavanaugh'd piinata, et temalt infot välja pressida. Tüüp osutus muidugi süütuks. Ja nüüd siis see.

Episoodi kohta veel seda, et õigustatud või mitte, Tyr käitus paraja tropina. Kedagi ei tasu vihata tema olemuse, vaid ikka tegude pärast. Ning 'Michael' selle isikuna, kelleks ta oli muudetud, polnud midagi teinud ja üritas lihtsalt viisakalt läbi saada.

Teada on niipalju, et Michaeli tegelaskuju näeme ka edaspidi, kuid spoilerite järgi ei kehasta teda siiski enam Connor Trinneer.
_________________
Administraator

It changed the future, and it changed us. It taught us that we had to create the future, or others will do it for us. It showed us that we have to care for each other, because if we don't, who will? And that strength sometimes comes from the most unlikely of places. Mostly, though, I think it gave us hope that there can always be new beginnings, even for people like us.

[velz83]

9 punkti minu poolt, põnevust oli, aga miski jäi ikka puudu... Kuidagi kuiv ja kaugelejääv ning laialivalguv oli see osa. Võimalik, et mulle lihtsalt tundus nii, aga jah...
_________________
Isegi masendav reis on parem, kui siia saabumine.

[rincewind]

Sisult mitte igav, aga vähemalt mina aimasin kõik "üllatavad" käigud ette. See võttis loomulikult põnevust maha. Samas mingeid etteheiteid teostuse kohta pole, isegi McKay ego tavalisest väiksem eksponeerimine ei häirinud. Tyril oli minu meelest ikkagi õigus. Kui geneetilise töötlusega suudeti füüsilist keha muuta, jääb olendi sisemaailm sellest ikkagi puutumata. Amneesia taandumisel oleks need probleemid ikkagi tekkinud. Ilmselt oligi neil edasine tegevusplaan korralikult läbi mõtlemata - mida teha eksperimendi õnnestumise ja mida nurjumise korral. Kummagi variandi jaoks neil tegevusplaani polnud. "Hooletus ees , õnnetus taga."
8/10.
_________________
Pettumus on lootuse nukker lapsuke.-S.Vititski-